1/12

 Ja saabki otsa esimene kuu sellest vastsest aastast.

On olnud palju segadust nii meie riigi elus kui ka enda isiklikus väikeses elukeses. Ma ei tea, kas saab veel suuremasse madalseisu langeda ... küllap vist ikka saab..., aga tahaks kangesti loota, et ometi hakkaksid asjad paremuse poole liikuma.

Seni tegelen ikka vaid tavategevustega ehk et "enesetäiendamisega" ... hmm... rohkem ikka nagu "enese täitmisega" (eesti keel on nõnda rikas!).

Veebruari teises pooles pääsen loodetavasti neurokirurgi juurde ja siis selgub, kuidas edasi toimida - kas püüda veel midagi käsitöist pusida, või hakata oma kokkuvarutud käsitöölõngu- ja töövahendeid laiali jagama.

Praegu on seis selline, et kõik tegevused on kohmetud ja aeganõudvad. Siiski, saades ühe vihje, võtsin pusida valmis ühe täisinimese-mõõdus peakatte. Nüüdseks on see lahkelt uue omaniku poolt vastu võetud.

Käteliigutamise vaeva aitasid vähendada kaunid laulud...

See olukord on mulle uudne ja vaimustav. Ma ei ole kunagi õppinud sõnagi saksa keelt  ja keelereeglitest ei tee ka tuhkagi, ometi tunnen mingit imelist tõmmet just saksakeelsete laulude poole. Ja üllatav on see, et naudin kogu hingest ühe belglase (HL) ning veel enam ühe argentiina-itaalia taustaga Austria laulja (SR) esitusi. 

Olen vaimustuses Semino Rossi äärmiselt puhtast diktsioonist ja muidugi-muidugi, see muusikastiil on mulle hingelähedane!

Muusika keel on tõesti nö internatsionaalne ja  ega ma täpselt ei teagi, kuidas ma selleni jõudsin, et ühtäkki hakkasid ka sõnad ja sõnumid arusaadavaks muutuma... No igatahes, kui ikka üks kaunis mees, imelise häälega laulaks mulle, et:

...Sa oled ingel, kaunis kui päikesevalgus,

iga sekund ma mõtlen vaid Sinust...

kas Sul on täna õhtul minu jaoks aega?....

https://www.youtube.com/watch?v=5GN-ZuMOnlg

Hola, hola, hast du heute Abend Zeit für mich

...siis mina leiaks kindlasti selle aja! 

Palju kauneid aastaid veel ja kestvalt helisevaid laule! -

just seda ma soovingi!

Kohe-kohe saabki see lumine, tõeliselt talvine kuu otsa. Veebruar on nime poolest tuisukuu, kuid loodan siiski, et väga tuisuseks päevad-ööd ei kipu. Loodusele on aga talv ja pisut rohkem kui nädalane lumikate üle mitmete aastate kindlasti ka huvitav vaheldus ning tõhus puhkeaeg.

Nautigem seda aega, mis meile antud!

**********************************************

Tipa-tapa kevade poole ...

 Nii on ju kena mõtiskleda, et päevad lähevad tibusammu-haaval pikemaks ja aeg liigub kevade poole. Nõnda on ju ka alateadvus suunatud päikeselisemale kursile ja no usinad aiapidajad juba sorteerivad seemneid ja mõned eriti agarad, või kellel on köetavad kasvumajad, on juba esimesed külvidki ära teinud.

Siiski-siiski, üks armas päkapikk jõudis veel enne jaanuari lõppu mind rõõmustada:

Mu enda tegevused on olnud küll üsna igavad ja üksluised, sest aeda mul pole ja käsitöö tegemisega on ka pisut keerukad lood. Vahel küll loen natuke, aga kuna on olnud sündmusi, milles ma ise kaasa rääkida või mõjutada mitte kuidagi ei saa, siis kipuvad mõtted loetult hälbima ning lugemist ei saa ka nautida. Seega elangi nö päev korraga ja tegelen vaid eluks vajalikuga.

Vanainimesel tuleb siiski vahel tervisemuredega ka tohtrite juures jutul käia. Ja siis pole ka ime, kui saadetakse kõiksugu uuringutele: MRT ja ENMG, EKG ja EHHO, röntgen-läbivaatus, vereuuringud jms.

Sel korral siis suures linnas:

Ja kui juba kord kodust välja mindud, siis piilusin natuke ka poodides ja turul ringi.

Kodus esialgu vaid tavalised toidud...

... aga peab vist nn mugavustsoonist välja tulema ja hakkama katsetama toidutegemise uusi võimalusi.

Lõpetuseks paar ilupilti ka tollest suure linna külastuse päevast. 

Tegelikult oli küll üsna ebameeldiv iga natukese aja tagant teeservas peatuda ja esiklaasilt jäidet maha kraapida, kuna "kojamehed" kippusid ka jäätuma ja neid tuli ometi aidata, et ikka turvaliselt koju jõuda.

***********************************

Ainult toidupildid

 

Nagu lubatud ... olidki ainult toidupildid!

Aga talv kestab ikka omasoodu ...

*************************************************

Esimene dekaad

 Jaanuari algus möödub alati nõnda, et söögipoolise pärast eriti mõtteid ragistama ega vaeva nägema ei pea. Tavaliselt lihtsalt on varutud pisut enam, kui "kõhunaha venimine süüa võimaldab". Seepärast võivad taldrikule sattuvad kooslused ehk pisut kummalisedki tunduda, aga ... pole hullu midagi - vahel võib hoopis juhtuda, et enneolematud koosmaitsed võivad meeldimagi hakata.

Aasta algusega (tegelikult küll juba eelmise aasta lõpus) aktiveeruvad ka kõiksuguste spämmkirjade genereerijad ja lihtsameelsete lõksumeelitajad. Nii pommitati minu meilikastigi petukirjadega, aga ....minus tuleb neil küll pettuda, sest ma olen ikka üks äärmiselt "tuim tükk" ja nt oma rahaasjades "kontrollifriik".

Selle asemel, et mingite tundmatutega jahmerdada, võtan aeg-ajalt ette hoopis mõne väikese jalutuskäigu ja imetlen seda, mida loodus pakub. Sedasi saab ka oma kurbadele muremõtetele "tuulutust" ja üldiselt ka mõtteid korrastada. Seda on parem teha värskes õhus!

Ja vot... teistsugused pildid "tekkivad" päkapikutöökojas ning üks toredake jõudis minuni ka:

No ja kui ikka laiskus naha vahel on ja iga päev magustoitu teha ei viitsi, siis tuleb end praeahju juurde sättida ning paar plaadikooki valmis teha. Jätkub mitmeks päevaks nii piima kui ka kohvi kõrvale.

Mis siis muud, kui .... kohtumiseni taas siinsamas, kui mul jälle miski keelel sügelemas ja väljaütlemist nõudmas!

******************************************