12.10.21

Sügis astub jõudsal sammul..

 September sai otsa ja juba oktoobri esimene dekaadki selja taha jäetud. 
Tundub, et nüüd on aeg justkui kiirustama, aga tegelikult on ilmselt tegu siiski äreva ootusega ja tahtmisega oma tegevustes kiiremaid arenguid näha ja tunda.
Septembri lõppu jäi veel üks nö minu lillede päev, poja juubel ja õetütre ümmargune sünnipäev, aga neist ma ei räägi pikemalt. Lisan vaid lillede pildi.


Ja natuke maiustusi.


Sügis on lasknud meil enda kirevaid kleite imetleda ja see on temast küll väga kena olnud! 
Kui nüüd aga .... noh igatahes tuleb leidlik olla!



Olgu nende asjadega nii nagu on, aga toidust ei saa ma oma blogis üle ega ümber. Ma pole miski eriti hea toiduvalmistaja, aga ... söömine on siiski ainuke töö, mis päriselt toidab ja vahel käivad mul lihtsalt "hood" peal ja siis ma mängin toiduga.











Kuna tuli vägagi soodne pakkumine, siis .....


Vaid üks kena, vaikne ja lõõgastav, raviprotseduuridega nädalavahetus.
Taas koju jõudes märkasin, et arooniapõõsad olid oma kirevad rüüd tuulepoistele-tüdrukutele mängida andnud kuid kaskedel leidub veel kulda.

Oh, ja küll on ootamise aeg pikk, kui väga-väga midagi ootad ... ja kui lõpuks see saabub, on rõõm väga suur! 
Kiri tädilt! 
Ikka eluterve ja südamlikult elujaatav! Ma tõesti ikka armastan Teda!
Annaks vaid saatus meile aega ja ometigi lõpetataks see hirmus pandeemia-soigumine ning piirangute seadmine! Tahaks ju väga normaalselt elada ja suhelda....


Järgmise korrani....


********************************************