6.8.25

August astus ametisse.

 Nii siis ongi, et juulikuus jäigi postitus tegemata.
Tegevusi ikka oli, aga kirjutamiseni kohe kuidagi ei jaksanud ennast motiveerida.
Suurem osa energiast kuluski sellele, et planeeritud asjad ära teha ja siis lihtsalt järgmiseks jõudu koguda. No ei ole subtroopiline kliima mu südamele hea - rütmihäired ja vererõhu hüpped üles-alla-üles-alla väsitasid nii ihu kui ka vaimu.

Midagi sain ometigi tehtud ka.
Esiti siis see osa, mis ihutoiduks kulus....























Aga ihutoidule lisaks tahaks ikka midagi ka hingele, on-ju!
Kohati tundus, et aega jääb väheks, et jõuda igale poole, kuhu hing ihkab, aga samas jõudis õnneks "mõistus koju" ja lõppkokkuvõttes ei tõmmanudki ennast ribadeks.
Seega oli juulikuu üsnagi kultuurne ja meeldiv, ehkki kasutada olid vaid nädalavahetused.

Pärnu. Endla.


Ja kui juba Pärnusse sai sõidetud, siis see on ju Riiasse juba poolel teel....
Ööpeatus Lepaninas..


 vahepeatus Saulkrastis.. 



Hotell, kus peatusime, on ajalooliselt huvitavas hoones:


Riias käisime kalmistul, sõime Eesti jäätise päeva puhul maitsvat Läti jäätist
ning tegime väikese lonkimise linnas ka.







Ja ega tühja käega ju lõunanaabrite juurest koju ka ei saa tuldud...




Ja jälle Pärnus. Endlas.


Sel korral hulkuma ei läinud.


Nädala sees õnnestus käia ka Kadrinas ja ära vaadata üks ütlemata tore elulooline etendus.


Veel üks nädalavahetus... nüüd siis Haapsalus. Seal külastasime ka muuseumi (sisaldus teatripileti paketis) ja tegime pisikese lõõgastuspausi Hestia SPA hotellis. No vanainimestel ei ole enam nii palju energiat, et teisest Eesti otsast öösel koju sõitma hakata ja siis veel kenasti kohale ka jõuda.





Ah-jaa, vahepeal olid ju ka mitmed n.-ö. kalendri-tähtpäevad. Üks toredamaid oli....


Ja ongi augustikuu juba käsil ning uued toimetused tulekul.
Juunis sai suvesaarlaseks käidud, augustis läheme paariks päevaks suvehiidlasteks.

*****
Ilu ei ole kunagi liiga palju!


Kirjutamiseni/lugemiseni.

*************************************************************





29.6.25

Juunikuu lõpetuseks

 Ehkki ilmajaam ei andnud eriti palju lootust, 
et kuu lõpp soe ja päikeseline võiks tulla, olid meie plaanid 
juba ammugi paika pandud ja ära otsustatud.




Seega siis ... Saaremaale!


Kuressaare lossiõuel said lapsed osavusmänge mängida 
ja rüütlid oma oskusi võrrelda, kauplejad oma kaupa näidata 
ning soovijad ka keelt kasta ja kõhtu täita.


Peale seda mõnusat ja meeleolukat ringivaatamist oli  
värsket pargipuude ja mere lõhna kopsudesse kogudes
väga hea ning kena läbi lossipargi lonkida.
Seejärel veel spaamõnud ja kosutav uni, et rõõmsalt järgmise
päeva toredatele tegemistele vastu minna.




leitud, just samasugune, kui see, mis kasvas kunagi me köögiakna all:


... ja nüüd siis on ka nimi teada.



Kui lahtiste silmadega ringi käia, võib nii mõndagi ilusat 
või ka huvitavat näha, millest ehk nii mõnigi kord oleme varem 
möödagi sõitnud  ning nüüd äkitsi huvitav tundub.




Ja ometigi... kui juba saarele kondama on mindud, ei saa ju siis sõpru külastamata jätta!
Seega sai Marikale ja Tiidule hoiatus antud ja mõne aja pärast ka kohale veeretud.
Vahtra talus on vastuvõtt alati niisugune, nagu oleks "kadunud poeg" pikalt rännakult 
koju naasnud ja kallistused on soojad ning ehtsad! Märkamatult saavad minutitest tunnid
ja ehkki lahkumine pitsitab hinge, jääb õrnmagus lootus, et ... kohtume taas!



Jõudsime veel ka Saaremaa Zoo`sse.



Hommikuilu:





Nojah, ja ega ma tühja käega ennast küll ei jätnud. 
Häid maitseid ja pastakahullule pastapliiatseid leidub ikka ju!















Sööks siis natuke muud ka...




Ja ehkki ilmad on just niisugused, nagu nad on, siis ... 
pisut päikest ja kuiva jalaalust on ikka aeg-ajalt
võimalik leida.
Ilu võib leida nii oma kodumaja trepi kõrvalt...


... kui ka metsast raiesmikult:



Hingekosutust läksime saama aga Mäetaguse mõisa ja seda ka saime.
****
Ma olen seda küll juba ammugi teadnud ja väljagi öelnud, et kui keegi on 
andekas, siis  on talle antud andeid ikka mitmel alal korraga. 
Ja mõnele on neid andeid antud nõnda palju, et tundub - 
ühest elust jääb vististi väheks, et kõiki neid oskusi realiseerida. 
Mart Sander on õnneks lisaks andekusele ka väga töökas ja 
nõnda saamegi nautida Tema mitmes žanris loomingut: 
muusikat, sõnateatrit, raamatuid, kunstiteoseid...


(vist on ikka õigem öelda pargis!?)






No-nii, ja saabki kohe-kohe juunikuu läbi. 
Uues kuus saavad olema juba uued tegemised ning uued muljed.

***************************************************************