Rahulikul kursil aasta lõpu poole.

 Ma ei ole uue aasta lubaduste andja ja enam ka mitte jõulueelne rabeleja. Sestap püüan rahulikult kulgeda ja tunda rõõmu olemasolevast ajast, mis mulle antud.

Isegi toidu tegemisele ei kuluta enam nii pikalt aega, kui nooremana ja hoidiseidki teen nii-öelda paari-purgi-kaupa. Toidupildidki siin blogis on rohkem-nagu-mu-enese-jaoks: kui kunagi ... noh, et siis on koht kust vaadata ja ennast lõbustada - justkui fotoalbum mälestustega.

Nätsasiis, egas ma ainult toas ka ei passi ja aina söömisega ei tegele.

Vahel käin isegi teatris.

Vahel küll loen ka muid raamatuid, aga see konkreetne on väga vahva ja kohati ka äratundmisrõõmu pakkuv:

No ja kui juba nostalgia lainele sattusin, siis...

Selle aasta oktoober on üldse kuidagi eriline... ma ei oska seda isegi seletada, aga mingi sisetunne on, mis sunnib paljusid asju ja olukordi ümber hindama ning hinges rahu otsima. Võib-olla tuleb kunagi sellele tundele ka n.-ö. seletus "külge", aga praegu tõesti jah, naudin mulle antud aega.

Aga sügis on tõesti päral:

********************************************************

September jäigi vahele.

No tegelikult ei jäänud see september sugugi olemata, vaid mina olin natuke laisk ja natuke kurb ja natuke väsinud ja nii ei jõudnudki blogisse kriipsugi kirjutada.

Ega ma nüüdki palju jutukamaks pole muutunud ja kes viitsib, saab lihtsalt hulgaliselt pilte vaadata sellest, kus olen käinud, mida näinud ja mida teinud.

No ja kui juba nii kaugele kodust mindud, siis oleks ikka patt olnud küll Mulgi aastalaadale mitte minna, eriti kui see just õigel päeval toimus.

No ja kuu teise poolde oli meil algselt planeeritud üks teine reis, aga lennufirma hakkas jonnima ja muutis lennuaegasid, See aga ei sobinud broneeritud hotellile ja ... mõningase segaduse järel võtsime hoopis ette "väikese" ringreisi omal käel ja neljal rattal. Sel korral kujunes nõnda, et läksime omi vanu penskarite konte termaalvetele soojendama ja noh, natuke ringi ka vaatama.

Karlovy-Vary ja Müncheni vahelisel teel tegime väikese kõrvalpõike.

Münchenis olid mõned kohad, mida kindlasti näha tahtsime ja natuke ka nn spontaanselt avastamise kohti. 

Kolatud sai ka suurtel (nt Viktualia-) turgudel ja juustupoodides ning lihtsalt nauditud aja kulgemist. Kuna kiiret ei olnud ja Euroopat olid just kimbutanud üleujutused, tuli natuke sõidutrajektoore muuta, aga õnneks läks kõik kenasti ja järgmine peatuspaik oli päikeseline ning rõõmustav Salzburg.

Nooo...jaaa....

Hihhiiii!

Peale Ungaris kontide leotamist suundusime järgmisesse leotamiskohta.

Viimased soojad basseinid läbi käidud, jätkasime juba n.-ö. kojutuleku kursil. Põikasime läbi Zakopanest, sest olime kuulnud-lugenud sealsest Hiirtelinnast.

Ja kojuigatsus oligi juba päris suureks paisunud. Jäi veel veereda läbi Poola, Leedu, Läti ( seal üks öö ühes tavalises teeäärses hotellis) ning siis rõõmsalt juba kodustel teedel.

Lõpuks kodus, sai natukene ka eluaastanumbri vahetumisele tähelepanu pöörata.

Õnnitlejate heade soovide najal võiks nüüd vist lausa terve viisaastaku rahus edasi elada - eks näis!

**********

Ja nüüd tuleb see osa, mis kõhtu täidab.

Esiteks olgu märgitud, et mul ei olnud vähimatki plaani sel aastal üleüldse ühtki hoidist teha, aga.... ikka ja jälle sigines midagi, mis tahtis purki ja pudelisse ronida. Kevadel hakkasid kõigepealt kurgid teistele eeskuju näitama ja nii nad salaja mulle muudkui külje alla pugesid - küll ploomid, küll õunad ja muud tegelased ka.

Ok - ok, ei hakka siin rohkem näitama....

Aga nüüd siis veel kõiksuguseid ampse ja ampsukesi, mis argipäevaselt pildile pääsesid:

Hea, et ma kõiki suutäisi pildile ei püüa, eks-ju!

**************************************

Ei julge küll enam midagi lubada ... et millal järgmine kord ... ütlen siis vaid, et loodetavasti ikka kohtume siin bloginurgakeses kunagi veel.

Seniks kõike kaunist ja rõõmu südameisse!

******************************************************************