Niisiis ongi aeg sealmaal, et on aeg teha kokkuvõttev, viimane postitus sellesse aastaringi.
Inimesel on ju ometi vajadus omada mingeid pidepunkte, et oma elu vähemalt näiliselt mingiski korras pidada. Ja olgugi see aasta vahetuse aeg ja ka muud kella- ning kuupäevaga seotud ajad tinglikud ning kokkuleppelised, ikkagi on hea ära märkida ja kindlapiiriliselt määratleda, et midagi on tehtud ning midagi on veel eel ootamas. No ikka selleks, et inimene iseend kaosesse ära ei kaotaks!
Aasta viimasesse kuusse mahtusid veel kaks teatrietendust.
Rakvere teatri "Klassis" oli kahjuks täielik pettumus. Mind ei ole kunagi köitnud ropendamise-kunst... kahjuks näib, et üha enam tegelevad meie `kunstimekad` noorte näitlejate koolitamisega, kelle pärisosaks on roppuste paiskamine kuulajaskonna/vaatajaskonna meeltesse. Kahjuks tundub, et paljudele neist on see ka nauditav tegevus. (Ilmselt peaks soovitama etenduste tutvustajatele edaspidi lisada nö lisamärkustena ... a`la "etenduse käigus laval suitsetatakse!" ka "etendus sisaldab ohtralt roppu kõnet!")
Õnneks päästis teatriaasta minu jaoks viimane selle aasta teatrikülastus.
Klassika! Tõeliselt head näitlejad ja tõeliselt suurepärane etendus!
Suurema osa novembrist ja detsembrist olin viks ja viisakas vanainimene ja püüdsin (nii palju või vähe, kui tervis lubas) heegelnõelaga susserdada. Valmisid mõned tillukesed lisandid tänavustele mini-rõõmu-kingikestele:
Detsembri teises pooles aga ei andnud rahutus hinges enam asu ja tegime pisikese rännaku Prahasse. Kolasime sealsetel jõuluturgudel ja muuseumites, lasksime meelitada endid sealsest rõõmsast melust ja nautisime lihtsalt olemist-kulgemist....
Et kõik kulgeks tõrgeteta, varustasime endid nn Linnapassiga - see oli väga õige otsus, sest nõnda avanesid paljude muuseumide uksed ning kõigi ühistranspordivahendite uksed meile rõõmsalt ja takistusteta nölennujaamast-lennujaamani!
Hotell.
Vahel tasub linnas kõndides ka seisatuda ja pilk tõsta, sest tavavaatest kõrgemal on sageli midagi üllatavat meile varuks....
Kuulus Praha raekoja kell...
... ja turud oma kaubarohkuse ning -valikuga rõõmustasid silma ja südant.
(need, muide on päris marjad ja puuviljad!)
Üks linnaparkidest oli täielikult valgusaiaks tehtud. Kaunid valgus-skulptuurid rõõmustamas linnarahvast ja külalisi.... Siin vaid mõned neist:
Lihtsalt tänaval kulgedes võib meeldiva aroomi pilv tähelepanu köita ja lausa võluväega sind Kommikaevandusse sisse astuma sundida:
Vaatamisväärset on piisavalt ja igal sammul. Vaata paremale... vaata vasakule... ja ikka jääb silma, midagi, mis pilku köidab. Olgu selleks siis kuulsa Tšehhi kristalliga ehitud vaateaknad, Švejki õllerestorani reklaam ja kutsuvalt avatud uksed, Tantsiv ning tantsuga ühinema kutsuv maja Vltava kaldapromenaadil või K-i-N`i kaupluse vaateaken.
Ja muidugi muuseumid.
Banksy, Mucha, Tehnika... (Laste pedaalautode muuseum oli kahjuks suletud), Praha Loss ja Katedraal jpm.
Lisaks muidugi Karli sild ning mitmed teised sillad üle Vltava jõe...
Banksy teosed olid valdavalt nö poliitilised...
Mucha teosed seevastu väga kaunid ja esteetilist naudingut pakkuvad.
(mind köitis väga eskiisimärkmik... ning kunstniku töökus oma teoste loomisel - ei mingeid juhuslikke valearvestusi: inimeste asendid tema maalidel/graafilistel lehtedel on täpsed!)
Kes on Prahas käinud, on kindlasti ka Karli sillal käinud. Meiegi käisime ja lisaks ka pisikesel paadiretkel, et näha silda Vltava jõelt ning kuulata audiogiidi põnevat juttu nii silla/sildade ajaloost kui ka Vltava tammist, tänu millele see jõgi kunagi ei jäätu! Inseneritarkus päästis linna rüsijää purustustest ja üleujutustest!
Ohhoo.... ja otse loomulikult ei saanud end ju ilma jätta kogemusest kulgeda Praha linna kõige kitsamal tänaval:
Mõned toredad tähelepanekud veel e nipet-näpet siit ja sealt...
Nojah, ega mina ju ilma maiuste ja meeneteta ikka tulema ei saanud.
Aga Mutipoiss muide on just Tšehhimaal sündinud.
"Walt
Disney oli ära kasutanud juba peaaegu kõik loomad - peale ühe, ja selle ühe ma
valisingi," rääkis Mutipoisi autor Zdenek Miler 1956. aastal välja mõeldud tegelaskujust.
Järgmisel aastal valmis esimene film "Kuidas mutt endale püksid sai".
Nii-nii, ja lõpuks taas kodus, lasksime mõtetel laagerduda ning nautisime ka taas tavalisi toite.... siis muidugi ka jõulutoite ja seejärel jälle kergemaid roogasid ning...
Tänasest roast polegi pilti.... aga kõigepealt sulatasin ahjupotis võid, seejärel lisasin sinna väga õhukeselt tükeldatud porgandiviilu-veerandikud, hakitud sibula, tükeldatud suitsukana-kintsuliha. lasksin neil pisut aega kuumeneda ning maitsestasin vähese soolaga. Lisasin seejärel riisi ja kuumutasin sedagi koos eelnevaga mõned minutid. Seejärel valasin peale ohtralt vett, asetasin haudepotile kaane väikese auruvahega ning.... ülejäänu tegi pliit hästi väikesel kuumusel umbes tunni ajaga.
Igatahes otsa ta sai - järelikult oli söödav.
Ühel kenal õhtul aga olime kutsutud poja ja minia korraldatud jõululõunale ning see oli väga armas-meeldiv õhtu!
**************************
Lõpetuseks veel mõned meeleolupildikesed ja ....
......
******************************************************
*********************************
****************
