26.6.19

Väikesed naudingud

Hea sõbranna saatis kena jaanipärja.
 
 
See ajendas minema rõdule ja … kui kokku lappida ühele pildile killukesi siit ja sealt .. saab just nii kirju pildi:
 
 
Lauakesel oli ka väike alus küpsistega. Küll on nende Selga šokolaadiküpsiste lõhn hullutavalt hea. Maitse kohta ei saa ka ühtki halba sõna öelda!
 
 
Ja siis, kui küpsised otsas … "vaatab" põhjalt vastu tore pildike:
 
 
Ja veel … ja nüüd paljastan ühe minu enese väikese "kiiksu":
 
 
Tänastel öötundidel, kui maja oli vaikne ja rahulik, otsustasin taas pakkuda endale naudingut ja puhastasin tillukese ämbrikese täie kalakesi. Kui sööjad kasvõi poolegi sama suurt naudingut saavad, on kõik kena ja mu süda rahul.
 
**********************************

24.6.19

Jaaniaeg

 
Jaanipäeva paiku oleks kõigil justkui hirmus kiire. Kibeda rutuga tehakse ettevalmistusi suurteks söögi- ja joogipidustusteks, tule ümber tantsimisteks ja muidu jõmisemiseks. Arvan, et paljud teevad neid asju lihtsalt inertsist ja eriti süvenemata, miks see meie esivanemaile nii tähtis püha oli.
Ajad on muutunud ja inimesed koos nendega. Kel huvi, leiab lugemisvara küllaldaselt ja ei ole mina see, kes hakkaks nüüd siin tavasid ja kombeid kirjeldama. Igaüks leiab oma viisi, kuidas oma hingele kosutust leida!
 
Esiti aga olgu tervitatud tänased ja eilsed nimepäevalised!
 
 
Meie nädalalõpp oli vägagi meeleolukas ja mõnus:
 
 
 
Söögist ei saa ka ei üle ega ümber:
 
 
 
 
Aga suve järel tuleb sügis ja seejärel talv ning ka selle aja tahaks ju mõnusalt üle elada, eks-ju! Seepärast siis käitume ikka korilasele kohaselt:
 
 
 
Ega´s midagi, igaühele oma lusti ja rõõmu ning kõigile meeldivaid puhkepäevi!
 
 
Loodetavasti ei pea keegi teisipäeval nõnda tundma:
 
 
Omalt poolt aga soovin kõigile headele ja toredatele inimestele:
 
 
**********************************************************

21.6.19

Suvi

Sel ööl vastu suve alguse päeva oli õhtu nii mahe, et istusin kruusi kohviga rõdul ja imetlesin pilvevaipa.
 
 
Vahepealsel ajal olen küll natuke midagi muud ka peale laisklemise teinud ja nüüd lisan siia terve joru toidupilte.
 
Lihtsalt ja igapäevaselt:
 
 
 
 
 
 
 
Rõdul tuleb ka ikka aeg-ajalt korda luua. See on ju ka nagu mikroaiake.
 
 
Ja siis - ja siis - ja siis ….
 
 
Sama lugu ka rääbistega (et kui kõike korraga ei jaksa ära süüa, siis on ju ometi võimalik hoida selle ajani, kui isu jälle peale tuleb)!
 
 
See on nüüd küll kindel, et …
 
 
Ja kuna kohe ta jõuabki kohale, siis jääb vaid soovida, et see aeg oleks hea!
 
 
*************************************************************

18.6.19

Murelikook

 
 
 
Ja rohkem sõnu polegi vaja! 
 
*******************************************************

16.6.19

Südame ja vere kutse vastu ei saa ...

See on kummaline tunne, kui äkitsi justkui avanevad väravad ning informatsioonitulv lööb esialgu jalust. Mõned aastad tagasi nii juhtus ja see värav ei olnud suletud mitte minu süü tõttu. Olen siiski tänulik, et see nüüdki juhtus. Väga kiiresti väga palju informatsiooni (genealoogilist teavet) nö läbi mõelda ja omaks võtta on üks asi, ennast sellesse tausta asetada on hoopis teine asi. Suisa keeruliseks läheb kogu värk siis, kui kerkib küsimus, kes ma siis ikkagi olen? Randlane - seda küll iga kandi pealt, sest nii ema- kui ka isaliini inimesed on olnud randlased ja elanud rannas/saarel ning elatunud sellest, mida pakub mitte just väga viljakas põllumaa ja muidugi meri.
Emapoolne suguvõsa on põhjaranniku-rahvas Viimsist Neemeni ja pisut mujaltki. Isapoolne sugulaskond kuigivõrd Virumaalt ja mujalt sisemaalt, kuid suures osas Kihnust.
Kihnu fenomen on see, et … mu meelest on pooled sealseist asukatest mu sugulased ja teine pool on hõimlased ja alati polegi võimalik määratleda, kas on sugulane või hõimlane - oma igatahes!
Nojah, aga mina ei oma küll mingit õigust end kihnlaseks nimetada .. ääri-veeri ehk kihnlaste järeltulijaks. Sellest hoolimata püüan "kaduma läinud" aastaid kuidagi kompenseerida ja natukene end ka esivanemate pärandiga tuttavamaks teha.
 
 
 
 
 
Aga täna … vot täna tõin postipaki-automaadist paki, milles ohtralt rõõmu sees!
 
 
Kohvihetked mulle ..
 
 
õllehetked abikaasale ..
 
 
No ja vahva köögirätiku abil võib iseendale keelt ka õpetada:
 
 
Suuremast hulgast nimetustest saab ka massakas (mandri-inimene) aru, aga mõnele peaks ehk seletuse lisama:
õun <õona, .õuna> van kartulÕonad õitsõvad eenäkuuss Kartulid õitsevad juulikuus; Testel kõikõl õonad katkutud, meil ikka allõs katkmata Teistel kõikidel on kartulid rohitud, meil ikka alles rohimata; Egä sügüse suab lögäste riietega põllal oldud ning õuni võetud Igal sügisel saab poriste riietega põllul oldud ja kartuleid võetud; Kiedetässe kala-õuni Keedetakse kala ja kartulit (kartulite peal aurutatud kalu)
õmbu | õun <.õmbu|õona, .õmbu|.õuna>, õmb|õun <õmb|õona, õmb|.õuna> õunÕmbu õonad mehised seüä Õunad on head süüa; Panõmõ nied õmbuõonad iseäränis, nied seisväd vähä aega Paneme need õunad eraldi, need säilivad vähe aega; Mede aidõs kasuvad kõegõ paramad õmbuõonad Meie aias kasvavad kõige paremad õunad; Räimi, kuõrõga karduli anti, nda magus oli nagu õmbõun Räimi ja koorega kartuleid anti, nii magus oli nagu õun
mua <mua, muad>
1. (mais)maa; sisemaa
Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält vällä minnä Sellise uduse ilmaga ei maksa maalt merele minna; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska
piltl Tormiga ei maksa maa äärest küüsi lahti lasta (merele minna)
2. maakoht, kant
Meie käösime räämetegä Talina muass
Me käisime räimedega Tallinnamaal (st räimi müümas)
3. maapind, pinnas; põllumaa
Meite suarõ mua ond üsä kivine ning liivanõ Meie saare pinnas on päris kivine ja liivane; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas nii koledasti tuiskama, et ei olnud maad ega taevast näha || muani maani, väga pikkKört muani loha selges
Maani kört seljas [järel] lohisemas
4. maatükk (omandina), krunt
Eede mua piäl kasvab paelu kasõpuid Vanaema maa peal kasvab palju kaski; Muadõ rent oli maksõtud
Maarent oli makstud
5. muast madalast maast madalast, lapsest saadik
Kihnu tüdrikud kasun muast madalast suurõ tüegä Kihnu tüdrukud on maast madalast kasvanud suure tööga
kuastas <.kuasta, kuastast> kapsas (Brassica oleracea) ▪ Sai terve päävä kuasta jaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsavao vahel roomata; Kuasta matid Kapsaussid.
 
Ehkki Selverist leidsin täna retsepti sorbeti tegemiseks, naudin tegelikult siiski tavalist vanillijäätist.
 
 
******************************************************

Miks ta ometi joob?

Rakvere teatri suvelavastus, komöödia "Miks Jeppe joob?"
Seda ei tea mitte keegi....
Aga Jeppe teab!
 
Kes etenduse ära vaatab ja kaasa mõtleb ning paralleele reaalse eluga oskab näha, saab ka teada .. no või siis vähemasti aimugi .. miks ta ometi joob
 
 
Aga kuu on ikkagi lummavalt ilus, eks-ju!
 
 
************************************************************

15.6.19

Pärnaõite korjeaeg on käes

Kevad on ülemineku aeg ja mõned päevad on suisa suvised, teised jällegi tuulised-vihmased ja jahedad. Õnneks tuleb suvi päris pika sammuga ja võtab peagi ka kalendrijärgse valitsemisaja ohjad kindlalt oma kätesse.
Suvega on aga kaasas käimas ka pisike laiskuse moment. Enne, kui jõuab kätte see päris hoidistamise periood, tahaks olla laisk ja saada ka näiteks köögis kergema vaevaga hakkama.
Niisiis … kergemad road:
 
 
 
 
 
Nojah, vahel mahub ühte päeva päris mitu ilmanägu...
 
 
… ja tegelikult nägin 13. juunil midagi niisugust, mis jahmatas. Kahjuks ei olnud ühtki võimalust seda jäädvustada, aga mällu jääb. Seisin akna juures ja rääkisin sõbrannaga, kui … avanes mu silmadele võrratult üllatav vaatepilt: paremale vaadates säras taevas päike, vasemal oli taevas täiesti tintmust ja otse ees, kus lõppes too tintmust pilvelaam, käristasid välgunooled kumeda kõue saatel taevast ribadeks.
 
Kui nüüd jälle ilm soojaks pöörab ja kuivemaks läheb, hakkavad putukad-mutukad ka muidugi aktiivsemalt tegutsema.
 
 
Vahel ma käin juuksuris ka …
 
 
.. ja vahel vahin niisama ringi ning mõtlen mõne mõttejupikesegi:
 
 
**********************************************************