23.1.24

Vaikne algus.

 

Aasta algaski vägagi rahulikult ja see, milliseks ta kujuneb.... 
no eks seda saame pikapeale näha ning tunda.

Aasta lõpus tõid päkapikud veel kingitusi...

... ja uuel aastal otsisime ise päkad üles ka. Olid toredad kokkusaamised.

Jaanuarisse oli planeeritud ka veidi kultuuri. Tartu Sadamateatri etendus tegi südamele rõõmu ja pani samas ka mõtisklema elu, inimeste ja nende soovide üle. Aeg võib ju muutuda, aga inimloomus mitte.
Väga hea etendus!


*********
Jajah, ja ega mina ei saa ju muidu, kui pean ikka lisama natuke igavaid toidupilte ka. 
Tahan ju ikka näidata, et ma mitte kõiki päevi lihtsalt "ära ei laiskle".


Aastavahetuse-jäägid tuleb ju ikka ära kasutada ja seepärast näevad ettetõstetud portsud sageli ka kummalised välja. Sellest pole vaja eriti numbrit teha - ise teeme, ise joome, ise sööme, ise  nõud ka ära toome ja lõpuks jälle korda loome! Nii on, kui ei pea kellelegi aru andma, miks just nii ja mitte naa - st sööme, mida on ja mis meeldib.

Vorstid kapsa ja kartuliga...

.... ehh, võtaks veidi värsket kurki ka lisaks...

Aga mõnel hommikul on laiskus eriti suur..


... ja vahel tahaks midagi lihtsat ning nostalgilist.
Makarontooted kas lihalise lisandiga või päris ilma, aga kindlasti tomatipastaga - mulle sobib alati. Kui teised pereliikmed eelistasid ilma tomatita, siis läbi aegade on nad saanud oma portsud eelnevalt omale taldrikuisse tõsta ja siis olen mina "oma makaroniroa" lõpuni valmis teinud.
Ju on meil kõigil mõni eriline veidrus või erisoov ja nii väga tore on, kui nendega ka peresiseselt lepitakse ning "enese hästi tundmisele" ka kaasa aidatakse.


Riisiroog sai oma värvi praetud porganditelt.




Kartul, porgand ja hakklihasoust mahuvad ühte anumasse ära küll...


.. ja oskavad kenasti teineteise kõrvalgi püsida...


... aga ühele portsjonile tuli äkitsi meelde, et oli just neljapäev.... kalapäev ...
ja sellest läks tal meel vallatuks ning sättis ennast taldrikule hoopis teistmoodi ...


Nooo-jahh, no mis sa ikka oskad kosta sellise loo peale!

Hakkasin siis hoopis küpsetama. 
Oh-ei, ma ei teinud neid kõiki ühel päeval valmis. Ikka väikeste vahedega, et jääks aega eelmised käkid ära seedida, enne kui järgmised lauale trügivad.






Ja vahel võib ju ka ilma küpsetamata maiustada.


***
Kui kõht täis, siis meel ka rõõmsam!

Ja vahel juhtub, et nähes midagi toredat, sünnivad luuleread täieti iseenesest:


*******

Jaanuar oli suhteliselt külm ja lumine. Õnneks kohtasime ikkagi ka päikest ja seda sära ning rõõmu ei saanud püüdmata jätta.



*********************************************