25.10.20

Vahel on tore, vahel mitte nii tore..

 17. oktoobril oli hõimupäev.


Ilmastik on oktoobrikuule üsnagi omane ja natuke ehk soojemgi, aga maailmas ei ole midagi absoluutselt püsivat. Kuna ka planeet Maa ning muud taevakehad tiirlevad-pöörlevad-muudavad asendit, on loomulik, et ilmastik ja kliimagi muutuvad. Inimesel on selles osas tõenäoliselt nii väike osa, et kui looduslikud protsessid võtavad nõuks, "lükatakse need tüütult sebivad tegelased lihtsalt üle maailma serva universumisse tolmuks"!
Seega, tundkem rõõmu olemisest ja imetlegem seda, mida meile pakutakse!






See on tõesti ütlemata tore...

Aga see, mida ma ühelt reklaamlehelt lugesin, pani küll nukraid mõtteid heietama. Meie taasiseseisvunud riik on üsna noor veel, aga igasugused organid ja organisatsioonid, kes justkui peaksid kaitsma me kultuuri ja keelt, on oma tööd teinud lohakalt või pole seda teinud üldse. ... ja selle töö mittetegemise eest veel ka palka ning ehk preemiatki saanud!
Kuis muidu oleks võimalik, et nii kirjutavas kui ka rääkivas meedias tegutsevad inimesed, kes kas oskamatusest või pahatahtlikkusest väänavad sõnade tähendusi ning nt reklaamideski kasutatakse nö värdsõnu, toortõlkeid ja suisa selliseid kombinatsioone, millest nö slängivõõral inimesel on väga raske aru saada!
Mäletan, et kunagi sai imetletud Saksa riigitelevisiooni, kuna seal oli üks nn riiklik kanal, kus räägiti ainult grammatiliselt puhtas kirjakeeles. On ju neilgi palju murrakuid ja kõik põlvkonnad ning kildkonnad kasutavad slängi, aga oli lausa selline riigipoolne nõue riigitelevisioonile!
Meil on palju väikesem riik, kuid mingeid reegleid pole riigimeediale kehtestatud... Miks?
Mina ei ole kahjuks keegi selles süsteemis ja jääb vaid kurvalt ohata ja kaasa tunda tänastele õpetajatele, sest lausa ÕS ja EKI tasemel on murtud ja sandistatud meie kauni keele keelereegleid.
Nojah, aga mõtteid sellele rajale suunas:


Kogu selle uurimise tulemusena sain vähemalt teada, et see roog pole meie perele - lihtsalt osa koostisest ei ole meie maitsemeeltele kohased.
Eks me oleme ju nn "vana-kooli-inimesed" ka ja maitsemeeled on kujunenud elu jooksul teistsugusteks.
Meelsamini mekime neid toite:




***
Oh-jah, üks kummaline lugu ka..... Ma ei ole Postrossinguga aktiivselt tegelenud juba lausa mitu aastat ja nüüd äkitsi saabus mulle kaart (kenasti selle aasta oktoobrikuu dateeringuga). Seoses sellega tekkis mitu küsimust: 
1)kuidas on minu andmed kellelegi jagatud, kui ma ei ole ise aktiivne? 
2)kas see ikka on mingi tehniline eksitus või hoopis tahtlik leke? ....
Igatahes, ehkki mulle meeldivad paberkaardid ja kuigi ma olen olnud ka rõõmsalt selles kaardivahetajate seltskonnas, ei meeldi mulle ootamatud ja poliitiliselt laetud "üllatused". Olenemata sellest, millised on või ei ole minu enda poliitilised seisukohad või arvamused, ei lähe mina neid teistele kaasinimestele "pähe määrima" ja eeldan, et ka minult ei nõuta kellegi armastamist lihtsalt selle pärast, et keegi teine teda armsaks peab!


***********************

Lõpetan siiski helgemate mõtetega.
Enam ei ole aasta lõpuni palju aega jäänud ... juba keerame kelladki talveajale... juba mõtleme jõuluajast ja usinamad valmistavad kinke ning kaunistavad kodusidki ...
Mina aga piilusin ka juba uude aastasse:


*********************************************************

12.10.20

Maskid ja vastus

 Esmalt siis maskidest.

Ma ei ole hirmtõsine inimene ja seetõttu ei pea patuks nalja viskamist ja vahel meeldivad mulle ka võllanaljad ning must huumor. Seepärast, nähes üht saadet ja sellest kõrva/silma jäänud naljakat seika, ei saanud ma jätta seda jäädvustamata. Pildi kvaliteet on küll kehv, aga loodetavasti siiski piisavalt arusaadav.


Sügis aga rühib aina edasi ja tegevused jäävad aina tubasemaks. No ja kui käsitööga on just nagu on ning raamatute lugemisest aega jääb, siis tuleb ikka tegelda sellega, mis meeldib ja mis kõhtu ka täidab, eks-ju!











Ja vot ... kohalikku tootjat tuleb ka ikka toetada! No tegelikult ei ole ma vist nii õilsate mõtetega - see tähendab, et lihtsalt toetamise pärast ei osta ma küll midagi, kui mul mingit asja iseenesest vaja ei ole. Ja ehkki ma ka mett ju ise tarbida eriti ei või, siis kallite kaaskulgejate elu võib ikka natuke magusamaks muuta ja ...


Tänavuse aasta kohta saab küll täie õigusega öelda, et see on omamoodi eriline. Tuli kevad teisiti ja nõnda ka sügis. Ajakavad ja toimetamised on nihkes ning osaliselt pole ka kuupäevi väga mõtet jälgidagi. Võime vaid rõõmustada, kui tervis korras ja väikesedki kokkusaamised tekitavad elevust ning toovad rõõmu südamesse.
Niisiis olen kannatlikult oodanud kohtumist ühe väikese poisslapsega ja ühe värske koolitüdrukuga.
 


Samuti olen saanud ka oma sünnipäeva nö "pikaks venitada".


Ja sellesse kuuse on juba mahtunud ka üks juubel 


ning võib-olla mahub veel mõni tore sündmus ....

***
Nojah, ja ma lubasin, et selles postituses on vastus eelmises postituses olnud küsimusele.


***

Vahel juhtub, et uni on katkendlik ja ... siis juhtub ka, et vaatan kuud:


Parem on siiski vaadata aknast õue ja õues kõndides ning aeg-ajalt seisatades silmitseda sügise kuldniitidega tikitud säravkirevat kleiti:


Carpe diem!

*************************************************************

4.10.20

Kõik naistest .. no ja muust ikka natuke ka..

 Sügis toimetab oma toimetamisi ja mõtted kisuvad järjest nostalgilisemaks, aga hoolimata sellest, et püüan praegu veel end talitseda ja tagasi hoida, ikka ka jõulusemaks. No ei saa ju teisiti, kui sõbranna postitab midagi niisugust ....

Esialgu püüan siiski vaid mõtisklemise ja pisiideede korjamisega piirduda. Nõnda siis lihtsalt jälgin aja kulgu ja talletan vahel mõne ideepojukese..


naudin kiireltvalmivaid mõnutoite..


.. ja lohutan oma lahkunud käsitöösoolikast jäänud tühimikku sellega, et ... on ju alles oktoober ja veel on aega:


Ühel kenal päeval aga sain toreda üllatuse osaliseks.


Nojah, aga teatrist ei saa ka kuidagi loobuda ja ....
 kui peab, siis peab ja kui võimalik, siis tuleb minna... 
Ja nii siis läksimegi. 
Esmalt veel õetütre juures vajalik peatus (pärnaõied mulle ja üht-teist Temale vastu ka) ning kuna sõidusuunaks oli Pärnu, siis üks seni külastamata objekt oli sobilik just nüüd üle vaadata:


Edasi veeresime Pärnusse ja kuna vanainimesed ei taha enam väga ööpimeduses autoga kulgeda, siis olime ööbimispaigagi endile organiseerinud. No ja ikka mõnusa ning mugava. Kuna aga päev oli kena, siis uitasime pisut kesklinnas ja võtsime väikese einegi, enne kui hotelli majutusime.



*



Nojah...
Õhtul aga lasksime end hellitada Endla teatris ühe suurepärase etendusega.
See on tõepoolest väga-väga hea teatritükk ja ka tõepoolest imelised näitlejad!




Igatahes, kellel see etendus veel nägemata, kuid võimalus teatrikülastus ette võtta ... tehke seda kindlasti.
Lisaks väga meeldivale teatrielamusele julgen seda soovitada ka nö tüüpsituatsioonide analüüsimiseks neile, kes nt õpivad sotsiaaltööd. Need kokkupõimitud viis lugu annavad viisteist karakterit, mida saab analüüsida ja hinnata ning pakuvad arvatavasti nii mõnegi äratuntava olukorra meie endi eludest! 
Loomulikult on see etendus ka lihtsalt hea lõõgastus ja näitlejaid saab kirjeldada vaid ülivõrdeliste sõnadega!

No-nii, ja jõudiski kätte kaneelisaiapäev!


**********************
Ja lõpetuseks:
Mis see on?


Vastus järgmises postituses!

*****************************************************************