Väikesed rõõmud.

Väikesedki rõõmud võivad päeva ilusaks teha.

Tänane päev oli just üks niisugune, mis tõi endaga kaasa mitu väikest, kuid olulist rõõmuhetke: Läksin poodi otsima silikoonäärega stepse (vanasti nimetati neid kapukateks või siis sukapöidadeks) ja saingi. Seejärel soovisin oma telefonile kaitsvaid kaasi, mis "ei plingiks" ja ena imet - leidsingi (kolmandast poest, kus kaubavalikut piilusin). Reedel õnnestus leida kaubandusest minu vajadustele sobilikud päikeseprillid ja täna ka prillitoos.

 

 

 

Pärale jõudis ka pakike uue trikooga. No ei ole minu ümarvormidega kuigi lihtne leida ujumisriideid, kuid sel korral läks õnneks ja see trikoo on ilma kohendamata kohe sobiv.

 

 

 

Kõige selle hea ja ilusa peale tuli kohvi joomise tuju ja siingi ei saa märkimata jätta, et …..

 

 

Ilusaid hetki ka teie päevadesse!

 

***********************************************

Soojus

Sel aastal ei tohiks küll keegi soojuse puudumist kurta. On ikka, hoolimata mõnest vihmasest päevakesest, täiesti suvine suvi.

 

 

Ja ega niisuguse soojusega jäägi üle muud, kui toas konditsioneer õhku parajaks puhuma panna ning köögipoolel ka vähima vaevaga midagi valmis teha.

Jäätis marjade-puuviljadega tüütab ju ka lõpuks ära, eks-ju!

Tegin ühe kiire riisiroa.

Kuna alles olid jäänud nö jaanitoitudest nii seapraadi kui ka kanakintsu, siis ….

 

 

Nautigem suve … isegi siis, kui vihm külla tuleb!

 

*************************************************

 

 

Just jaanipäeva eel.

Just jaanipäeva eel soovitakse sõpradele-tuttavatele ja niisama headele inimestele "Head Jaani!"

Nii sooviti ka eile ja siis mõtlesin, et …. no ütle siis nüüd - eelmises elukohas olid lausa kolmes naabertalus Jaani-nimelised mehed olemas, aga kus nüüd Jaani leida. Oma majas pole ühtegi ja ehkki linnas kindlasti leiduks, ei tea ega tunne neid. Lasksin siis mõttel oma teed minna.

Ja täna, kui poodi sisse astusin, kõndis mulle vastu sõber Jaan!

No-nii, küllap tulebki siis kena nädalavahetus!

 

 

 

Eelmisest postitusest saadik ei ole ma midagi asjalikku teinud ja mingeid tulemusi pole ka ette näidata. Söögi valmistamine on ju vaid oma kõhu orjamiseks tehtud tegu!

Mõned nopped neist olen siiski pildile püüdnud:

 

 

 

 

Ah-jaa, talvele olen ka ikka natuke mõelnud ja pisut ettevalmistusi teinud.

 

 

***************

 

Eelolevaks rahvapühaks aga ….

 

 

Kellel veel leidmata, ehk leiab …

 

 

******************

Ja kui keegi märkab, et jaaniõlu kuidagi kahtlaselt kiiresti väheneb, siis …. pole vaja üllatuda ega kohkuda, kui sõnajalgade vahel kohtate niisugust tegelast …..

 

 

 

Toredat, muhedat, rõõmsameelset ja heatahtlikku Jaani teilegi!

 

***************************************************************

Ei saa me läbi Lätita ...

… ja oma naabreid ning kultuuri on ikka vaja tunda! Teadmised annavad võimaluse mõista ja aru saada, miks mingid asjad toimivad naabrite juures just nii ja mitte teisiti! Teadmised ei ole kunagi kasutud ja igas eas on võimalik avastada uut ning huvitavat!

 

 

Kõigepealt siiski veel üks kõrvalepõige - just enne Läti poole teele asumist jõudis minuni üks väga eriline pakike, milles pühendusega Kihnu kokaraamat ning päikesekreem, millest lootsin oma õnnetult õrnale näo- ja muude nähtavate kehaosade nahale abi ja UV-kiirguse vastu leevendust.

 

 

Nüüd võin öelda, et see kreem on tõesti imeline ja saabuv suvi saab olema ilmselt muretum, kui kõik eelnevad! Esialgu tundub küll, et nüüd jääb nahk selga, näkku ja mujalegi alles! Väga puhta aroomiga pealegi!

 

 

Jelgava.

Tegelikult tahtsime juba talvel jääskulptuure vaatama minna, aga ei õnnestunud. Nüüd siis sai suvisel ajal käidud liivaskulptuure kaemas ja muidki huviväärsusi imetlemas.

 

Eestikeelne Jelgava turismileht, liivaskulptuuride festivali prospekt, Jelgava lossi meenemedal. 

 

Festivalisaar(vaade kirikutornist) ja mõned skulptuurid lähivaates.

 

Läti esimese presidendi Jānis Čakste ausammas;  Jelgava lossi siseõu;  Jelgava tudeng, kelle vihmavarju käepideme puudutamine pidavat õnne tooma; veekaskaad jõel; Püha Kolmainu kiriku torn, mille katuselt avanevad kaunid vaated kogu linnale.

 

Mälestuseks - kruus, lossi meenemedal, Läti põllumajandusülikooli (tegutseb Jelgava lossi ruumides) pastapliiats ning Läti ja Jelgava pastapliiatsid.

 

Kel on plaanis ka Jelgavasse uudistama minna, saab eelinfot siit: http://www.visit.jelgava.lv/ee/

 

****

Mõned toidupildid ka vist peaaegu kahenädalasest perioodist

(no ikka need, mis söödavaks on osutunud):

 

 

 

*********************

Nojah, ja siis veel seda ka, et ega`s laiskust ei õnnestu ka kaua varjata ning tunnistan üles ….

 

 

*****************************************************************

Taas Haapsalus.

 

Kuna mul alkoholiga üldiselt ja hapude veinidega ammugi mitte sõbrasuhteid ei ole, siis huvi oli tugevasti muusika poole kaldus. Sestap jällegi Haapsallu minek teoks saigi.

 

Enne kontserdi algust (pigem küll pikaks venitatud, erinevate esinejatega muusikapidu), nautisin niisama linna ilusaid vaateid ja jääkohvi, mis palaval päeval mõnusaks jahutuseks:

 

 

 

Kontserdipaigale pääsemise väravas tabas kahjuks väga paljusid külastajaid väga-väga halb üllatus - külastajate kotid otsiti läbi ja kõik söödav-joodav kästi visata prügitünnidesse. Oli minulgi pisike veepudel ja mõned küpsised, et saaks oma ravimid õigel ajal ära võtta …. (ms kontserdi ajaks oli arvestatud aeg 17.00 - 24.00 .. või kauemgi)

Ausalt, ma olen siiani nördinud, sest niisugused tingimused oleksid pidanud olema juba pileti ostuhetkel teada!

Loomulikult oli põhjuseks see, et platsil olevate toidu-joogi-veini-jäätise-putkades suurendada käivet, kuid …. ilmselt just põhjustatuna niisugusest suhtumisest oma klientidesse-kontserdikülastajatesse jääb see mulle viimaseks korraks Monster Musicu üritust külastada.

Mingil määral suutis mu meeleolu parandada küll esimene esineja - Beati Mandolini - oma tõeliselt hea muusika esitamisega. Kõlasid Sitsiilia tarantellad ja romantilised armastuslaulud. 

Järgnevad tunniajased pausid järgnevate esinejate lavaliste etteastete vahel ja arvatavasti täisvõimsusele keeratud bassid rikkusid aga kahjuks ära sellegi vähese meeleolu tõusu, mis oli jõudnud tekkida.

 

 

fotod netist

 

Kui ikka tunned, et kõlaritest tulev tümps sõna otseses mõttes keha ründab, kõrvatrummikilet üritab purustada ning süda seetõttu pahaks läheb, ei ole küll muusika nautimisest mõtet rääkida.

Väga kahju, sest vaid kaks lugu teise esineja repertuaarist kõlasid nö talutavate detsibellidega.

Üks neist siin:

https://www.facebook.com/elina.kuristik/videos/vb.100003713832005/1316642931802822/?type=3

 

Üldiselt siiski oli kogu see nn festival mulle pettumuseks. Küllap olengi vana ja väsinud ja torisev vanainimene, kellel targem kodus püsida.

Kuulangi siis meeldivamat muusikat, kus db-d ei tapa muusikat ega kuulajat!

https://www.youtube.com/watch?v=DlOO-EkdTCM

L'italiano ( l asciatemi cantare ) Toto Cotugno – lyrics

*********************************

Netist laenatud droonipilt:

 

*******************************************************