Toit ja vana uudis.

 Kes igavaid toidupilte vaadata ei taha, võib julgelt tänase postituse vahele jätta.

Novot, nii need kilod kogunevadki!

Muude elusündmuste vahele otsustasin taas kord Lätti helistada. Kahjuks ju kohale minna ja päriselt kallistada ei saa, aga asi seegi, kui saab telefonitsi uurida, kuidas elu teiselpool piiri kulgeb ja kas tervis ikka korras. Õnneks on .... ja tädi hääl oligi reibas ning naljasoon ka täiesti toimiv! Läbi mitte just kõige parema levi ja helikvaliteedi saime oma jutud siiski kenasti räägitud ja vähemasti suusõnalised uudised ja kallid ära vahetatud!

Jahahh, aga seda uudist pole siia veel kirja pannudki....

Tädil oli eelmisel suvel, enne uut "riigi lukku panemist" suur elutöö näitus ja seal ka kaks uut tööd. Super-tegija ikkagi ... veel 95-selt usinalt toimetav!

Nojah, ja Vabariigi president ning ordukapital otsustasid, et selline andumus ning pikaajaline loominguline elu väärivad äramäkimist:

Intervjuu näituse ülespanekult:

https://www.lsm.lv/raksts/kultura/maksla/bagats-ir-tas-kuram-pietiek--telniece-evi-upeniece-iekarto-savu-95-jubilejas-izstadi.a371937/

 

Kolme Tähe orden on Läti kõrgeim riigikaunistus.

Kolme Tähe orden loodi 1924. aastal iseseisva Läti riigi loomise mälestuseks. See taastati pärast Nõukogude okupatsiooni 1994. aastal. Kolme Tähe ordeni motoks on "Per aspera ad astra", ehk "Läbi raskuste tähtede poole."

 

******

Õues on aga kevad.

**************************************************

Natuke nostalgiat, rohkelt toidupilte ja veidi muud ka.

 Alustan kohe nostalgiast. Kui seda küpsisekarpi nägin, tundsin täiesti kindlalt, et sellest ma niisama mööda ei jaluta...

Nüüd kohe mõni sõna ka sealiha kiituseks ja seejärel minu väga tavaliste toitude pildid. Valmistan ju vaid oma perele ja mingeid restoraniroogasid pole minu oskuste juures ka üldse mitte põhjust oodata ega lootagi.

****

Mul on üks usin noor kokandushuviline sugulane ....

*****

Vahel juhtub ka toredaid asju ja mõni unistus läheb täide:

Ilmaga on aga nii, nagu just on - tahad teada, vaata aknast välja ning piilu termomeetrit ... ja nii ongi!

*************************************************

Lihavõtted..munapühad..kevadpühad...

 Ükskõik kuidas neid ka nimetada, ikka värvitakse mune ja koksitakse neid omavahel ning toimetatakse muidki rituaale. On need siis usuga seotult või lihtsalt lustiks ... ma arvan, et siiski on kõigil õigus oma sisemise tunde ajel rõõmustada kevade tuleku üle ja seda just omal moel tähistada!

Kuna kõiksugused tegutsemispiirangud ja ka ähvardavas vormis edastatud käsuliinid Valitsuse, Riigikogu ja nn Teadusnõukoja poolt on hakanud inimeste vaimsele seisundile tõepoolest ruineerivat mõju avaldama, siis on üks värviline püha vägagi teretulnud (ning võiks ükski kord inimesed jätta jagelemise teemal, mis päeval on õige või vale mune värvida ja lastele ning iseendalegi rõõmu valmistada)! Tore ju, kui on võimalik mitu päeva veeta koos perega ja lasta päike tuppa ning põue!

Näe... juba neljapäeval juhtus ....

Ja ehkki mul endal on munadega "erisuhted", siiski juhtub minugi köögis, et munad vahetavad koorevärvi ning teevad muidki vigureid - no näiteks otsivad seltsi või ja redisega.....

Mõned aga sätivad end väljanäitusele ja kutsuvad kollaažpildile ka lihavõttekaktuse kohe-kohe puhkeva õiegi!

Vaiksel õhtul meenutasime perioodi eelmistest pühadest tänavusteni:

Ja nüüd siis jääb soovida vaid rõõmu meie päevadesse ja südameisse!

****************************************************