29.6.25

Juunikuu lõpetuseks

 Ehkki ilmajaam ei andnud eriti palju lootust, 
et kuu lõpp soe ja päikeseline võiks tulla, olid meie plaanid 
juba ammugi paika pandud ja ära otsustatud.




Seega siis ... Saaremaale!


Kuressaare lossiõuel said lapsed osavusmänge mängida 
ja rüütlid oma oskusi võrrelda, kauplejad oma kaupa näidata 
ning soovijad ka keelt kasta ja kõhtu täita.


Peale seda mõnusat ja meeleolukat ringivaatamist oli  
värsket pargipuude ja mere lõhna kopsudesse kogudes
väga hea ning kena läbi lossipargi lonkida.
Seejärel veel spaamõnud ja kosutav uni, et rõõmsalt järgmise
päeva toredatele tegemistele vastu minna.




leitud, just samasugune, kui see, mis kasvas kunagi me köögiakna all:


... ja nüüd siis on ka nimi teada.



Kui lahtiste silmadega ringi käia, võib nii mõndagi ilusat 
või ka huvitavat näha, millest ehk nii mõnigi kord oleme varem 
möödagi sõitnud  ning nüüd äkitsi huvitav tundub.




Ja ometigi... kui juba saarele kondama on mindud, ei saa ju siis sõpru külastamata jätta!
Seega sai Marikale ja Tiidule hoiatus antud ja mõne aja pärast ka kohale veeretud.
Vahtra talus on vastuvõtt alati niisugune, nagu oleks "kadunud poeg" pikalt rännakult 
koju naasnud ja kallistused on soojad ning ehtsad! Märkamatult saavad minutitest tunnid
ja ehkki lahkumine pitsitab hinge, jääb õrnmagus lootus, et ... kohtume taas!



Jõudsime veel ka Saaremaa Zoo`sse.



Hommikuilu:





Nojah, ja ega ma tühja käega ennast küll ei jätnud. 
Häid maitseid ja pastakahullule pastapliiatseid leidub ikka ju!















Sööks siis natuke muud ka...




Ja ehkki ilmad on just niisugused, nagu nad on, siis ... 
pisut päikest ja kuiva jalaalust on ikka aeg-ajalt
võimalik leida.
Ilu võib leida nii oma kodumaja trepi kõrvalt...


... kui ka metsast raiesmikult:



Hingekosutust läksime saama aga Mäetaguse mõisa ja seda ka saime.
****
Ma olen seda küll juba ammugi teadnud ja väljagi öelnud, et kui keegi on 
andekas, siis  on talle antud andeid ikka mitmel alal korraga. 
Ja mõnele on neid andeid antud nõnda palju, et tundub - 
ühest elust jääb vististi väheks, et kõiki neid oskusi realiseerida. 
Mart Sander on õnneks lisaks andekusele ka väga töökas ja 
nõnda saamegi nautida Tema mitmes žanris loomingut: 
muusikat, sõnateatrit, raamatuid, kunstiteoseid...


(vist on ikka õigem öelda pargis!?)






No-nii, ja saabki kohe-kohe juunikuu läbi. 
Uues kuus saavad olema juba uued tegemised ning uued muljed.

***************************************************************

20.6.25

Juunipostitus.

Nojah, 2/3 kuust juba läbi. Peab ikka ühe postituse ära tegema, muidu jääbki tegemata.

Mai lõpus ja juunis sai loodusest pisut tervist kogutud...




... ja niisama loodust ka imetletud:


Sünoptikutega pole sellel küll mingit pistmist, kui ajakirjatsurad kirjutavad uudiseid vastavalt oma piiratusele:

Kõige täpsema ilmateate saab ikkagi aknast välja vaadates või rõdule astudes ja ringi vaadates/temperatuuri tunnetades!









Kuna oli vajadus käia kord Raplamaal, siis .... no kaugel see Pärnugi siis enam...



Tagasi kodus ... ettevalmistused tähtsaks päevaks ... 
Minaga ema on ju uhke ja rõõmus, kui ta laps on tark ja tubli ning selle tõestusena saab pidulikul aktusel kätte ülikoolidiplomi!


Järgmisel päeval võtsime tähistada ka kodulinnaga seostuvaid sündmusi:




*****
Ja otse loomulikult, õgard nagu ma olen, ei saa ma üle ega ümber toidust. 
Üldjuhul meeldib mulle seda valmistada ja süüa ikka ka!

















****

No ja kui elupäevi ning tervist antakse, siis ehk kirjutan jälle.....


***********************************************************