7.5.22

Hopsti märtsist maisse.

 Nüüd siis juhtuski, et üks kuu niikui-lipsti vahelt kadunud.
Ei enam saa midagi muuta - mis läinud see läinud. Aga fotod on ju alles ja natuke olen ju midagi teinud ikka ka. No vähemalt seda kõige toitvamat osa on tehtud piisavalt palju ja nüüd näitan ainult pilte, sest ... no mida mul ikka juurde lisada olekski. 
Hmm ... igatahes kehakaalu kaotust küll karta ei ole!


























Nojah, ja vahel juhtub köögis ka midagi niisugust, mis ei paku rõõmu ega rahuldust.... no näiteks köögikapi-terror ehk köögikiusamine....


Õnneks ei juhtu selliseid asju ülearu sageli.
Veelgi harvemini juhtuvad meid külastama üllatused. Vahel siiski ... üks mu eestlannast sõbranna, kes ´pesitseb´ Itaalias, oli lihtsalt kiitnud TartuMilli tooteid ja sellega pälvinud kinkekoti toodetega kingituseks. Kuna aga TM ei soostunud saatma Itaaliasse, siis andis sõbranna mind üles paki saajaks. Ja ei läinudki eriti palju aega, kui pakk kohale jõudis.


Tegin veel mõned pisikesed "eesti-maitsetega" lisaostukesed, pakkisin kõik turvaliselt pappkasti ja saatsin õige adressaadi poole teele. Postipoisid-tüdrukud tegid üllatavalt kiiresti ja korralikult oma tööd ning vähem, kui nädalapäevad ootust-lootust ning saingi rõõmustada, et ... ei mingeid tõrkeid ega kadusid sel teekonnal!!!

Toas ja õues ja rõdul ja mujalgi liigub aeg aga omasoodu ja kui....


siis...







On olnud ka mõnusaid ja meeldivaid sündmusi. Oleme sõpradega kohtunud ja sõpradelt ning kallitelt sugulastelt kirju saanud...

Lihavõtete paiku oli pisike koosviibimine ja laual olid kohvikõrvaseks nn dipisuupisted, muidugimõista ikka koos dipikastmega.

Tõepoolest, siiralt loodan, et meie valitsused ei hakka jälle takistusi seadma meie teedele ja saan ikka minna tädile häid soove ja kallistusi üle andma... 97 aastat on tähistamist väärt ju küll! Need pildid siin on ajakirjast "Veseliba" e "Tervis" ja see armas portselankujuke on minu juures kodus edasi andmas ja meeles pidamas tädi käte- ja südamesoojust.



********************

Aga veel üks teadaanne!


***********************

Noh, ja ongi selleks korraks jälle kõik....



**********************************************************

30.3.22

Väike välisluure.

 Kuna huvi oli juba päris priskeks kosunud, aga aega ja ressurssi napib, siis tegime ühe lühikese välisluure-reisi Ungari pealinna Budapesti. Meie liikumistrajektoor oli küll üsna ahtake, aga üritasime meie käsutuses olevasse lühikesse aega mahutada piisavalt palju, et pisutki mõista, kuidas vennasrahvas elab-toimetab ja mida turistile pakub.

Enne minekut oli aga naistepäev.


... ja info kogumise aeg.


Reisi alustasime liikumisega kodust Riiga. Vanemad inimesed vajavad pisut rohkem aega, et õigel ajal kusagile kohale jõuda, sestap valisimegi ühe rahuliku öö Riia lennujaama lähedases hotellis.


Ja siis......





Ilusal sinisel Doonaul.




Ja taas linnas, Pesti poolel.


Et ikka rohkem ja kaugemale näha....


... või siis hoopis kiiremini ja kaugemale kohale jõuda...


Jõudsimegi - Parlamendihoone juurde ja šokolaadimuuseumisse.



Guljašš on muidugi ungarlaste lemmik, aga maiustusi näikse nad ka väga armastavat:


Ja värvikirevust jätkuv ka küllaga, eriti laadapäeva lettidel.


No ja selleks, et rahvast ja maast paremat ettekujutust saada, tasub alati sõita ühistranspordiga ning külastada turgu.



Puuvilju, köögivilju, teraviljatooteid, juustu, liha (pekita, pekiga, taid ja pekki - nii, kuis soovite) ja maitseaineid ning otse loomulikult paprikat!


*****
Ehh, ja siis sattusime illusioonide maailma.


Sattusin iseendaga kaarte mängima (1) ja kaotasin pea (2), mispeale muutusin päris pisikeseks (3) ja kadusin ära nõnda, et kaasa pidi eluga riskides ronima mööda peaaegu siledat seina, et minu otsimise kuulutust üles panna (4). Lõpuks, kui nihkes karikas (5) uuesti terveks/sirgeks sai ...


... põgenesin galeriisse. Siin valasin suurest ärevusest veidi jooki pudelist põrandale (1) ja käisin kiiruga ostlemas (2), mispeale kargas nurga tagant välja punt paparatsosid (3), kel kõigil huvi teada saada, mis mul seal ostukottides ikkagi oli .... Õnneks päästis kaasa mind, rüütlina iidsete müüride vahelt välja astudes (4), jällegi ära ning....


viis meid hoopis rahulikumasse miljöösse, Tropicariumisse.
Minu lemmikud seal majas olid haid ja raid.


Järgmise päeva sihiks ja plaaniks oli Buda poole peal asuva lossi ja vaatamisväärsuste ning kunstimuuseumi külastus. Vaadata oleks märksa rohkem, aga kuna aeg oli piiratud, siis valisime enim huvipakkuvad objektid.




Lossimüürilt paistis kenasti kätte ka Gellerti mägi ja muidugi kaunid vaated Pestile ja Doonaule.




Väike jalgade puhkus ja maitsev vahepala. 


Linnas liikudes märkasin vaid mõnesid plakateid, ehkki neil seal kohe-kohe valimised toimumas...
Tegelikult väga meeldiv, et puudus niisugune tohutu, silma ja aju häiriv infomüra, mis meil Eestis valimiste eel käivitatakse.


Pisut nalja ja tõde:


Ja saigi aeg otsa.....


Nii kade olen ma küll, et kõike ikka ära ei räägi .... eks igaüks peab ikka ise oma huvidele vastavalt valikud tegema.

Koju tagasi jõudes aga tahtsime muidugi harjumuspärast kodust toitu ja .... sattusin esiti kohe pudrulainele. Kui ikka on usaldusväärne kartulikasvataja, kes kauba koju kätte toob, siis on väga kerge just sellele lainele sattuda.





Magusast ei saa ka kuidagi üle ega ümber...


No-nii, ja ega ma ei suutnud ikka tühja käe (kotiga) tagasi tulla.
Samas olin vägagi meeldivalt üllatunud, et mitte kusagil ei karanud keegi turja ega hakanud hurjutama, kui nt külmikumagneteid, kauneid käsitööesemeid või lihtsalt poes suveniire pildistasin, pigem astuti ligi ja isegi seletati lahkelt, millega on tegu (nt erinevad paprikasegud-pulbrid... tavaline mahe, terav, suitsutatud jne), millest kõnelevad eri värvides mustrid, millised on naiste/meeste rahvarõiva pluuside eripärad, mida on magnetitel vms kujutatud.
See oli nii väga meeldiv tunne, et ei saanud jagamata jätta (eriti selle taustal, et mõnel Eestis toimunud laadal oleksin ehk peksagi saanud, kui üritasin midagi kena pildile püüda, ja ainult kiire eemaldumine päästis).

Osa sellest, mis silma jäi ja osa sellestki, mis nö "sõrmede külge kleepus ja enam lahti ei lasknud":










Vahepealsel ajal olid kodus ka toimunud muudatused:


ja 25. märtsil oli Rahvusvaheline VAHVLIpäev!


Öövalvur teeb ikka oma tööd. Temal on täiesti ükspuha, kas ma olen kodus või pole mind mitte....


*********************

Igatahes saab märtsikuu kohe läbi, kellad on suveajale sätitud ja ... jõuabki kätte aprill!
Kohtume aprillis!

************************************