12.10.21

Sügis astub jõudsal sammul..

 September sai otsa ja juba oktoobri esimene dekaadki selja taha jäetud. 
Tundub, et nüüd on aeg justkui kiirustama, aga tegelikult on ilmselt tegu siiski äreva ootusega ja tahtmisega oma tegevustes kiiremaid arenguid näha ja tunda.
Septembri lõppu jäi veel üks nö minu lillede päev, poja juubel ja õetütre ümmargune sünnipäev, aga neist ma ei räägi pikemalt. Lisan vaid lillede pildi.


Ja natuke maiustusi.


Sügis on lasknud meil enda kirevaid kleite imetleda ja see on temast küll väga kena olnud! 
Kui nüüd aga .... noh igatahes tuleb leidlik olla!



Olgu nende asjadega nii nagu on, aga toidust ei saa ma oma blogis üle ega ümber. Ma pole miski eriti hea toiduvalmistaja, aga ... söömine on siiski ainuke töö, mis päriselt toidab ja vahel käivad mul lihtsalt "hood" peal ja siis ma mängin toiduga.











Kuna tuli vägagi soodne pakkumine, siis .....


Vaid üks kena, vaikne ja lõõgastav, raviprotseduuridega nädalavahetus.
Taas koju jõudes märkasin, et arooniapõõsad olid oma kirevad rüüd tuulepoistele-tüdrukutele mängida andnud kuid kaskedel leidub veel kulda.

Oh, ja küll on ootamise aeg pikk, kui väga-väga midagi ootad ... ja kui lõpuks see saabub, on rõõm väga suur! 
Kiri tädilt! 
Ikka eluterve ja südamlikult elujaatav! Ma tõesti ikka armastan Teda!
Annaks vaid saatus meile aega ja ometigi lõpetataks see hirmus pandeemia-soigumine ning piirangute seadmine! Tahaks ju väga normaalselt elada ja suhelda....


Järgmise korrani....


********************************************

26.9.21

Mihklikuu peagi lõppemas..

 Sügisilmad tingivad seda, et toidudki hakkavad "tummisemaks" muutuma. Vist on see lihtsaim moodus soojusenergiat tekitada ja sügisrõskusega võidelda. 
Nii me siis söömegi nüüd sügiseselt...









Aga oh üllatust ..... lisaks söögi tegemisele ja söömisele olen jõudnud natu-natuke ka muude asjadega tegeleda - õunaraksus käia, teatris käia, sügisilu nautida ja rõdul pesitsejad talvekorterisse aidata, veidi käsitöödki teha (inimene kohaneb ka puuete ja käelise tegevuse takistuste kiuste uute olukordadega!)...








Ja siis ...



****************************************************

13.9.21

Sügiskuu peagi poole peal ...

 Jah, nõnda see aeg kiirustab sügise poole. 
Jah, on viljade valmimise ja saagi koristamise ning külluse aeg, kuid ... pisikese nukrusenoodiga tuulemeloodia teavitab, et varsti-varsti peavad õuetööd tehtud saama ja algab vaikne ning veidi ehk ka salapärane aeg - päkapikud hakkavad piiluma (mõni ehk juba piilubki juba ja pisikestes töökodades käivitatakse juba ka kingimasinaid ...). 
Eks ole ju päkapiku-usku inimestel natuke kurb meel ka, kui nood teised (..kes ei jaga sama mõtteviisi ega suuda ka lihtsalt aktsepteerida teist arvamust) ... hakkavad taas hurjutama, et "..miks nii vara! ..milleks üldse muinasjutte uskuda! ..rumalad päkapikutajad!"
Aga olgu kuis on, eks meil kõigil on ikkagi õigus uskuda, tunda, mõelda asjust just nii, nagu sobilik tundub ja mis ka südamele rõõmu teeb!

Minagatahes oli just äsja üks kena tähtpäev neile, kel au olla vanavanemad, vana-vanavanemad või suisa vana-vana-vanavanemad....

Mina aga alustan jälle toidust.


Ja siis veel vorsti ... küll nime poolest Doktori vorst, aga maitseb pigem, nagu nostalgilistel aegadel maitses Laste vorst!


Ja nüüd järgnevad lihtsalt toidupildid....










Endale meelespidamiseks:


Natuke, no tõesti õige natuke tuleb hoolitseda ka varude eest:




Üks väike rõõm sul olgu igas päevas .....
No kas just igas päevas, aga eks rõõmu saab ju ka mitme päeva peale ära jagada ja ühest rõõmust võib ka mitu-mitu korda õnnetunnet tunda!
Vahel teevad rõõmu mõned toredad leiud, vahel aga head sõbrad ning vahel lihtsalt ilus ilm või toredad kultuurikogemused ning nostalgilised meenutused ... seda kõike on septembris juba olnud ja ilmselt tuleb veelgi!




Teatrisse kunstinäitusi vaatama tasub muidugi ise minna, sest oma silmaga nägemine on ikka hoopis midagi muud, kui kellegi tillukesi ja mitte väga kvaliteetseid fotosid piielda!



Meie nautisime praegu näidatavat kunsti aga nö lisandina suurepärasele muusikaetendusele.
Kaunid seitsmekümnendad.
Oh armas, kaunis, magus noorus!


(tegelikult vaid kaks laulu olid niisugused, mida olin küll kuulnud, kuid kuna need omas ajas ei olnud mu lemmikute hulgas, siis ei osanud nende salmiosasid kaasa laulda)

Sügis aga kõnnib omasoodu... ka Rakveres.


Hoidke tervist ja sära silmis!
Järgmise korrani


******************************************************************
Reisilt tõime kaasa pirnilimonaadi ... ja see maitsebki täpselt nagu pirnilimonaad!