Täiesti tavaline päev.
Hommikul tervitab orhidee oma uue õiega ja see toob juba esimese soojatunde hinge.
Kunagi ammu tõin ta oma koju istikuärist, kus ta oli allahinnatute nurgas, kuna oli kasvanud kõveriti .. võib-olla oli jäänud õigel ajal toeta või hoolitsuseta (?) või kogemata viga saanud … aga ehkki mina ei ole just eriti rohenäpp, siiski süda jõnksatas ning lugu päädis sellega, et nüüd on see armas lilleke juba palju aastaid meie kodus. Esimene aasta oli harjumise aasta ja peale kolimist ka üks aasta oli pisut aega vaja harjumiseks aega. Ülejäänud aja on lilleke meile ikka rõõmu valmistanud.
Ja kui siis veel kartulid ka armastust avaldavad …..
…. võib rõõmsalt toimetamisi edasi toimetada.
Marineeritud räimed on minu jaoks üsnagi nostalgiline toit ja valmistan neid oma ema õpetuse järgi:
Kuna oli natuke linnas vaja liikuda ja mõned asjad korda ajada, põikasin ka kohalikule siseturule. Seal ronis käsi täitsa omatahtsi rahakoti järele ja … peas valmis juba plaan … sest vot seda ostu ma ei saanud tegemata jätta ja ei kahetse kohe mitte karvavõrdki !!!!
Õhtul oli veel kena ajaveetmine sõprade juures. Mitte mingil juhul ei saa loobuda heast seltskonnast ja hea kodukoka maitsvatest hõrgutistest! Ma ei saa küll aru, miks kellaseierid sellistel puhkudel kaks korda kiiremini liiguvad ….
Järgmiste säravate ja rõõmsate hommikuteni, sõbrad!
*************************************************************************
