Detsembrikuu on särav kuu.
Kel vähegi lusti, see kaunistab enese ümbrust rõõmsate kaunistustega ning ehib ka jõulupuu või valmistab temaatilisi kaunistusi.
ühes juuksuriäris
Aga kui päike pilve vahelt piilub, on päev veelgi säravam.
Jah, ja kui postkast ka avajale midagi kätte poetab, venib naeratus iseenesest huultele.
Võtsime abikaasaga ette ühe tillukese reisi naabrite juurde.
Riias peatusime hotellis "Roma".
See kell mängib igal täistunnil muusikat. Päeval on liiklusmüra liiga suur, aga hilisõhtul, öösel ja varahommikul kostab küll päris kenasti.
https://www.facebook.com/elina.kuristik/videos/pcb.1840754016058375/1840753649391745/?type=3&theater
Pakid käest pandud, läksime nö linna peale lustima.
Elava hõbeda muuseumist ei saanud küll kuidagi tuimalt mööda jalutada - ikka oli vaja sisse astuda ja ilu nautida, lisaks ka lonksukese hõbedavett juua …
Jõuluturg on ikka oma nö vanas paigas ja muidugi tervitasime seal rõõmsalt ka aastatega juba tuttavaks saanud mandlimüüjat. Tervitused mitmes keeles ja maiustused kotis, uudistasime turukaupa ja kuuske ning nautisime melu.
Peale mõningast tatsamist ja lõunatamist ning veidikest puhkust siirdusime uuesti lonkima.
Raekoja platsilt alustas liikumist omapärane protsessioon - inimesed kõndisid lauldes ja endi järel paraja kolinaga palgijuppe vedades. Need palgijupid tähistasid aasta jooksul kogunenud vaeva ja ebameeldivate kogemuste taaka. Rongkäik kulges läbi vanalinna tänavate ning lõpuks jõudis protsessioon taas Raekoja platsile. Seal lauldi ja kõneldi veel loitsu- ning maagiasõnu ja laule ning lõpuks süüdati lõke, kus need järeleveetud palgid ära põletati … et järgmine aasta saaks alata puhtalt, vana vaeva ja valuta.
Järgmisel päeval uurisime veel teisigi turukesi ja müügi- ning lustimiskohakesi.
Ausalt-öelda meeldivad mulle ikka päris kuused, aga ju on ka neid, kellele pakuvad rõõmu nn installatsioonid ja alternatiivid.
Arvatavasti on need õhtuhämaruses, süüdatud valgustusega isegi põnevad ja toredad, ehkki kuuskedeks ei tahaks enamikku neist küll kuidagi nimetada.
No-nii, Messikeskusse oli päris pikk tee. Seetõttu ostsime linnatranspordiga liikumiseks päevapiletid ja liiklesime rõõmsalt edasi.
Botaanikaaeda ka jalgsi ei oleks ilmselt läinud. Nüüd kus piletid taskus, oli see juba kindlalt päevakavas. Seal imetlesime valgusinstallatsioone.
See maja, kuhu tüdruk sisse piilub, on normaalmõõtmetes … lihtsalt tüdruk on suur ja tugev ning on maja katuse üles tõstnud.
Ja jänkuke on ka umbes kahemeetrine - selline armsake!
Linnas märkasime nii mõndagi toredat:
https://www.facebook.com/elina.kuristik/videos/pcb.1840754016058375/1840753742725069/?type=3&theater
Tagasi kodumaal, külastasime ka poja peret.
Seejärel nõudis süda veel üht kõrvalepõiget koduteelt.
Lõpuks koju jõudnuna olin üsna väsinud ja kõik kaasatoodu ning päkapikkude kohaletoimetatu jäigi jõulupäeval avastamiseks-üle vaatamiseks.
Jõulupakid said kenasti täiendatud ja maiasmokkadel igatahes on nüüd küll pikaks ajaks "mure murtud":
***
Armsad päkapikud Riina, Ēvi ja Raivo on jälle toimetanud:
***
Juba enne pühade algust toodi abikaasale suur kotitäis lihatooteid ning söögimuret pole üldsegi.
Ka maiustusi toodi ja … mõni neist tundus üsna naljakas:
Kodus on nüüd kena ja rahulik olla.
Mida muud kõigile headele inimestele ikka soovida, kui et ….
**********************************
