Esimene kolmandik veebruarikuust ongi lipsti mööda läinud.
Natuke olen uidanud ja ringi liikunud. Veidike näinud ja natuke piltidele jäädvustanud ka.
Saatsin abikaasa komandeeringusse ja läksin ise linna peale uitama. Kui mõtted vabaks lasta ja lihtsalt aja kulgemist nautida .. võib öelda küll, et `ilu on vaataja silmades` ja `päike muudab päeva selgemaks ja helgemaks`!
Ja siis hüppas üks mõtteke pähe: kui ise rändamas olen käinud, siis ikka olen mõne meenekese uuest avastatud paigast endale mälestuseks koju toonud ja ….. huvitav, mida on minu kodulinnal nö turistile pakkuda. Seadsingi siis sammud kohalikku turismiinfopunkti ja ma ei pidanud sugugi pettuma! Buklette, raamatuid, voldikuid ja pisimeeneid oli päris suures valikus.
No ja siis jõudis abikaasa kiirlähetusest tagasi.
Aga ilmad on meil aina muutlikud:
Unistamine pole keelatud ja selle tegevuse eest õnneks veel raha ei küsita. Et aga unistusi "veidi paksemaks sööta" käisime Tourestil.
Jagati ka toidualast informatsiooni paberkandjal …
… ja samas sai teha pai maitsmismeeltele nii soolasemate kui ka magusamate ampsudega.
Selleks korraks rännatud ja nüüd naudin jällegi kodust rahu ning oma tublide lillede ilu:
***********************************
