Heitlikud ilmad.

On aprill ja hommikul aknast õue vaadates võib tunduda nii:

 

 

Ja samal päeval:

 

 

 

Ja kui järgmisel päeval on tarvidus Tartusse minna, siis ei saa ju natuke ka nurgatagustesse piilumata-, lihtsalt loodust imetlemata- ja natuke nostalgitsemata jätta:

 

 

 

 

 

 

Siiski on oma kodus ikka kõige parem olla. Eriti veel siis, kui kevadised kavalad tuuled kipuvad tervisele liiga tegema (poed ja muud asutused on sooja sisekliimaga ning kui mingi aja neis viibinult jälle tänavale astud, on tuulepoisid agarad sooja nahka jahutama … ise salakavalalt palaviku-, peavalu- ja põletikupoisse krae- ja hõlma vahelt sisse sokutades). Nüüd siis katsun põletikuvaludega (õlad, kael, kurk, pea, silmad) võidelda ja selle seisundi taustal tunnen rõõmu, et vähemalt ühed sokid said valmis ning nende pärast süda ei kripelda ja käed ei sügele.

 

 

 

************************************************

Kodust välja .. lusti või vajaduse pärast.

 

 

Ehkki oleks ju väga meeldiv aina rõdul end kohvitassi juures päikesepaistel soojendada, tuleb siiski ette, et hing ihkab mujale ja vajadus käsib kaugemale liikuda.

 

Tapal oli väike Jürikuu laadake ja kuna oli ka kena ilm, siis vaatasime niisama ka ringi …

 

 

Nipet-näpet sai soetatud ka:

 

 

 

Lisareisina käisime ära veel ka Narvas. Siseturul. Mul oli vaja kevadist seelikut ja selle ma sealt ka sain (õnnelik mina!). Ja veel saime imehäid õunu - koor on õrn ja õhuke, õunad ise mahlased ja väga hea maitsega.

 

 

No-nii, ja siis algas jällegi arginädal.

 

Esmaspäeval kutsus sõbranna ujuma - küll see oli hea!

 

Teisipäeval ……

 

 

Kolmapäeval tuli hoopis pealinna sõita.

Öösel oli aga Soomest üle jäänud lumi meie juurde jõudnud ja loodust "valgendanud".

 

 

Õnneks ei olnud see takistuseks ja jõudsime vajalikku kohta õigeaegselt.

 

 

Sõbraliku arstiga vesteldud, uued sihid seatud ja raviplaanid paika pandud, hakkasimegi tuldud teed tagasi kodu poole liikuma.

Linnast väljasõidul:

 

 

Kuna kaasal oli ka etteplaneeritult üks tööalane kohtumine, siis tegin mina autos oodates "aega parajaks" lugedes kaubanduslikke teadaandeid ja uue ravimi infolehte ning lihtsalt ringi vahtides.

 

 

************

No ja ega ma ei saa ju sedagi postitust söögi ja lilledeta jätta - eks-ju!

 

 

 

 

**************************************

Pildid, pildid ..

Tean´d kas hakkab jutustamise oskus täiesti ära lõppema või on ajutine nähtus, et justkui ei taha ega oska mõtteid kirja panna …

Igatahes on selles postituses pilte rohkem, kui juttu.

 

Peekonivariatsioonid:

 

 

Ja muud kevadised toidunaudingud:

 

 

 

 

 

 

 

Üks tore tähelepanek:

 

 

Ja aeg liigub ikka omasoodu:

 

 

 

Lõpetuseks - mul ongi nüüd parem ja kindlam tunne ….

 

 

Turvalist kulgemist ka teile, mu armsad lähedased, sõbrad ja head kaaskulgejad!

 

 

 

****************************************

Teater, teater!

Taas kord käisime teatris oma sotsiaalset närvi teritamas.

Vana Baskini Teatri etendus:

 

 

 

No mida ma oskan öelda? Hea näitlejad ja hea etendus! Näilise kerguse ja koomilisuse taustal võib tunda nukrat ja traagilistki allhoovust. Tunda tegelaste vastuhakku saatusele ja lõpuks ka leppimist sellega.

Lavatükk oli ka selles mõttes kiitust väärt, et puudus nö "tühi tormamine ja lärmamine" ning taustamuusika oli täpselt selles tonaalsuses ja helitugevuses, et toetas näitlejaid ja oli publiku seas olijale ühtaegu küll tajutav, ent nö "kõrva hellitav"!

 

Teatris on muudki huvitavat:

 

See on RT suures majas..

 

.. ja RT väikeses majas ..

 

 

***********

 

Enda maisemeele hetke-emotsiooni jäädvustus:

 

 

********************************************************************* 

Ainult pildid

Vahel on kohe nii, et ei oskagi oma mõtteid või tundeid sõnadesse panna või lausetesse vormida. Kui aga siiski tahaks mingit "märki" blogisse nö maha jätta, tuleb leppida vaid piltidega.

 

 

 

 

 

 

 

*****************************************************

Peamiselt toidust

Seekord on põhiteemaks sünnipäev.

Lihapraadi ja praetud keedukartuleid ei hakanud pildile püüdmagi ja tavalisi sünnipäevatoite-kooke-torte-jooke ka mitte.

Põhiliselt endale tähisena lisan siia salatid ja mõned endalegi nn uudisroad , mis pälvisid heakskiitu.

 

 

 

 

Kogemata kombel komistasin internetis ühele pildile ja see pani nostalgia-keelekesed hinges helisema:

 

 

Küll olid need saiakesed head ja kenasti neljaks murtavad.

Kahjuks ei ole mul retsepti ja omaenda katsetustega ei ole ka seda maitset veel "kätte saanud". Ilmselt ei saagi, sest paraku inimese maitsemeel aastatega muutub ja ….. mine siis ja püüa tuult väljal, eks!

Lohutuseks endale võtsin siis kätte Kihnu kokaraamatu ja mõtlesin, et kui minu esivanemad on saanud, siis ehk saan minagi Kihnu lihapirukate (ampsupirukate) tegemisega hakkama.

 

 

Mõeldud …. tehtud!

 

 

 

Ampsupirukatele vahelduseks küpsetasin ka "kahe ampsu pirukaid" ja ampsupirukataignast plaadi-õunakooki. See taigen on nii ahjus plaadil kui ka õlis küpsetamiseks mõnus!

 

õlis

 

Kihnu lihapirukad.

Need õlis küpsetatud väga maitsvad pirukad ei puudu Kihnus üheltki peolaualt. Olen tervisliku toidu austaja, aga on asju, mida ei ole mõtet kohandada, sest siis kaotavad need oma väärtuse. Kui pirukategu Kihnus ette võetakse, siis tehakse neid palju. Mina panen osa pirukaid sügavkülma ja kui isu peale tuleb, siis soojendan neid ahjus. Söön pirukaid ahjusoojalt, eriti hästi maitsevad need koos kalasupiga.

Koostisosad

TAINAS
5 dl Piim
800 g Nisujahu
75 g Või
20 g Pärm
0.5 tl Sool
Suhkur

TÄIDIS
400 g Keedetud või ahjus hautatud sealiha
100 g Suitsupeekon
1 tk Sibul
1 tk Porgand
3 tk Muna
4 spl Hapukoor või puljong
Sool
Jahvatatud must pipar

Valmistamine
50 väikest ampsupirukat
1. Taina jaoks lahusta pärm väheses käesoojas piimas, seejärel kalla juurde ülejäänud soe piim. Lisa pool jahukogusest ja sega tainas ühtlaseks (kui kasutad kuivpärmi, sega see eelnevalt jahuga ja kasuta veidi kuumemat piima).
2. Lisa tainale koos ülejäänud jahuga sulatatud või, suhkur, sool. Sõtku, kuni tainas lööb käte ja kausi küljest lahti. Tainas peab olema pehme, sest liiga kõva tainaga jäävad lihapirukad kuivad.
3. Kata kauss toidukile ja rätikuga, pane sooja kohta kerkima umbes tunniks või kuni taina maht on vähemalt kahekordistunud.
4. Kuni tainas kerkib, valmista pirukatäidis. Mugav on selleks kasutada eelnevalt ahjus hautatud liha. Puhasta ja tükelda porgand ja sibul, haki ka peekon, prae need koos kergelt õlis. Keeda mune 10 minutit ja koori. Aja kõik täidiseained läbi hakklihamasina, lisa hapukoor, maitsesta täidis ja sega see läbi.
5. Vala tainas jahuga ülepuistatud lauale, sõtku seda kergelt – ühtlaseks ja elastseks. Rulli tainas õhukeseks. Vajuta klaasi abil tainast ringid, tõsta väikse lusikaga nende keskele täidis. Tõsta tainas üle täidise, suru ääred tugevalt kokku ja anna pirukatele palli kuju. Mina vormin kõik pirukad korraga valmis ja küpsetan neid vormimise järjekorras, nii saavad need veel parasjagu kerkida.
6. Kuumuta potis õli. See on küpsetamiseks paraja kuumusega, kui väike tainatükk, mis õlisse panna, tõuseb kohe õli pinnale. Küpseta pirukaid keskmisel kuumusel, kuni need muutuvad ilusaks helepruuniks ja tõsta majapidamispaberiga kaetud vaagnale, et paber imaks endasse liigse õli.

Kes soovib, see võib pirukaid küpsetada ka ahjus 225 kraadi juures umbes 10 minutit.

Retsept leitav siit:

https://toidutare.ohtuleht.ee/935483/kihnu-lihapirukad#

*************

Poeg ja minia tõid lisaks muudele kingitustele maasikaid - ilusad, suured, punased, mahlased, aromaatsed, väga maitsvad!

 

 

 

Ka kingitusi ei hakka näitama, sest need polnud ju mulle.

Siin vaid minult kaart ja pisi-sõbrannalt lilled ..

 

 

.. ning sõpradelt kinkekaardid vahvas ümbrises:

 

 

On tõesti hea, kui kõige armsamate lähedastega ja kõige paremate sõpradega saab rõõmsalt aega veeta! 

 

**************************************************