Maist saab peagi juuni ja kevad ehib end imeliselt lõhnavate sireli- ning muude kaunite õitega. Eneselegi mõistetamatult on mul hinges mingi kummaline kurbus. Justkui eelaimdus millestki, mis mu ellu tuleb ... või sealt läheb....
Käsitöiselt olen täiesti nullseisus ja nõnda siis veerevadki päevad õhtusse ilma, et ma midagi mõistlikku korda saata oeksin suutnud.
Korjasin kokku maksumärkidega taarat ja neid pakendeid, mida viia jäätmekogumisjaama. Üksiti siis sorteerisin välja kohvipakid. Kuna mõned käsitöölised neid oma loomingus kasutavad, siis ... ära anda saatekulu eest :
Õues ringi vaadates jäid silma ja fotoaparaadi objektiivi ette :
Ja vahel harva teen ma ikka süüa ka :
Loodan väga, et ükskord ometi tuleb ka käsitöö tegemise tahe tagasi.
Ilusat kevadet ja juba vähem, kui kuu aja pärast algavat suve !
**************************************
Rõõmu sulle südamesse. Vahel on raske ja siis tundub nii imelik, et ümberringi on nii ilus ja lõbus. Aga ajal on kombeks liikuda ja küllap tuleb ka paremaid aegu. Kalli sulle.
VastaKustuta