Vanaema ja Issand Jumal

Taas teatris. Sel kevadel ilmselt viimast korda.

Kui enamasti on aprilli lõpus ilmad juba soojad ja kenad, siis tänane päev oli  no igatahes kõike muud, kui tavaline.

 

 

Teatrikunsti huvilisi see muidugi ei heidutanud. Uudishimu on teadagi edasiviiv jõud ja me ei olnud ju uuendatud Ugalat näinud ka.

On nostalgilist vana ja äärmiselt hoolikalt valitud uut, mis moodustavad ühtse kauni terviku.

 

 

 

Aga....

Olulisem oli ikkagi see, mida lavalt vaatajaile ette kanti!

 

Lavastuse tutvustus:

“Vanaema ja Issand Jumal” on perekonnasaaga, mille tegevustik maalib meile värvika pildi jõukast Borckide perekonnast 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Rootsis.

Vanaema on üksi oma mõisas ja jagab Issandaga maid. Sest kellega sa hing ikka räägid? Mees sureb ära, lapsed lendavad laiali ja lapselapsed ei anna näolegi, vanad sõbrad kaovad maamulda. Issand Jumal on alati käepärast. Tema ei mõtle samal ajal millestki muust. Tema teab, mis juhtus viiekümne, kuuekümne ja seitsmekümne aasta eest! Issandal on veel üks suur eelis: tema ei vaidle vastu. Vastuvaidlemine vanaemale ei meeldi.

 

Täiesti ausalt - suurepärane etendus ja suurepärased näitlejad!

 

**********

Uued teatrielamused jätkuvad loodetavasti sügisel (kui just mõni suveetendus end väga veenvalt külastama ei kutsu).

 

*****************************************