November on käes, aga jõulutunnet veel ei kusagil. Varasematel aastatel on ikka tekkinud mingi kihelus või elevus ja tahtmine midagi teha. Sel aastal oleks keegi justkui aju selle osa, kus asub "Jõulukamber", välja lülitanud või lukku keeranud. Juba on üks mu lemmik-blogipidaja kolinud oma Jõulublogisse, juba säravad kaubanduse lettidel jõulutuled ja pakutakse kõikvõimalikke kaupu, millega pühade ajaks kodu ehtida, kuid …. ma ei tea päris täpselt, mis on minu sisemise nullseisu põhjuseks. See seisund häirib pisut. Seega ei ole ma veel päriselt apaatne ja ükskõikne, küll aga tunnen justkui depressiivsuse kasvu. Tunne on nagu jääksin rongist maha ja ei ole jõudu ületada neid takistusi, mis segavad isegi perroonile jõudmist.
Heakene küll, võib-olla hakkab veel minugi hinges mõni kelluke helisema
Jõulukaktus on igatahes palju optimistlikum, kui mina:
Väidetavalt on söömine ainuke töö, mis toidab ja ega meiegi söömata hakkama saa ….
Ja üks väike mõtteke sai ometi ka teoks tehtud:
**********************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar