Ei midagi erilist.

Jah tõesti - ei midagi erilist! Lapse- ja nooruspõlvest mäletan päris mitut krõbekülma talve ja kahjuks ka tollel ajal saadud eluaegset tervisekahjustust. Aga ega ma sellest ei tahtnud kirjutada …

Parem postitan mõned ilupildid.

 

 

Kuna olin juba asjatoimetuste tarvis kodust välja tulnud, siis meenus, et mul on vaja ka natuke lõnga. Mitte, et mul lõngapuudus oleks, aga vot just üht kindlat tooni oli tarvis!

 

 

Ja ostude üle õnnelikuna loivasin tasapisi ostukeskuse välisukse poole, kui aju reageeris alateadvuslikult nähtule ja sundis teistki korda nende reklaamplakatite poole vaatama.

 

 

Ja justkui minu mõtetele irvitava vastukajana kuulsin õhtul telerist mõnede haridustöötajate suust, et "Oh-ei, meil ei ole vaja muretseda eesti keele pärast!"

Kurb, väga kurb!

 

Kuna aga minupoolsest tähelepanu juhtimisest pole mingit kasu, sest kohapeale värvatud müüja ei vastuta kaupluse reklaami eest ja vaevalt et vaevubki juhtkonnale mainima, et keegi keeleapsu kohta "vingumas käis". Ja lisaks on levinud äärmiselt jabur tendents - vigase ja ebakorrektse kirjapildiga endale tähelepanu tõmmata!

Oleks vist mõttetu soovitus nö rabada potentsiaalseid ostjaid kena ja korrektse keelekasutusega!?

 

Oeh!

Aga kuna astusin taas kord hambaravi-karussellile, siis söögi valmistamisele väga palju aega ei viitsinudki kulutada.

 

 

*********************************************************