No ma vähemasti usun ja loodan siiralt, et see just nii ongi.
On veel mõned varjulised kohad, kus lumeriismeid näha võib, aga mujal ikka kevad võidutseb.
Sinililled, stsillad, ülased, krookused, kuldtähed … kõik nad rõõmustavad nüüd silmi ja südameid!
Kuna ka müüki ilmuvad juba värsked aed- ja köögiviljad, siis ei jaksa ju ka isudega vaielda ning tuleb alluda.
Ja kui siis tuleb rõõmus teade, et on võimalus väga hea sõbrannaga üle "mitme aja" kohtuda, läheb ikka silm särama ja ihu- ning hingevaevusedki peavad mõnda aega omaette ja ilma minuta hakkama saama.
Üks väikene armas kohvikukülastus ei ole ju ometi liiast!
See on suisa seletamatu tunne, et hakkan taaskohtumist ootama kohe sellestsamast hetkest, kui peale lahkumiskallistust sammukese kõrvale astun. Oskab seda keegi ehk seletada? Mulle endale tundub, et see on mingi mentaalne side, mida ehk polegi võimalik reaalselt sõnadesse panna … Ei ole just väga palju inimesi, kes tabavad teise inimese tundeid-mõtteid-soove-unistusi nö õhust ning kelle kallistus on just täpselt sobiv - õige pikkuse ja tugevusega!
Aga oma soovidega peab ikka tegelikult ettevaatlikum olema, sest vahel võivad need täide minna …
Väikeste soovidega on lihtsam ja ohutum. Ostsime nn 47% vähendatud suhkrusisaldusega jäätist. Maitse oli magususe osas täiesti normaalne, kuid jäätis ise väga kreemjas ja puudus jäätise struktuur. Minu jaoks tundus ka liigselt rammus. Traditsiooniline koorejäätis oli ka maasika toormoosiga parem.
Nonii … kuna rõdul on hooaeg avatud ja varsti ka munade värvimine ees, otsustasin ette võtta operatsiooni "Sibul".
Nojah, ja kuni mina tegelen asjadega, mille juures saab mõõdukalt laisk olla, siis ….
Ilusat Reede õhtut, meeldivalt Vaikset laupäeva ning seejärel rõõmsat munade koksimist!
***********************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar