Südame ja vere kutse vastu ei saa ...

See on kummaline tunne, kui äkitsi justkui avanevad väravad ning informatsioonitulv lööb esialgu jalust. Mõned aastad tagasi nii juhtus ja see värav ei olnud suletud mitte minu süü tõttu. Olen siiski tänulik, et see nüüdki juhtus. Väga kiiresti väga palju informatsiooni (genealoogilist teavet) nö läbi mõelda ja omaks võtta on üks asi, ennast sellesse tausta asetada on hoopis teine asi. Suisa keeruliseks läheb kogu värk siis, kui kerkib küsimus, kes ma siis ikkagi olen? Randlane - seda küll iga kandi pealt, sest nii ema- kui ka isaliini inimesed on olnud randlased ja elanud rannas/saarel ning elatunud sellest, mida pakub mitte just väga viljakas põllumaa ja muidugi meri.

Emapoolne suguvõsa on põhjaranniku-rahvas Viimsist Neemeni ja pisut mujaltki. Isapoolne sugulaskond kuigivõrd Virumaalt ja mujalt sisemaalt, kuid suures osas Kihnust.

Kihnu fenomen on see, et … mu meelest on pooled sealseist asukatest mu sugulased ja teine pool on hõimlased ja alati polegi võimalik määratleda, kas on sugulane või hõimlane - oma igatahes!

Nojah, aga mina ei oma küll mingit õigust end kihnlaseks nimetada .. ääri-veeri ehk kihnlaste järeltulijaks. Sellest hoolimata püüan "kaduma läinud" aastaid kuidagi kompenseerida ja natukene end ka esivanemate pärandiga tuttavamaks teha.

 

 

 

 

 

Aga täna … vot täna tõin postipaki-automaadist paki, milles ohtralt rõõmu sees!

 

 

Kohvihetked mulle ..

 

 

õllehetked abikaasale ..

 

 

No ja vahva köögirätiku abil võib iseendale keelt ka õpetada:

 

 

Suuremast hulgast nimetustest saab ka massakas (mandri-inimene) aru, aga mõnele peaks ehk seletuse lisama:

õun <õona, .õuna> van kartul ▪ Õonad õitsõvad eenäkuuss Kartulid õitsevad juulikuus; Testel kõikõl õonad katkutud, meil ikka allõs katkmata Teistel kõikidel on kartulid rohitud, meil ikka alles rohimata; Egä sügüse suab lögäste riietega põllal oldud ning õuni võetud Igal sügisel saab poriste riietega põllul oldud ja kartuleid võetud; Kiedetässe kala-õuni Keedetakse kala ja kartulit (kartulite peal aurutatud kalu)

õmbu | õun <.õmbu|õona, .õmbu|.õuna>, õmb|õun <õmb|õona, õmb|.õuna> õun ▪ Õmbu õonad mehised seüä Õunad on head süüa; Panõmõ nied õmbuõonad iseäränis, nied seisväd vähä aega Paneme need õunad eraldi, need säilivad vähe aega; Mede aidõs kasuvad kõegõ paramad õmbuõonad Meie aias kasvavad kõige paremad õunad; Räimi, kuõrõga karduli anti, nda magus oli nagu õmbõun Räimi ja koorega kartuleid anti, nii magus oli nagu õun

mua <mua, muad>
1. (mais)maa; sisemaa ▪ Sioksõ paksu jõlmaga ei maksa mua piält vällä minnä Sellise uduse ilmaga ei maksa maalt merele minna; Tormaga ei maksa mua iärest küüsi lahti laska piltl Tormiga ei maksa maa äärest küüsi lahti lasta (merele minna)
2. maakoht, kant ▪ Meie käösime räämetegä Talina muass Me käisime räimedega Tallinnamaal (st räimi müümas)
3. maapind, pinnas; põllumaa ▪ Meite suarõ mua ond üsä kivine ning liivanõ Meie saare pinnas on päris kivine ja liivane; Akkas kolõdad muõdi tuiskama, et olõss mitte muad egä taevast nähä Hakkas nii koledasti tuiskama, et ei olnud maad ega taevast näha || muani maani, väga pikk ▪ Kört muani loha selges Maani kört seljas [järel] lohisemas
4. maatükk (omandina), krunt ▪ Eede mua piäl kasvab paelu kasõpuid Vanaema maa peal kasvab palju kaski; Muadõ rent oli maksõtud Maarent oli makstud
5. muast madalast maast madalast, lapsest saadik ▪ Kihnu tüdrikud kasun muast madalast suurõ tüegä Kihnu tüdrukud on maast madalast kasvanud suure tööga

kuastas <.kuasta, kuastast> kapsas (Brassica oleracea) ▪ Sai terve päävä kuasta jaa vahel ruõmata Sai terve päeva kapsavao vahel roomata; Kuasta matid Kapsaussid.

 

Ehkki Selverist leidsin täna retsepti sorbeti tegemiseks, naudin tegelikult siiski tavalist vanillijäätist.

 

 

******************************************************