Jah... kohe-kohe ongi jõulud käes.
Tegelikult ei ole ma millegi hea ega ilusaga hakkama saanud ja teen selle postituse pigem selleks, et endal hiljem kunagi oleks võimalik heita tagasipilk olnule.
Ma ei ole küll väga nö depressivsusse kalduv inimene, aga kuidagi on tekkinud olukord, et elujõud on justkui veidi närtsinud (ei tea, kas see tuleb vanusest või sellest, et kogu maailm on hulluks läinud ja taob trummi vaid ühel teemal ja nõnda nüristab meeli ning pidevalt ässitatakse inimesi teineteise vastu ja hoitakse sõjakirvest õhus). Igatahes on tunne vähem-jõulune, kui eelnevatel aegadel.
Sellest kõigest hoolimata peame ju elama ja tegema oma maapealseid igapäevatoimetusi.
Ja pole tegevust, mis toidaks paremini, kui söömine.
Vahel siiski ei leia motivatsiooni ise köögis mässata ja siis tulevad appi kõik poeletid ja kulinaariaosakonnad....
Enamasti haarame ju poest ikka seda, mis on varasemast tuttav ja oma maitsvust juba tõestanud, kuid vahel "kleebivad end sõrmede külge" ka päris uued või teistsugused tooted.
Huvitavaid leide on olnud teisigi:
No ja kui ikka isutab millegi järele, millest tead, et oma kätega ja oma maitse järele sätitud toit on ikka parem, kui poekaup, siis tuleb sammud ikkagi kööki seada ja tegutseda.
Vahetevahel on juhtunud, et kusagil poes või kaubanduskeskuses olen seisatunud, et püüda enesesse (ja pildikaamerasse) mõni kena hetk. Mõned jõulused ja mõned päris argipäevased.
Kes on tahtnud, see on nüüd küll saanud juba ohtralt võimalusi jäädvustada selle aastalõpu lumiseid pilte. Ma ei ole küll hullult lumelembene ja pole ma ka kaunite kunstfotode tegija, aga mõned vaated on mindki ajendanud pildikesi "klõpsima".
Õige veidi olen jõululist olekut ka tuppa loonud..
ja muidugi õunad ning .... mandariinid ... need lõhnavad nii väga hästi.
Üks hea mõte:
Ja üks hea soov kõigile me kallitele lähedastele, sugulastele, hõimlastele ja headele kaasteelistele, kellega elu on andnud võimaluse kohtuda ja lävida ning ühiseid mälestusi tekitada!
***********************************
***********************************************************
Armas, Elina! Küllap see õige jõulumeeleolu jõuab veel tulla. Meil Tallinnas on praegu suur tuisk ja lumemöll - vähemalt aknast on tore vaadata :) Maailma hulluse ees on raske silmi-kõrvu sulgeda, aga kuidagi seda tuleb teha, sest muidu lähed ise ka hulluks. Soovin Sulle jätkuvat indu blogi pidamisel ja oma tegemistega kursis hoidmisel - need teevad hinge soojaks. Häid pühi kogu Su perele. Mõnusat aastalõppu!
VastaKustuta