Kuhu kaob aeg ...

 Ai-jummel, novembri esimene dekaadki juba läbi ja mul pole veel ühtki sellekuupostitust ...

Nali muidugi ... ei ole minu postitused mingi ilma ime ega suunanäitaja. Vahel lihtsalt tekitab hämmeldust ja kergitab küsimuse, et kuhu see aeg küll kaob.

Sügis on täiesti õigel ajal kohal ja õhtud on pimedad, nagu meie ajavööndis täiesti normaalne ja õige! Ja ongi aeg tegeleda pigem tegevustega siseruumides ... rohkem kodus toimetades!

Üha enam on praegusel lumetul aastaajal tööle minnes ning töölt tulles (enamasti tööinimestel) õues pime ja sama pimedus on saatjaks ka siis, kui nt teatrietenduse järgselt koju minna. Sellega peaks küll kõik siinses vööndis elavad, ning eriti siin sündinud, inimesed ammugi harjunud olema ... paraku on ikka ja jälle neid virisejaid, kellele ei sobivat meie vööndiaeg ... Mida neile siis soovida või soovitada? Ausalt öelda, ei oskagi väga täpselt sellest "probleemist" aru saada, sest igaüks võib oma päeva alustada tund-kaks-kolm nihkes vööndiajast ... ja tegelikult on see üks mõttetu jonn ja teki tirimine - päeva pikkuseks jääb ikka ainult 24 tundi ja see, et talvine poolaasta ongi pimedamate ja pikemate õhtute ning öödega, on meie vööndi eripära, mida ei suuda muuta ükski kellaaja ümbersättimine!

Üks, mis kindel, ilma toitumiseta ikka hakkama ei saa.

Nüüd laon siia toidupildid (ikka endale nö meelespeaks).

Nojaa, aga pisut-pisutki tuleb ikka ka tulevikule mõelda ...

Vähemalt mingigi "krõbuski"-valik on nüüd olemas ja mõned maiustused ka!

Ja teatris oleme ka ikka käinud ... seni, kuni ikka veel lastakse ja lubatakse ...

Korra olen tõsiselt pettunud - see etendus tundus tutvustuse järgi OK, kuid tegelikkuses ei olnud ilmselgelt "minu jaoks"! Kahju, aga vahel juhtub ka nii...

 ja üks etendus on edasi lükatud näitleja haigestumise tõttu, aga ilmselt jääbki nägemata:

Seevastu õnnestus ära näha väga hea ajastu-etendus "Head inimesed" Tartu Sadamateatris. See etendus on hästi mõistetav ja äratundmismõtteid tekitav nö 40+inimestele.

Ning ka Eesti Draamateatri etendus "Rahvavaenlane" oli vägagi päevakohane ja sügava psühholoogilise alltekstiga. Suurepärased näitlejad ja palju kaasamõtlemist pakkuv etendus!

(no muidugi - Draamateatri pastapliiats ikka ka!)

Nii-nii, tundub, et päkapikud on juba alustanud piilumist, sest .....

************************************************

Sügis astub jõudsal sammul..

 September sai otsa ja juba oktoobri esimene dekaadki selja taha jäetud. 

Tundub, et nüüd on aeg justkui kiirustama, aga tegelikult on ilmselt tegu siiski äreva ootusega ja tahtmisega oma tegevustes kiiremaid arenguid näha ja tunda.

Septembri lõppu jäi veel üks nö minu lillede päev, poja juubel ja õetütre ümmargune sünnipäev, aga neist ma ei räägi pikemalt. Lisan vaid lillede pildi.

Ja natuke maiustusi.

Sügis on lasknud meil enda kirevaid kleite imetleda ja see on temast küll väga kena olnud! 

Kui nüüd aga .... noh igatahes tuleb leidlik olla!

Olgu nende asjadega nii nagu on, aga toidust ei saa ma oma blogis üle ega ümber. Ma pole miski eriti hea toiduvalmistaja, aga ... söömine on siiski ainuke töö, mis päriselt toidab ja vahel käivad mul lihtsalt "hood" peal ja siis ma mängin toiduga.

Kuna tuli vägagi soodne pakkumine, siis .....

Vaid üks kena, vaikne ja lõõgastav, raviprotseduuridega nädalavahetus.

Taas koju jõudes märkasin, et arooniapõõsad olid oma kirevad rüüd tuulepoistele-tüdrukutele mängida andnud kuid kaskedel leidub veel kulda.

https://www.youtube.com/watch?v=q3-ltF2sPbE

Oh, ja küll on ootamise aeg pikk, kui väga-väga midagi ootad ... ja kui lõpuks see saabub, on rõõm väga suur! 

Kiri tädilt! 

Ikka eluterve ja südamlikult elujaatav! Ma tõesti ikka armastan Teda!

Annaks vaid saatus meile aega ja ometigi lõpetataks see hirmus pandeemia-soigumine ning piirangute seadmine! Tahaks ju väga normaalselt elada ja suhelda....

Järgmise korrani....

********************************************

Mihklikuu peagi lõppemas..

 Sügisilmad tingivad seda, et toidudki hakkavad "tummisemaks" muutuma. Vist on see lihtsaim moodus soojusenergiat tekitada ja sügisrõskusega võidelda. 
Nii me siis söömegi nüüd sügiseselt...

Aga oh üllatust ..... lisaks söögi tegemisele ja söömisele olen jõudnud natu-natuke ka muude asjadega tegeleda - õunaraksus käia, teatris käia, sügisilu nautida ja rõdul pesitsejad talvekorterisse aidata, veidi käsitöödki teha (inimene kohaneb ka puuete ja käelise tegevuse takistuste kiuste uute olukordadega!)...

Ja siis ...

****************************************************