19.5.21

Tsirkust ja leiba ..

 Tegelikult pole selles postituses kumbagi. Või noh ... toitu on ohtralt, veidi ka kunsti ja lihtsalt mõnusalt elu nautimist.

Esmalt kohe annan teada, et pilte on tõesti palju, aga õnneks tüütut juttu nende vahel õige vähe, või üldsegi mitte.

Kõigepealt juba ammu möödunud sündmuse puhul, aga tegelikult sobib seda soovi endas kanda ja edasi anda iga päev:


Semino Rossi - Schön ist der Morgen - Ilus on hommik.






Natuke tegevusi ja tegemisi nihkuvad koduseinte vahelt kaugemale, kui ilmad juba mõnusalt kevadiseks muutuvad. No ja lisaks veel, kui nö lõdveneb see hullunud valitsejate keelan-käsen-poon-ja-lasen poliitika, mis on paljudele inim- ja peresuhetele üsnagi kehvalt mõjunud. Mina olen juba piisavalt vana ja kogenud elus üht-teist, kuid milliseid tulevikumõjusid saab täheldada praeguste teismeliste käitumismustrites nende täiskasvanueas, seda teab praegu vaid tuul väljal!

Siiski, rõõmu tuleb otsida ja leida enda ümbert, lähedalt ja veidi kaugemalt ka!




Hea muusika on alati toeks:
Stefan Laier - Über uns die Sterne - Tähed meie kohal.


***
Seda kultuuri-püüki olime juba kaua planeerinud. Nüüd tegime teoks.







***



Sel kevadel avastasin tänu ühele oma lemmiklauljale uue (tegelikult küll suisa väga vana), huvitava rüüpe - Mate tee.


Mul on olemas nii bombillad kui ka kalebassid ja alternatiivina ka savist kalebass.
Ja lisaks tõdesin, et selline sõelaga kõrre kasutamine on mõnus ja asjalik ka meie kohalike taimeteede tarbimisel! 


Siia sobib väga hästi kuulata:
Semino Rossi - Momente des Glücks - Õnnehetked.

***



Selle postituse lõpetuseks veel üks kaunis ja südantliigutav lugu:
Eloy de Jong - Egal was andere sagen - Ükskõik, mida inimesed ütlevad.

*********************************************

2.5.21

Rõõmu kõhule ja silmale, muud polegi ... jälle!

 Vargsi ja natuke nagu hiilides, kord uljas sammuke edasi ja seejärel seisatudes või isegi natuke taganedes.. justkui järele mõeldes ... Õnneks siiski ikka julgust kokku võttes ja järjest julgemalt:


Minul ei ole enam aeda ja seega ka aiatöid mitte. Rõdu hakkab küll tasapisi ärkama, aga sellest räägin ehk edaspidi.
Praegu käib veel nö nuumamine, et suveks (kui sel ikka lubatakse tulla ... Pääminister on ju kange ähvardama, et jääb ära!) kenasti ümarasse vormi saada 😁




***
Ah-jaa, jällegi on kellelgi idee pähe tulnud ja jagab hoolega kettkirja, et inimesed koormaksid teisi piltidega (10 järjestikusel päeval ... igal üks foto teemal "Elu on ilus" ... ilma kommentaarideta). 
Ma ei tea, mis on sellise tegevuse eesmärk - kas ehk see, et inimesed selles nn pandeemia-ahastuses toidaksid ise endid võltsillusiooniga, et elu ongi ilus või on sel mingi muu põhjendus.
Tegelikult ei ole ma huvitatud ei niisugustest ega ka muusugustest kampaaniakorras tegevustest. Vist olen liiga vana ja elan omas rütmis ning ei pea õigeks selle rütmi vägisi muutmist. Tundub, et olen väsinud ja "ei viitsi isegi naeratada, kui selleks tegelikku põhjust ei ole!" 
Olen alati olnud "pidur" ja "häbiplekk", kui keegi on tahtnud mind sundida tegema midagi, mille vastu mu hing ja füüsis tõrguvad!
Seega, kui ma ise neist lõbu ega naudingut ei leia, siis ma ei jaga edasi neid ega sarnaseid mänge. Nii lihtsalt on ja kui austatakse minu valikuid, siis austan mina ka teiste omi ning elame rahulikult teineteise kõrval edasi!

************************

***************************************************

1.5.21

1. mai.


***********************************

 

23.4.21

Toit ja vana uudis.

 Kes igavaid toidupilte vaadata ei taha, võib julgelt tänase postituse vahele jätta.







Novot, nii need kilod kogunevadki!

Muude elusündmuste vahele otsustasin taas kord Lätti helistada. Kahjuks ju kohale minna ja päriselt kallistada ei saa, aga asi seegi, kui saab telefonitsi uurida, kuidas elu teiselpool piiri kulgeb ja kas tervis ikka korras. Õnneks on .... ja tädi hääl oligi reibas ning naljasoon ka täiesti toimiv! Läbi mitte just kõige parema levi ja helikvaliteedi saime oma jutud siiski kenasti räägitud ja vähemasti suusõnalised uudised ja kallid ära vahetatud!
Jahahh, aga seda uudist pole siia veel kirja pannudki....
Tädil oli eelmisel suvel, enne uut "riigi lukku panemist" suur elutöö näitus ja seal ka kaks uut tööd. Super-tegija ikkagi ... veel 95-selt usinalt toimetav!
Nojah, ja Vabariigi president ning ordukapital otsustasid, et selline andumus ning pikaajaline loominguline elu väärivad äramäkimist:
Intervjuu näituse ülespanekult:
 

Kolme Tähe orden on Läti kõrgeim riigikaunistus.

Kolme Tähe orden loodi 1924. aastal iseseisva Läti riigi loomise mälestuseks. See taastati pärast Nõukogude okupatsiooni 1994. aastal. Kolme Tähe ordeni motoks on "Per aspera ad astra", ehk "Läbi raskuste tähtede poole."
 

******

Õues on aga kevad.


**************************************************

12.4.21

Natuke nostalgiat, rohkelt toidupilte ja veidi muud ka.

 Alustan kohe nostalgiast. Kui seda küpsisekarpi nägin, tundsin täiesti kindlalt, et sellest ma niisama mööda ei jaluta...


Nüüd kohe mõni sõna ka sealiha kiituseks ja seejärel minu väga tavaliste toitude pildid. Valmistan ju vaid oma perele ja mingeid restoraniroogasid pole minu oskuste juures ka üldse mitte põhjust oodata ega lootagi.







****
Mul on üks usin noor kokandushuviline sugulane ....



*****
Vahel juhtub ka toredaid asju ja mõni unistus läheb täide:


Ilmaga on aga nii, nagu just on - tahad teada, vaata aknast välja ning piilu termomeetrit ... ja nii ongi!



*************************************************