27.7.17

Me pole enam väikesed

Ei ole jah väikesed....
Päris suured oleme juba ...
Ja no minul ei ole kohe vähimatki selle vastu, kui mind mõtteis taas noorusradadele viiakse ning kauneid aegu meenutada lubatakse.
Olgu riigikord milline tahes, meie endi noorusaeg on ikka ilus. Õnneks on ka mälul üks nupuke, mis laseb tuhmuda ebameeldivatel seikadel ja hoiab kirkaina seda, mis kord siiralt südant rõõmustanud.
 
Sättisime end taas Vihula mõisa ja sealse laululava poole teele.
Olen loomult imetleja ja selgi korral ei suutnud kiusatusele vastu seista, et ilu oma fotokasilmaga jäädvustada.
 
 
 
Ah-jaa .... me pole väikesed!
See on ansambli MTJ praegu veel kestva kontserttuuri nimetus.
 

Eelmisel aastal oma 35. sünnipäeva tähistanud legendaarne kontserdi- ja kolhoosibänd MTJ võtab kampa igihaljad ja igavesti nooruslikud Boris Lehtlaane ning Heidy Tamme ja teeb vanade aegade mälestuseks tuuri „Me pole enam väikesed“.
Kõlavad ainult hitid nagu "Ma tahaksin kodus olla", "Külateel", "Maria", "Lahkumissuudlus", "Õnne tipul", "Aeg annab kõik", "Mississippi", "Pühapäev", "Kodulaul", "Mis värvi on armastus", "Me pole enam väikesed" jpt.

Heidy Tamme – eesti popmuusika Grand Old Lady, hinnatud laulja ja muusikapedagoog, kes tähistab 55. lavajuubelit.

Boris Lehtlaan – suure südame ja lahke naeratusega igihaljas popmuusika Grand Old Man, kes on kaverdanud suuremat enamust pop ja rock klassikast. Viimast korda vabaõhulavadel.

Jüri Vlassov – tiitli „Pärnu linna kõige toredam inimene“ omanik, Kuldsest Triost tuntuks saanud laulev näitleja ja viimane kauboi teatrist Endla.

Ansambel MTJ - on 1981. aastal Tartu EPT tiiva all pilliproove alustanud isetegevuslastest välja kasvanud ainult eestikeelset muusikat mängiv kontsertbänd. MTJi esialgne koosseis on aastatega tublisti muutunud, kuid pillimeeste tuumik tegutseb endiselt. 2016. aastal ilmus sarjas Eesti Kullafond bändi kolmik CD.

Ansambel MTJ koosseisus - Lembit Tähepõld, Villu Laiapea, Andres Joamets, Alar Salurand, Vello Tellissaar, Mati Kasemets ja Raivo Kull.

Sedasi oli kontsert reklaamitud ja inimesed asjast huvituma pandud.
***
Sõitsime meiegi kontserti nautima. Taas Vihulasse.
Ilmataatki oli meie poolel ning oli ilus päikeseline ja soe õhtupoolik.
Kontsert algas kenasti ja juba esimesed ansambli lood veensid, et … jah, just seda meeleolu olingi otsima tulnud! Aitäh, ansambel MTJ, te olete tõepoolest väga head! (Heh, nagu nad seda juba isegi ei teaks! Poleks hea, poleks ju siiamaani koos püsinudki!)
Jõudsin juba end nö „mugavalt“ tundma hakata ja siis vahetus esineja.
Jüri Vlassov esitas mõned lood (esimese etteaste oleks minu hinnangul võinud jagada kaheks ning hilisema etteaste teema ära jätta – aga see on lihtsalt minu arvamus) oma huumori varasalvest.
Seejärel anti esinemise teatepulk edasi Heidy Tammele. Tõesti, imeliselt hästi hoitud ja hoolitsetud hääl! Etteastes endas olin aga üsnagi pettunud, sest laule oli vähe ning asjatult palju sõnavahtu! Kuna (minu!) ootus oli siiski kuulda kauneid laule Horoskoobi- ning endagi noorusajast, siis häiris väga, et üks kõrgelt hinnatud laulja püüab esineda õhtujuhina või käitub suisa nö pulmavanemana. Ausalt, see loba ja kuulajate ärgitamine kaasa laulda ja oma pepukesi keerutada oli tüütu ning mitteasjakohane!
Tekkis juba kurblik mõtteke, et „nüüd tahetakse lihtsalt nö aeg täis rääkida“, sest midagi on …juhtunud!
Õnneks siiski mitte, sest nägin, kui Boris Lehtlaan saabus ning hing rahunes. Kui lõpuks mu lemmik lavale astus ja teatas, et „.. meil lobisemise eest …“, asetus kõik jälle oma kohale ja rahvas laulis kaasa ilma palumata ning puhtast rõõmust ja lustist.
Jah, laulud olid pisut teised ning neid oli kogu kontserdi lõikes vähem, kui välja reklaamitud, kuid minu jaoks päästis kenasti alanud, kuid vahepeal pisut käest libisenud, kontserdi lahke naeratusega imemõnusa hääletämbriga, minu poolt pikki aastaid (kindlalt üle 40) imetletud Boris Lehtlaan.
 
VÄIKE MAAILM
My Little World
(Gerhard Heinz)


Lilled, tähed, liiv ja kirsipuud –
need on asjad vaid, ei miskit muud.
Aga hoopis teise näo saab maa,
kui kord tean, et armastad mind sa.
Mingem siis üheskoos
iga päev ja igal pool!

REFR.: Ja kõik teed on valgust täis,
särab nii mu väike maailm.
Elu soe ja lihtne näib,
parim paik – mu väike maailm.
Aastad reas üksainus mai,
särab nii mu väike maailm.
Ning ma tean ja kordan vaid:
parim paik – mu väike maailm!

Tahan teha selle nimel kõik,
et sa ikka rahul olla võiks.
Maine rikkus aga pole see –
raha tundeid suuremaks ei tee.
Mingem siis üheskoos
iga päev ja igal pool!

REFR.:

HK 1976


Esitaja: Waterloo & Robinson, Boris Lehtlaan & Tarmo Pihlap
Euro: Austria 1976.a. (5. koht)
Trükis: LK 43/1976
 
*******************
 
Siinkohal veel üks kutse kõigile, kes peavad lugu heast Eesti estraadi- ja hingeülendavatest lauludest: tulge koos- ja kaasa laulma!
 
 
 
********************************************************

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar