Kaheksa augustipäeva.

 Kaheksa päeva augustis. 

Natuke vähe või natuke palju? 

Peaaegu parasjagu. Kodust minnes on põnevust muidugi palju ja ootusärevus hinges. Tagasi tulles aga tahaks ruttu-ruttu kohale jõuda ja nö oma koikus tududa!

Ühel kenal laupäeva hommikul tõstsime hädavajalikud reisitarbed auto pakiruumi ja startisime ... läbi Pärnu Lätisse... Leedusse... Poolasse.

Öö kenasti hotellis ära magatud, jätkasime teekonda.

Ja siis ..... pikk ja väsitav, ent väga põnev ekskursioon (loe: treppidest laskumine) 135 meetri sügavusele maa alla. Tõesõna, ma küll treppe kokku ei lugenud, aga igatahes tunne oli just täpselt niisugune, et kui lift jälle maa peale tagasi ei oleks toonud, oleks mina ilmselt sinna eksponaadiks jäänud! Õnneks on seal ruumides stabiilne õhutemperatuur 18 kraadi ja väga hea ventilatsioon.

Järgmise poolpäevaga jõudsime läbi Slovakkia ja üle/läbi/ümber Tatrate Ungarisse, Budapesti.

Esimesed mõnulemised ja lihaste lõõgastamised tehtud, läksime saart uudistama. Margareti e Margiti saar on vaid 2 km pikk ja väga mõnusalt valgustatud. Seega oli sumedal suveööl mõnus jalutada. Meie pesitsesime ühes saare otsas ja teises oli suur ning kaunis purskkaev. Igal pooltunnil teevad veejoad muusika saatel ja värve vahetades kauneid kujundeid.

See elamus oli lihaste pingutust igati väärt!

Loomulikult kulus suurem osa ajast termaalvee basseinides ja välibasseinis ning terrassil mõnuledes, aga põikasime ikka ka Pesti poolele, sest turule tahtsin ma ju ometi minna (mul on niisugune imelik "kiiks") ja eelmisel korral jäi Basiilikas käik ka ära.

Saare keskel on suur veepark, kus linnarahvas veemõnusid nautimas käib ja selle vastas suur-suur roosiaed. Tõele au andes kasvab seal ikka palju muudki peale rooside, aga enim on siiski just roose ning see õite ilu on võrratu ja aroomide pilv väga meeldiv - ilmselt mõjub see, et saareke ise on nö keset Doonaud ja vesi on see "filter", mis ei lase lõhnadel pealetükkivaks või õhul hullult umbseks muutuda!

Viimase õhtu loojang.

Hommikul hakkasime tagasi kodu poole liikuma.

Esimene peatus Slovakkias, Bratislavas. Seal ootasid avastamist UFO-kohvik ja kohalikud "kuulsused".

UFO-kohvikust on väga kenad vaated ja ka nö õhuskõndimise võimalus ... no selle võimaluse jätsime küll kasutamata, aga tassike kohvi sobis meie plaanidega päris kenasti.

Ööbima sõitsime siiski kodule veel veidi lähemale....

Viimane päev kujunes tõeliseks "maratoniks", sest koju saamise igatsus oli jõudsalt kasvanud ja .... sel päeval jõudsime me koju järgmisel hommikul.

Seejärel sai endid kenasti ja põhjalikult "sirgeks magatud" ja alles siis tehtud väike inventuur meene- jms kotis.

Otse loomulikult püüdsin täiendada oma pastapliiatsite valikut:

 Üks väike plaan tahtis veel teostamist ja sai ka tehtud - väike "trett" õetütre juurde, suure linna turule ja poja pere juurde.

 Kaheksa päevaga 11 korda riigipiire ületatud

(Eestist alustades - Läti - Leedu - Poola - Slovakkia - Ungari - Tšehhi - Slovakkia - Poola - Leedu - Läti - Eesti)

.... nüüd peab puhkusest puhkama!

**********************************************************