... külas käib, see asjatult ei longi!
Täna läks uni varakult ära. Ilmselgelt oli põhjuseks see, et alateadvus oli juba mitu nädalat tegelenud mälestustega. Kuna aeg toob muudatusi igale poole, siis kasvas ka uudishimu, et no kui palju need mu lapsepõlve mängumaad siis ka muutunud on. Nojah, ja organism arvas, et just täna on see õige päev. Esialgu küll kahtlesin, sest Kadriga vesteldes olin peaaegu kindlalt arvamusel, et vast järgmisel või ülejärgmisel nädalal võtan sõidu ette ... no et siis on ehk paremad ilmad. Aga ega ma väga vastu ka ei punninud, ehkki ilmajaam teavitas lörtsi ja vihma võimalusest kogu selle nädala kestel. Heas lootuses asusin siiski teele.
Õnnelikult kohale jõudnuna:
Täna oli Ruhe restoran, kohe vahetult Neeme sadama kõrval, küll suletud, aga seda parem oli ka ümbrust imetleda ja mereidülli nautida.
Ja see puuke Ruhe terrassil paisutab juba päris hoolega pungi.
Ja siis astusin Ruhe terrassilt alla ning jätkasin oma pisikest ekskurssi mälestuste maale.
Esimene üllatus ootas kohe esimesel sammul ...
Veel mõned hetked, mis tekitasid erinevaid tundeid ja mõtteid ...
Ja juba jõudsingi sinna, kuhu hing ihkas ja süda kutsus - vanatädi ja vanaonu kodu. Inimesed on aja ees abitud kuid paigad jäävad. Ehkki aeg teeb sealgi muudatusi, on mõned asjad, tunded ja mälestused, mis ka aja kulule ei kuuletu ning ikka meeles püsivad.
Mälestused heietatud ja mõtisklused mõtiskletud, pöördusin tagasi keskusse.
Helistasin ja Kadri leidis oma napist ajast veidi aega, et näidata oma imelist hobi-iluaeda. Inimene, kes iga oma taimekese kohta teab nõnda palju, et ... ühesõnaga ... kõigega tuttavaks saamiseks kuluks minusugusel mitteteadjal ikka päris mitu aastat.
Ja armas Kadri leidis veel pisut aega, et juua kohvikus üks tassike teed/kohvi. Jajah, Neemes avati hiljaaegu uus pood ja kohvik. Neeme poe FB lehelt loetu ei jätnud vähimatki võimalust teda lähedalt ja seest uudistamata jätta. Lahke pererahvas ja hubaselt kodune olemine, mõnusad kohapeal küpsetatud saiakesed-pirukad jms.
Suurepärane!
Ja veel:
Ma ei ole Neemes elanud. Olen seal vaid mõned ilusad suvekuud oma lapsepõlve ja noorusaja aastatel veetnud, olles oma vanaema õe nn hoole all. Aga meri on mulle alati meeldinud ja meresosinad on mu hinge ja südant alati hullutanud ning kui kuidagi... kunagi... oleks võimalik, siis ma ei peaks kaks korda mõtlema, et jaatavalt vastata küsimusele, kas tahaksin elada mere kaldal.
Üldiselt aga loodan, et ometi lõpetab ilmataat tujutsemise ning lubab Kevade aasale tantsima ...
***************************
Ja huvilistele vaatamiseks ning lisauudishimu tekitamiseks:
Mina käisin, nägin, maitsesin, nautisin ja tänan südamest ettevõtlikku poe peremeest!
Tõnu Vaher ja kõik asjaosalised, suur tänu teile!
***********************'
Nii tore, et niimoodi üllatasid! Aga järgmisel korral leiame ehk rohkem aega koos ringi jalutamiseks, me külal on veel ilusaid nurgakesi.
VastaKustutaSeal sarvkannikese kõrval peaks kõrge (üleval) ja harilik (all) kukehari olema, ehkki selle viimase jaoks on pilt pisut väike, ei saa kindlalt väita. Kannikest viimasel pildil ma niimoodi määrata ei julge, olin täna Rammus neid peensusteni näppideski kohati mitmevahel. ;)
Ma kaldun arvama, et see on Viola odorata L. – lõhnav kannike ... just seetõttu, et see on sageli metsistuv ja eks ta on meie maja ette sattunud, kas haljastusmullaga või hekiistikute mullaga.
KustutaNeeme tuleku järgmiseks korraks püüan küll põhjalikumalt valmistuda. Sel korral oligi selline spontaanne sisemine tung, et just nüüd ja kohe! Ning tõesti-tõesti oli mul siiralt hea meel, et me ei jäänud kohmetult teineteist "vaatlema"! :)