Mulle ei meeldi kiirustada. Palju meeldivam on teha toimetusi sellise tempoga, mis võimaldab protsesse nautida ja nõnda, et jääb nn hingamisruumi.
Ka kalmuaiale tuleb minna siis, kui süda ütleb, et nüüd on aeg (mitte ei pea ootama, millal tuleb mõni surnuaia- või muu püha)! Seega - käidud, mõtteis kallitega kõneldud ja küünalde leegid talvepäeva valgust tooma jäetud.
Kord juba pealinnale nõnda lähedal olles võtsime ka muud vajalikud toimetused ette. Käisin ära tolle väga toreda ja erilise inimese juures, kellele rohelised sokid kudusin. Loodetavasti tulen selle teema juurde veel kord tagasi.
Keegi küsis, et kui palju kusagil Eestis lund on.
Eile Tallinnas näis küll lund veidi vähem olevat, aga maa oli siiski kahutanud ja nt Nõmme turult sain niisugused ülesvõtted:
Oli veelgi meeldivaid käimisi ja kohtumisi ja kingitusi:
Postipäkapikud ei saa ka puhata:
Ja ka toataimed teavad, kuidas oma ilu jaotada (alles valge kaktus lõpetas õieilu näitamise …)
******************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar