Jõulukuu eripära on see, et isegi seda vähest, mida jaksan toimetada, ei saa alati kohe postitada või avalikult näidata. Midagi siiski saan, sest mõned kallid inimesed ei käi siin piilumas.
Eelmises postituses rääkisin oma külaskäigust armsa vanatädi juurde. Muu jutu sees sain teada, et Ta sooviks väga üht valget baretti. No mina ei ole varem elus ühtki baretti kudunud ja … kuna üks mu tore sõbranna on superkuduja, siis loomulikult saatsin oma palve Talle ja saingi veidi aja pärast ihaldatud peakatte kätte.
Oeh, kivi langes südamelt ja rõõm asus asemele, sest mis võiks olla parem, kui kellegi armsa inimese soovi täitmine!
Ja ometi jäi miski hinge pitsitama - et olengi äpu ja ei suudagi baretti kududa??? Ega´s midagi - võtsin lõnga ja vardad ligi ning hakkasin pusima. Eelis selle nokitsemise puhul oli muidugi see, et sain seda teha täiesti pingevabalt. Õige barett oli ju juba olemas!
Jõulupakikesse mahtusid mõlemad ja asusid Läti poole teele. Eks näis, kas minu tehtu ka kandmist väärib. Õige barett on aga tõesti nii ilus, et selle kandmise suhtes pole minul küll mingit kahtlustki!
Nii-nii, pisut kudumistööd ja muud sekeldamist veelgi:
Lisaks veel ka lihtsalt ilu nautimist:
Rakvere, dets.2018
********
Kaunist jõuluootust, armsad sõbrad!
***********************************************
no imekena barett ju , kõigega saad hakkama ja sokid on sul ka imekenad … tõeline nobenäpp … aga sa pole kaua päevikut täitnud … head jõuluootust ja jõulukiiret aega ka …
VastaKustutaAitäh hea sõnaga toetamise eest. Vahel on jah nii, et postitustel on pikad vahed - enamasti seetõttu, et olen olnud laisk tegija ja ei olegi midagi postitada, mõnikord aga ei saa oma pisitegemisi ka näidata, kui nt kingitus alles tegemisel või saaja poole teel. Soojad kallid teile sinna teisele poole lahte!
Kustuta