12.10.20

Maskid ja vastus

 Esmalt siis maskidest.

Ma ei ole hirmtõsine inimene ja seetõttu ei pea patuks nalja viskamist ja vahel meeldivad mulle ka võllanaljad ning must huumor. Seepärast, nähes üht saadet ja sellest kõrva/silma jäänud naljakat seika, ei saanud ma jätta seda jäädvustamata. Pildi kvaliteet on küll kehv, aga loodetavasti siiski piisavalt arusaadav.


Sügis aga rühib aina edasi ja tegevused jäävad aina tubasemaks. No ja kui käsitööga on just nagu on ning raamatute lugemisest aega jääb, siis tuleb ikka tegelda sellega, mis meeldib ja mis kõhtu ka täidab, eks-ju!











Ja vot ... kohalikku tootjat tuleb ka ikka toetada! No tegelikult ei ole ma vist nii õilsate mõtetega - see tähendab, et lihtsalt toetamise pärast ei osta ma küll midagi, kui mul mingit asja iseenesest vaja ei ole. Ja ehkki ma ka mett ju ise tarbida eriti ei või, siis kallite kaaskulgejate elu võib ikka natuke magusamaks muuta ja ...


Tänavuse aasta kohta saab küll täie õigusega öelda, et see on omamoodi eriline. Tuli kevad teisiti ja nõnda ka sügis. Ajakavad ja toimetamised on nihkes ning osaliselt pole ka kuupäevi väga mõtet jälgidagi. Võime vaid rõõmustada, kui tervis korras ja väikesedki kokkusaamised tekitavad elevust ning toovad rõõmu südamesse.
Niisiis olen kannatlikult oodanud kohtumist ühe väikese poisslapsega ja ühe värske koolitüdrukuga.
 


Samuti olen saanud ka oma sünnipäeva nö "pikaks venitada".


Ja sellesse kuuse on juba mahtunud ka üks juubel 


ning võib-olla mahub veel mõni tore sündmus ....

***
Nojah, ja ma lubasin, et selles postituses on vastus eelmises postituses olnud küsimusele.


***

Vahel juhtub, et uni on katkendlik ja ... siis juhtub ka, et vaatan kuud:


Parem on siiski vaadata aknast õue ja õues kõndides ning aeg-ajalt seisatades silmitseda sügise kuldniitidega tikitud säravkirevat kleiti:


Carpe diem!

*************************************************************

4.10.20

Kõik naistest .. no ja muust ikka natuke ka..

 Sügis toimetab oma toimetamisi ja mõtted kisuvad järjest nostalgilisemaks, aga hoolimata sellest, et püüan praegu veel end talitseda ja tagasi hoida, ikka ka jõulusemaks. No ei saa ju teisiti, kui sõbranna postitab midagi niisugust ....

Esialgu püüan siiski vaid mõtisklemise ja pisiideede korjamisega piirduda. Nõnda siis lihtsalt jälgin aja kulgu ja talletan vahel mõne ideepojukese..


naudin kiireltvalmivaid mõnutoite..


.. ja lohutan oma lahkunud käsitöösoolikast jäänud tühimikku sellega, et ... on ju alles oktoober ja veel on aega:


Ühel kenal päeval aga sain toreda üllatuse osaliseks.


Nojah, aga teatrist ei saa ka kuidagi loobuda ja ....
 kui peab, siis peab ja kui võimalik, siis tuleb minna... 
Ja nii siis läksimegi. 
Esmalt veel õetütre juures vajalik peatus (pärnaõied mulle ja üht-teist Temale vastu ka) ning kuna sõidusuunaks oli Pärnu, siis üks seni külastamata objekt oli sobilik just nüüd üle vaadata:


Edasi veeresime Pärnusse ja kuna vanainimesed ei taha enam väga ööpimeduses autoga kulgeda, siis olime ööbimispaigagi endile organiseerinud. No ja ikka mõnusa ning mugava. Kuna aga päev oli kena, siis uitasime pisut kesklinnas ja võtsime väikese einegi, enne kui hotelli majutusime.



*



Nojah...
Õhtul aga lasksime end hellitada Endla teatris ühe suurepärase etendusega.
See on tõepoolest väga-väga hea teatritükk ja ka tõepoolest imelised näitlejad!




Igatahes, kellel see etendus veel nägemata, kuid võimalus teatrikülastus ette võtta ... tehke seda kindlasti.
Lisaks väga meeldivale teatrielamusele julgen seda soovitada ka nö tüüpsituatsioonide analüüsimiseks neile, kes nt õpivad sotsiaaltööd. Need kokkupõimitud viis lugu annavad viisteist karakterit, mida saab analüüsida ja hinnata ning pakuvad arvatavasti nii mõnegi äratuntava olukorra meie endi eludest! 
Loomulikult on see etendus ka lihtsalt hea lõõgastus ja näitlejaid saab kirjeldada vaid ülivõrdeliste sõnadega!

No-nii, ja jõudiski kätte kaneelisaiapäev!


**********************
Ja lõpetuseks:
Mis see on?


Vastus järgmises postituses!

*****************************************************************

30.9.20

Sügisesed emotsioonid

 Ja ongi septembrikuu möödunud nii-kui-niuhti!

Õnneks on midagi ka toimunud ja toimetatud ning meenutamiseks saan siia blogisse ka midagi üles tähendada.

No-jah, muidugi .. natuke sünnipäevi ja väga kaunist sügise ilu!

minule lisaks kingitustele veel lilli..
.. ja Pandale ikka kohaselt panda ja pisike käsigranaat..
Aga äädikapuu on mulle alati meeldinud ja sügiseti on ta eriti ilus!


Sügis on tõesti kena ja kuna juba Tallinnasse sõit ette sai võetud, siis veetsime kenasti aega ka üht vahvat näitust külastades:



Toidust ja söömisest ei saa ma aga kuidagi ei üle ega ümber. No olgu pealegi, vähemasti olgu see siis meeldiv ja maitsev!




Eile aga viis teatri- e kultuurinälg meid Jõgevale.



Jõgeval kohtusime ka "näljaste" sõpradega - grupiõe Ülle ja tema tütre Kristiga. See oli üks imetore kohtumine, mis peale kultuuri tarbimist päädis mõnusate kohvilauajuttudega ja väärib kindlasti kordamist!

Oligi täitsa õige päev kohvitamiseks!

***************************************************

24.9.20

Aeg astub oma teed ja sügis ongi käes.

 Alles see oli, kui lastel kooliaasta algas ja seejärel ka vanavanematepäev tähistamist vajas ...

Rõõmsalt olen vana-vana (tema on praegu noorim):


Vahel juhtub, et ma käin täitsa ise poes ka (enamasti kasutan meestööjõudu - hihhii!) ja siis võib igasugu asju juhtuda.



Ja sööma peab ikka ju ka vahel. Mitte et ma mingeid šedöövreid suudaks või viitsiks "kokku keerata", aga päris nälga ka ei jää:








Siiski-siiski, ka hinge eest tuleb hoolt kanda ja kuna nn teatrihooaeg jõudis kätte, püüamegi usinalt teatris etendusi kaemas käia .... kuniks veel võimalust on:

Üks etendus jäi kahjuks näitleja haigestumise tõttu ära, aga jõudsime septembrikuus ära vaadata kolm etendust. Neljas veel tulemas. Järgmised jäävad oktoobrisse-novembrisse ja loodan väga, et meie teatrilembusele jälle "külma vett peale ei tõmmata"!


Vahel ma jalutan ka...


... ja vahel jällegi tuleb kultuurinäljasena autoga kohale vurada:




No ja kui juba "lõunaosariikidesse" rändama läksime, siis otsustasime ka "lääneosariigid" üle vaadata. Varem oleme küll ka Haapsalu ordulossi külastanud, kuid kuuldused uuest ekspositsioonist ja innovaatilisusest ärgitasid taas lossiväravaist sisse astuma. Ja me ei pidanud pettuma - see kõik on tõesti vaatamist ja imetlemist väärt!


Loomulikult ei saanud me loobuda ka lõõgastavatest mõnudest ja keha hellitamisest:



Järgmisel päeval "põikasime läbi" (no tegelikult ei ole võimalik ju põigata... sõitsime ikka sihilikult, sest mõte oli ammugi juba peas "haudunud") Dirhami sadamast ja kalakohvikust.



Ja oligi aeg jälle kodu poole seigelda. 
Sirgel teel sõites saab oma mõtted uitama lasta ja siis võivad need minna ajas päris kaugele tagasi.


Taas kodus, vaatasin üle, milliseid meenekesi ma oma kogudesse jällegi kaasa olin toonud:





Kolmas etendus - Rakveresse tuli külla Endla trupp, et pakkuda toredat teatrielamust.


.. ja meie teatri-isu ei ole veel täis! Üleüldse nö kultuuri-isu vist ei saagi täis ... vähemalt mitte seni kuni mõistus peas ja ilmaelust arusaamine veel adekvaatne. 
Seepärast olen ka õnnelik, kui mind "tabavad" toredad üllatused. On need siis sõprade külaskäigud, lihtsad kokkusaamised ja vestlused ....


... või tore loosiõnn:


Ja kuna sügis on ka juba kätte jõudnud, siis...




*************************