Detsembrikuu keskpaik.

Mulle ei meeldi kiirustada. Palju meeldivam on teha toimetusi sellise tempoga, mis võimaldab protsesse nautida ja nõnda, et jääb nn hingamisruumi.

Ka kalmuaiale tuleb minna siis, kui süda ütleb, et nüüd on aeg (mitte ei pea ootama, millal tuleb mõni surnuaia- või muu püha)! Seega - käidud, mõtteis kallitega kõneldud ja küünalde leegid talvepäeva valgust tooma jäetud.

Kord juba pealinnale nõnda lähedal olles võtsime ka muud vajalikud toimetused ette. Käisin ära tolle väga toreda ja erilise inimese juures, kellele rohelised sokid kudusin. Loodetavasti tulen selle teema juurde veel kord tagasi.

 

Keegi küsis, et kui palju kusagil Eestis lund on.

 

 

Eile Tallinnas näis küll lund veidi vähem olevat, aga maa oli siiski kahutanud ja nt Nõmme turult sain niisugused ülesvõtted:

 

 

Oli veelgi meeldivaid käimisi ja kohtumisi ja kingitusi:

 

 

 

 

 

Postipäkapikud ei saa ka puhata:

 

 

Ja ka toataimed teavad, kuidas oma ilu jaotada (alles valge kaktus lõpetas õieilu näitamise …)

 

 

******************************

Muudkui piiluvad ja mõned tulevad ise kohale ka ...

Enamasti toitume me üsna tavaliselt ja lihtsakoeliselt. Keedukartuli ja hakklihasoustiga ei saa kunagi nö komistada, aga samavõrd kindel võib olla kartuliputru või - püreed pakkudes.

 

 

Vahel juhtub ikka ka seda, et mõned sõbrad ja päkapikud külla tulevad. Siis saab jälle pisut toiduga mängimist nautida.

 

 

 

Vahel tuleb ka kodust väljas käia ja siis saab uudistada, mida linnas uut ja kuidas pühadekaunistusi järjest juurde tuleb. Vahel aga paeluvad hoopis kaunistusteta puukesed:

 

Kõrge araukaaria (araucaria heterophylla)

 

Postipäkapikkudel on nüüd kiire aeg ja käed-jalad tööd täis ning postkasti juurde hakkab üha rohkem tillukesi päkapikukeste jalajälgi tekkima.

 

 

Vahel on aga suisa nõnda, et päkapikk tuleb ise kingikotiga kohale.

Mina olen see friik, kes naudib kaunite kaartide kõrval ka toredaid ümbrikke, ilusaid ja omapäraseid marke, vahvaid pakendeid ja no loomulikult kõike seda, milles on tunda siirast ja südamlikku soovi saajale rõõmu valmistada.

 

 

 

Vahva laualinik ja tabletidosaator, mis on väga mugava suurusega, et nt käekotis reisile kaasa võtta. Üks mul on varasemalt ka, aga see on pisut suurem ja paras statsionaarselt kodus kasutamiseks.

 

 

Ja vot jõululaua magusa ampsu pärast ei pea ka üldse enam pead vaevama, et kas kook või kringel …

 

 

Meie eest on hästi hoolitsetud!

 

Pisut oma kodu valgusmängu.

 

 

 

*********************************************

Jõulukuu algus.

Jõulukuu eripära on see, et isegi seda vähest, mida jaksan toimetada, ei saa alati kohe postitada või avalikult näidata. Midagi siiski saan, sest mõned kallid inimesed ei käi siin piilumas.

Eelmises postituses rääkisin oma külaskäigust armsa vanatädi juurde. Muu jutu sees sain teada, et Ta sooviks väga üht valget baretti. No mina ei ole varem elus ühtki baretti kudunud ja  … kuna üks mu tore sõbranna on superkuduja, siis loomulikult saatsin oma palve Talle ja saingi veidi aja pärast ihaldatud peakatte kätte.

 

Oeh, kivi langes südamelt ja rõõm asus asemele, sest mis võiks olla parem, kui kellegi armsa inimese soovi täitmine!

Ja ometi jäi miski hinge pitsitama - et olengi äpu ja ei suudagi baretti kududa??? Ega´s midagi - võtsin lõnga ja vardad ligi ning hakkasin pusima. Eelis selle nokitsemise puhul oli muidugi see, et sain seda teha täiesti pingevabalt. Õige barett oli ju juba olemas!

 

 

Jõulupakikesse mahtusid mõlemad ja asusid Läti poole teele. Eks näis, kas minu tehtu ka kandmist väärib. Õige barett on aga tõesti nii ilus, et selle kandmise suhtes pole minul küll mingit kahtlustki!

 

Nii-nii, pisut kudumistööd ja muud sekeldamist veelgi:

 

 

 

 

Lisaks veel ka lihtsalt ilu nautimist:

 

Rakvere, dets.2018

 

 

 

 

 

********

Kaunist jõuluootust, armsad sõbrad!

 

 

***********************************************

Sipsti Lätis käidud.

 Jah, sipsti Lätis käidud ja palju muljeid kogutud.

Jätsime jõulukaktuse koos teiste toalilledega kodu ja toasooja valvama/hoidma ning vurasime ise rõõmsalt elevil hingedega Lätisse.

 

 

Naabrite riigil ju sünnipäev ja ega´s kaunilt valgustatud ja samas ka juba jõuluootuses Riia linna saa külastamata ja imetlemata jätta, kui on veel muidki põhjusi naaberriigi külastamiseks.

Ja muidugi kõndisime ning nautisime. Piltegi sai palju, aga blogi tarbeks püüdsin teha valiku. Ikkagi sai päris palju pilte, kuid ehk lugeja "kannatab ära".

 

presidendiloss

 

lossi rõdu

 

 

 

Külastasime ka muuseume ja muid atraktsioone.

 

 

 

Moemuuseumis on alati midagi ilusat näha …

 

Ja käsitööpoed on ka alati vägagi ahvatlevad …

 

No tõesti … igasugustes poodides sai ka kolatud ja uudistatud: nii toidu- kui ka tööstuskaupade poodides. Ja-jah, ja enese hellitamiseks oli seal kaupa küll-ja-küll.

 

 

 

 

 

 

Lisaks veel turud ja muud väljamüügi kohad …

 

 

Kohvikutes ja söögikohtades sai mu magusakogu ka täiendust:

 

 

 

 

 

********

Aga ega suur sünnipäev ju paraadita ikka läbi saa.

 

 

 

 

Ja huvitavaid kaunistusi leidus ka küllaga. Mõned neist:

 

 

 

 

Õhtul veel ilutulestik, mis kestis18 minutit.

 

 

 

******************

 

Reisike sisaldas ka toredat külaskäiku. Minupoolseks minikingiks olid heegeldatud "totsikusse" paigutatud "Kalevi" jõuluvürtimaitselised kommid ja väike heegelpitsiga ümbritsetud rätikuke.

 

 

 

Vastukingitus oli seda uhkem, et vanatädi ise pani mulle selle käe ümber 💓 

 

 

Sellel rännakul sain veelgi kingitusi:

 

 

 

Koju jõudes oli meid üllatus ootamas:

 

 

Ega seegi lumi veel pidama jää, aga korraks nagu jõulutunnet juba tekitab, eks-ju!

 

Jõulukaktus oli tubli ja hoidis ka kenasti kodu korras ning valve all.

 

 

*******************

 

Muidugi olen vahepealsel ajal ikka süüa ka teinud, aga mitte midagi erilist ega eksklusiivset.

 

 

No ja tegelikult on nüüd vist ikka tõesti nn jõuluhooaeg avatud.

Õetütrelt ja vanatädilt kingid saadud - nendega kohtumist tuleb alati ära kasutada ka väljaspool päris-hooaega. Samas on hakanud ka asutused juba oma kingikesi laiali jagama oma lepingupartneritele. Eile tõi abikaasa koju kena kruusi ja pastapliiatsi ning suu...uuuure froteelina.

 

 

*********

Oeh, kes pildid lõpuni jaksas vaadata, sai natuke aimu, millega tegelenud olen.

Loodan, et väga tüütuks ei muutunud.

*********