16.1.17

Jaanuaripäkapikud.

Mulle meeldivad päkapikud!
Ma tean, et abikaasale meeldivad ka, aga ega`s mehed ju avalikult seda ei tunnista, eks-ju! 
Nad tõesti meeldivad mulle, ja mul on täiesti ükskõik, millises kuus nad külla tulevad!
Alles-alles oli intensiivne päkapikutamine ja nüüdki veel tulevad mõned punapõsksed ja naerusuised pikukesed ning toovad rõõmu, õnne ning elevust.
Sel korral olid neil nimedeks Tiina, Marianne, Kadri, Sten-Andero, Rivo, Hillar, Ardi.
Väga toredad-mõnusad päkad!
 


Aga üleeile tekkis äkitsi kange tahtmine teha ühed kiired viineripirukad ja kaneelikeerud. Ja kui vaja ikka kiirelt teha, siis ei ole aega enam ise taigent tegema hakata. Poest lehttaignapakk ja viinerid koju ning nõnda saidki rutuliselt pirukakesed valmis. Ja üsna kähku said otsa ka.
 
 


*********************************

 

12.1.17

Läti.

Veidi aega tagasi kilkasin siinsamas blogis, et tore on leida sugulus- ja hõimuseoseid ning nüüd lisan veel, et ülitore on, kui need seosed viivad suhtlemiseni.
Ja edev, nagu ma olen, ei saa ju ometi jätta kiitlemata, et ... näete, mille mina sain ....
 


Juugendstiilis ja Art Nouvea stiilis Riia vaatamis- ja avastamisväärne arhitektuur ning skuptuurid on koondatud kauni kujundusega kalendrisse, mis on ühtlasi ka Läti nimepäevade kalender.
Lisaks kaunis kaart ja selles tore uusaastasoov ... eesti keeles! Vot!
Nüüd siis süvenes veelgi soov ikka suvel Lätisse jõuda! Näis, kuidas soovide täitumisega lood olema saavad!
 
*************************

11.1.17

Valge jaanuar.

 
 Oli põhjust külastada Ida-Virumaa Keskhaiglat.
Muu hulgas imetlesin siis ka talviseid kaunistusi.
 

 

 😮
Jaanuari esimene dekaad juba läbi!
Liitusin Isetegija foorumis selleaastase projektiga "Värvispekter".
Kuna foorumis veel bannerit ei ole, siis tegin enda tööde jaoks ise signatuurpildi:
 
 
Jaanuarikuu värv on valge ja mina heegeldasin kolm suvemütsikest ühe-pere-lastele.
 
(mul ei ole modelle ja seepärast täidavadki nende rolle arbuusipall ja kristallkauss).
 
****************************

9.1.17

Salat, praad, magustoit ja maius.

Üdini toidune postitus, sest käsitöö osas ei ole veel midagi näidata.
 


 

 
Ja pilte korrastades jäi pilk pidama ühel möödunudaastasel mälestusel, mille olen enese jaoks ära märkinud:
 


**********************************

2.1.17

2017 esimene


Nõnda ta tuli!
Ja tõi endaga hulgaliselt häid soove nii virtuaalselt, telefonitsi kui ka nö "käes hoitavana":



Kuna liikvelolev viirus meiegi perest ringiga mööda ei mõistnud minna ja taastumine ikka veel kestab, siis tegin väikese salatikese. See ei nõua tugevat tööd seedeorganitelt ja samas annab vajalikud vitamiinid, et organism jaksaks iseenda eest võidelda.


****************************

31.12.16

2016 viimane.

Eile õnnestus tänu õetütrele aidata rõõmu valmistada ühele kümnelapselisele perele ja ühele kodutule noormehele. On ikka ülimalt kurb, et meie riik ei hooli neist oma liikmeist, kes on raskustesse sattunud! Samas, kui abistatakse narkomaane ja illegaalseid immigrante, jäetakse oma inimesed hooleta - see on väga valus!

*********

Nüüd aga on selle aasta viimane päev käes.
Mina ei anna mingeid lubadusi järgmisel aastal tublim, töökam, lahkem, rõõmsam, sõbralikum, usinam teadmiste omandaja vms olla!

Pakun teile vaid ühe toreda retsepti
(tõlkisin itaalia keelest ja proovisin järele)
😊


****************


Kohtumiseni uuel aastal!

******************************************************




28.12.16

Aastalõpu rõõmsad üllatused.

Üllatusi ja rõõmutoovaid läkitusi on alati meeldiv saada.




*****

Ja üks suur ja südantliigutav üllatus ootas mind veel.
Suur ümbrik, millel peal saatjalogo: Ekspress Meedia.
Ma ei osanud esiti sellest kohe mitte midagi arvata. 😮
Ja selle sees veel teinegi ümbrik, millel lätikeelne aadress ...
Ja ikka veel ei osanud mu aju "ärgata".
Selles ümbrikus aga ootaski üllatus, mis võttis nö põlve nõtkuma:


See asjaolu, mis taolise tulemuse andis, oli mul juba peaaegu-et mõtteorbiidilt kõrvale tõstetud.
Selle aasta jaanuaris ilmus Maalehes artikkel:
"Kuulus Läti skulptor otsib oma Eesti juuri"

Kuna teadsin, et meie suguvõsas on neid nimesid, mis artiklis esitatud, esinenud, siis... tuhnisin natuke Geni-s. Ja siis, hõimlus/sugulus leitud, saatsin artikli kirjutanud ajakirjanikule kirjakese koos sugulustee kirjeldusega.
Nüüd siis on näha, et ajakirjanik Lii Sammler tegi ära suure haldjatöö ning täna võin öelda tänusõnadeks Talle:
Jõuluaeg on tõepoolest imeline!
Ja on imeline, et meie seas toimetavad heategusid just Teiesugused inglid ja päkapikud!
Esiti, Ekspress Meedia ümbrikut nähes olin pisut nõutu ja edasi „kaevudes“ jättis süda küll mõne löögi vahele, et siis seda kiiremini põksuma hakata! Ühtaegu põnevus, rõõm ja heldimus toovad pisara silmanurka!

Ja Ēvi-ga tulevad loodetavasti veel nii kohtumine kui ka jutuajamine! Olen juba põnevil ja üks sihtkoht suvisema aja rännuks on kaardile märgitud!


************************