24.7.17

Ühtekuuluvustunne ja kohtumine mõisahärraga.

Iga inimene vajab elus peale muude vajaduste ka sotsiaalset kuuluvustunnet - kuuluvust perekonda, kogukonda jms. Lisaks sellele on hingelise heaolu saavutamiseks tore grupeeruda ka sarnaste huvide järgi, olgu nendeks siis käsitöö, sport, kunst vms.
Üks huvidest võib muidugi olla ka nt muusika või ka üks konkreetne muusik või laulja. Siis nimetatakse neid huvilisi fännideks ja gruppi huvilisi fännklubiks ehk peenemalt väljendudes fanclub´iks.
No vot jah, ühe niisuguse huvigrupi liige olen minagi.
Tegelikult meeldivad mulle nii käsitöö kui ka kunst ja päris paljud lauljad on mulle mu elu jooksul nö "südamesse toakese broneerinud" ja seni ei ole veel keegi kurtnud, et tal seal kitsas oleks! Ka mu lähedased ja sõbrad mahuvad kenasti ära!
Aga .... pidin ju rääkima fännamisest ....
Jah, sel korral siis räägin Jaak Joala ande austajatest.
Kohtumine toimus .... hoones, kus asus palju aastaid tagasi minu töökoht - tol ajal TPI, nüüd TTÜ.
 
 
 
Vot nii andunult kuulatakse, kui jutt on huvitav ...
 
(Peaaegu kõigilt pildilolijatelt on luba küsitud ja ... kellega ei ole kontakti õnnestunud saada ... nende puhul loodan mõistvale meelele!)
Aitäh teile, kes te nõustusite sellega, et lisan fotod oma pisikesse hobiblogisse!
 
Kes huvi tunneb, saab üht-teist lisaks lugeda, vaadata ja kuulata avades need lingid:
 
***********
Üks kohake veel, kuhu sel päeval ühe väga kindla põhjuse tõttu nö sisse põikasime:
 

 
************
 
Ülalkirjeldatud tegevus toimus laupäeval.
Pühapäeval oli aga teadupärast Avatud talude päev.
Selle raames ka avatud mõisate ja hobi- ning iluaedade päev.
 
Meie valisime Kulina mõisa.
 
Mitmeid kordi oleme oma sõpradele külla sõites sellest mööda sõitnud ja Barto puhkemajaski käinud, aga eestlaslik tagasihoidlikkus takistas ilma kutseta mõisaõuele astuda.
 
Nüüd siis oli kutse olemas.
Ja ehkki mõisates oleme ennegi käinud, siis mõisahärra enese käest hoone ajalugu ja tulevikuplaane pole varem kunagi õnnestunud kuulda.
 
 
 
 
 
Aitäh, perekond Poolamets!
 
********************************************

21.7.17

No on ikka perekond ... Vihulas.

Tahtsime ka suveajal toredat teatrielamust ja valisime kerge ning lõbusa süžeega Francis Joffo kirjutatud ning Vana Baskini Teatri poolt lavale seatud suvelavastuse " On alles perekond".
 
Kui meie Vihula mõisa kohale jõudsime .... oli etenduse alguseni veel kena tunnike aega ja meil seega piisavalt aega nö mõisa vahel lonkida ja kauneid vaateid nautida.
 
 


 
Ja ega ma siis ometi ilma meeneta mõisapoest ka välja ei astunud:
 


Ja sättisimegi end lavastust nautima.... ning just nimelt nautimisega tegelesimegi!
Suurepärane viis koguda endasse positiivseid emotsioone, mis saadud muhedast huumorist ja andekate inimeste esinemisest.
 

 
Just täpselt see, mida suveõhtul kena vaadata ja millele ilma raske pingutuseta kaasa elada!
Jah, just nagu kavalehel kirjas - farss kahes vaatuses ..... lõbus situatsioonikomöödia.
Aitäh neile inimestele, kes meie naerulihaste eest ikka hoolt kannavad!
 
******************************

 
 

20.7.17

Kas keegi ütles "hapukurgihooaeg"?

Mina ei öelnud ja ei hapenda ka!
Mina hoopis marineerisin. Nii terveid kurke kui ka nn laisa perenaise kurke - st kurgikuubikuid. Ikka selleks, et kui tuleb kange salati isu, ei peaks kulutama aega kurkide tükeldamisele. Samuti on mõnus haarata hoidiste kapist ka konserveeritud porgandikuubikuid. Konservherned ostan küll poest, sest nii on kindlam. Värsked herned ootavad oma aega hoopis sügavkülmikus (no need, mis kohe nosimisest üle jäävad). Jäävad siis veel nipet-näpet hakkimised ja segamised ning võibki laisalt nautima hakata ...

 
 
Siis, kui kurke käisime toomas, sattusime "juhuslikult" ka Alatskivi vanavara laadale. Seal oli vaatamist-uudistamist-nostalgitsemist ikka nö kogu raha eest!
Lisaks vanavarale ja vanade autode (kõik ikka ilusasti üles vuntsitud) näitusele oli pisut ka uuemat kaupa, aga seegi oli ikka käsitöö ja kõik oli mõnusalt tasakaalus.
Juba eemalt hakkasid silma toredad majakesed ...
 
 
Ehkki põhirõhk oli nostalgitsemisel, olid mu sõrmed ikka natuke "liimised" ka:
 
 
*********
No ja ega ma ju ilma söögita ka hakkama ei saa.
 
Pelmeenisupp - kiirelt-kergelt valmis ja maitseb hea!
 
 
Meenus üks soovitus ....
Kui pere nõuab frikadellisuppi, aga teil on kodus vaid pelmeene, siis koorige lihatäidis taignataskutest välja ning saategi keeta nõutud supi.
Taignataskukesi ärge visake ära, vaid säilitage sügavkülmas, sest iial ei või teada, millal tuleb tellimus klimbisupile!
 
************
 
 
*****
 

**********
 
Nojah!
Kaks kolmandikku kuust juba läbi. Aeg näidata oma juulikuu näputöid ka.
Projektis on selle kuu värv sinine.
 

Lihtsalt ühed sokid.
 
Õige pisut pitsi rätikukese servadesse.
 
 
**********************

3.7.17

Suvi! Suvi? Suvi.

Jajah, suvi . Sel aastal on olnud juba ilusaid hommikuid ja päikesenaeruseid päevigi ...
Aga kui ikka juba kolm-neli päeva on olnud sajune, pilvealune, morniilmeline, siis tundub inimestele, et juba terve igavik on olnud trööstitu ilm. Neil päevil ei kipu just jalutama ning oma asjaajamisedki püüame toimetada võrdlemisi ruttu ja asjalikult.
Kui aga kiireks ja asjalikuks toimetamiseks puudub võimalus, sest keegi on lihtsalt teiste inimeste suhtes ükskõikne või pisut ehk isegi pahatahtlik ... siis teeb hinge nukraks küll ja ilmgi tundub sombusem ja kõledam.
 

Aga täna oli taas üks kiire asjaajamine linnas ja hommikupoole ööd oli uni veidi rahutu. Kiikasin aknast välja ja .... no ei saanud jätta pildistamata:
 
 
Ja ehkki päev ongi veidi vihmamärg ja tusane, rõõmustab silma ja südant ikkagi õuemurus õitsevad kaunid lillekesed:
 
 
*********
 
No nende kodust väljas käimiste ja sõpruse kohta võib küll alloleva väitega nõustuda:
 
 
************
 
Ehkki ma isiklikult ei armastagi väga palavat, siiski võiks ju nõnda palju soojust ikka olla, et merevee näiteks ujumiskõlblikuks soojendaks ja ilma jakita lubaks õues liikuda!
Seega ....  juulikuu on alles alanud ja ma nõustun ikka ka järgmise mõttega:
 
 
*******************************************************

26.6.17

Peale pööripäeva

Peale pööripäeva on üldiselt üsna vaikne.
On alanud uus töönädal töö tegijatel ja uus puhkusenädal puhkajatel.
Elus on sündmusi ja inimestega kokkupuuteid, mis ei unune ning aeg-ajalt jällegi meelde tulevad. Vahel on need rõõmsad ja vahel valusalt hinge pitsitavad.
Täna oleks Jaak Joala saanud 67 aastaseks...
26.06.1950-25.09.2014
 
 
Vaikses mõtiskluses elu kestvuse ja ajalikkuse üle ning püüdes hinge rahustada, pöördun üha sagedamini looduse, lillede, toidu valmistamise ja käsitöö poole.
Mõned pildid:
 

 

 
Kuna mu käsitöösoolikas on väga aeglase ärkamisega, siis juunikuu projektitööks on ka väike tööke.
 

 

 
 
**********************************************

23.6.17

Aasta kõige lühem öö - vaid hetk ajameres

Nii ongi.
Suvine pööriöö on vaid hetk ajas ja juba hakkavadki jälle ööd tasapisi pikemaks venima. Õnneks vaid kukesammu võrra igal ööl. Esialgu ei saa midagi sellest pikenemisest aru ... vast ehk augusti lõpus alles! Siis, kui ritsikad siristama hakkavad ja rukkirääk viljapõllul "rääkima" hakkab.
Jaanipäev on kohe käes ja jaanikule minejatele ütlen kaasa:
 
 
Ja üks väike nali siia ka!
 

**************************
 
 

14.6.17

Veel kestab kevad

Jah, veel kestab kevad, aga on juba tunda ka suve tulekut.
Sirel hakkab juba õitsemist lõpetama (hilisemad sordid õnneks veel mitte) ja pihlakad on õiekobaratega ehitud.
 
 
Käes on anemoonide aeg:
 
 
Ilmad on tujukad. Mõnel päeval on kuiv ja paistab päike ning mõnel päeval loputavad vihmasagarad allergikute rõõmuks õietolmu õhust vähemaks. Õhk saab puhtam ja hingata on kergem ning ....
 
 
Püüdkem ikka päikesekiiri ja rõõmuhetki ka pisiasjadest!
 
Vahel on parim uudis see, et uudiseid ei ole!
 
*************************************************