16.9.19

Suvelõpu meeleolud.

Suvi on oma rõõmsate kollaste kohvrite pakkimisega jõudnud sinnamaale, et varsti lehvitab meile ning annab ajavõtmed Sügisele üle.
 
 
Olgu ilm päikeseline või vihmane, süüa tahame me ikka ja kuna mul tervise ja käsitööga on lood just nii nagu nad on, püüan ikka kergemalt läbi saada. Samas ei tähenda see, et peaksime leppima vaid hinge sees hoidmisega … ikka tahaks ju midagi maitsvat, eks-ju!
 
 
 
 
 
Aga vot seda hõrgutist söön küll alati lisanditeta:
 
 
Olgu-olgu …. Kui mina nosisin rõõmuga kala, siis abikaasale tegin midagi muud meelepärast:
 
 
Vahel ma käin ikka kodust väljas ka ja vaatan, mida ilmas uut ja ilusat on …
 
 
Suvelõpu meeleolu on juba ka looduses tunda ....
 
 
 
****************
 
 
*******************************************************************

9.9.19

Hõbedased aastad.

Igal aastal, siis kui suvest hakkab sügis saama ..
 
 
… aga on ka teisi maitsemeelte hellitajaid:
 
 
 
No ja nõnda juhtub ka ikka ja jälle:
 
 
Vahel tuleb ette siiski ka lihtsalt niisama oleskelu ja ilmavaatlust.
 
 
 
Aeg astub omasoodu ja oma tempos ning eks meiegi kulgeme sama kiirusega.
 
 
Neil päevil tähistati vanavanemate päeva:
 
 
Lisaks olen juba täiesti nõus konstateerima fakti ning huvitunult uurima vast minuni jõudnud raamatut:
 
 
Aga sügis …. tuleb-tuleb, ega ta tulemata ei jää!
 
 
****************************************************************

4.9.19

Sügiskuu

 
 
Novot ja ongi käes sügiskuu.
Päevad on veel mõõdukalt soojad, et suviste riietega käia, kuid õhtud kipuvad varem hämarduma.
Otsustasin sel aastal ka oma nn rõduaianduse varem ära lõpetada. Nüüd jäävad rõdul nautimiseks vaid mõnusad-õdusad kohvi ja jutuajamiste hetked-minutid-tunnid … jõuludeni .. kevadeni ..
 
 
Muide .. jõuludega seoses …
 
 
Aga tegelikult on ju veel palju õunu-pirne-pähkleid-marju-seeni ootamas usinate korilaste käsi ja vahel juhtub ka nii:
 
 
Mulle meeldib sügis. Tegelikult ka, tõesti meeldib ja vananaistesuvi meeldib ka!
Pihlakad on küll punased ja viljad valmivad, aga see on siiski vaid suve lõpp. Kirjute seelikute ja nukrate lindude lahkumishõigete ajani on veel aega.
 
 
Ilusat, tegusat, värviküllast septembrit meile kõigile!
 
 
****************** 

30.8.19

La dolce vita ..

Kõigest ikka järgemööda.
Sõbrannad tulid külla ja üllatasid mind päris tõsiselt - neil oli mulle nimepäevatort ja -lilled kaasas. Seda ma küll oodata ei osanud!
Oli meil mõnus koosistumine ja seltskonna nautimine.
 

 
Aga juba järgmisel pealelõunal hakkasime liikuma lõuna poole.
Esimesse peatuspunkti jõudsime juba tulede valgel.
 
 
Mõnus motellikene.
Öö kenasti ära magatud ja maitsev hommikusöök kõhtu sokutatud, jätkasime teed.
Järgmiseks sihtpunktiks oli Panevežys. Ilus ja mitte väga lärmakas linnake. Päris palju vaatamisväärsusi, kaunis linnapark ja … väga mõnus turg!
Muidugi oli kodutöö tehtud ja vajalikud/huvipakkuvad käigud eelnevalt kõige ratsionaalsema liikumistrajektoorina välja mõeldud (paberile pandud). Sedasi on hea liikuda ja õnneks oleme me mõlemad abikaasaga nö plaanipärase liikumise pooldajad.
Loomulikult ei hakka ma siia blogisse kõike nähtut kirja panema, sest eks igaüks peab oma huviobjektid ikka ise üles leidma ja oma silmaga nägema, eks-ju!
Tark on siiski igas võõras linnas esmalt üles leida Turismi-infopunkt ja siis võib abimaterjalidest leida ka midagi uut ja üllatavat!
 
 
 
Manustasime ühes müüriäärses jäätisekohvikus jäätisekokteilid ära ja jätkasime teekonda.
Päris otse sihtkohta me siiski ei veerenud, sest teele jäi veel üks huviobjekt.
 
 
 
 
Lonkimine värskes õhus oli päris mõnus, aga veidi ka väsitav.
Otsustasime nüüd suunduda sihtkohta, et registreeruda ja mõneks päevaks end sisse seada.
 
 
Suurepärane hotell ja SPA, kus kõik nö käe-jala juures ja mineraalveepaviljon ka sisehoovis. Tegelikult oli see looduslik mineraalvesi ikka kole soolane ja mina ei suutnud end sundida seda jooma. Basseinides oli see 1,2 %-lise lisandina vees ja seal mõjus see mõnusalt.
 
 
Nagu ikka, on ka selles hotellis mitmeid söögikohti, aga meeldivaim oli nö katusekorruse restoran.
 
 
Terrassilt avanevad väga ilusad vaated kogu linnale.... ja see on kenakesti roheline linn!
Kogu õhtusöögi aja (teisel õhtul einestasime välisterrassil) tiirutas me laua ümber üks triibulise kerega putukas. Parajalt aupaklikus kauguses, kuid piisavalt lähedal, et mitte "maha magada" hetke, mil maandumisluba antakse.
Ja siis …
 
 
Toit näpatud, tuli tagasi ja noolis veel ka mu kohvipiimakannu ning korraldas selle ümber mingit rituaalset joogitantsu:
 
Õhtul tegime veel jalutuskäigu ja nautisime sooja, tuuletut õhtut.
 
 
Muusikaline purskkaev, kus esitatakse muusikat igal täistunnil ja lisaks võib muul ajal tellida ise muusikat sms-i abil.
 
No ja enda eest peab ikka hoolt kandma … eriti, kui enda hellitamine või oma tahtmise saamine plaanis on. Selleks otstarbeks võtsin kodust kaasa mõne Eesti-kirjaga pastapliiatsi, et neid vahetada hotelli logoga pliiatsi vastu. Ja ehkki andsin ära vaid ühe, sain vastu kaks pastapliiatsit.
 
 
Mineraalveebasseinide ja massaažide, liumäelt liuglemise ja (Ooooo) isegi liutoru ära proovimise kõrvalt jätsime endile siiski ka piisavalt aega, et linnas lonkida, rolleriga sõita, linnalähedastes parkides uidata ja ka turul käia …..
Tõeline pärl, mida soovitan kõigil külastada, kes ja mil iganes sattub Druskininkaisse!
 
 
 
 
Aga muidugi saab elamusi korjata mujaltki.
 
 
 
 
 
 
Ja jällegi … üks väga armas vaatepilt otse tänaval:
 
 
Jajah, ja kuna olin juba eelnevalt välja peilinud ning kindlalt plaani võtnud, sõitsime taas pisut linnaserva, et külastada Šakotise muuseumi ja restorani.
 
 
 
Küll oli seal muuseumis igasugu töö- ja köögiriistu, pliite ja ahjusid ja vardaid ja vorme …
 
 
Vahepeal piilume ka restorani ….
Ilus paik ja väga õdus.
Muidugi pakutakse seal suppe-praade-magustoite ja …. üllatus-üllatus, ka šakotist!
Meie tellisime kohvid ja nautisime lihtsalt puhkust.
 
 
Avaldan siis nende tööriistade otstarbed!
Vasakpoolseim on kuklite taigna jagaja. Kõik jaotised on täpselt ühesuurused ja kui taigen neisse valati, saadi täpselt ühesuurused(raskused) taignatükid. Seda vajati väiketööstuses, mis turustas saiakesi-kuklikesi, mis pidid olema õiges suuruses ja õiges kaalus.
 
 
 
 
Küll need puhkusepäevad kuluvad ikka kiiresti.
Kondid pehmeks hautatud ka nahk mineraalveega immutatud, pisike nukrusenootki hinges, asusimegi tagasiteele. Kuna eelmisel Kaunases käimise korral ei õnnestunudki jõeäärse funikulööriga platvormile tõusta, siis otsustasime sel korral õnne proovida ja läkski õnneks.
 
 
Tagasi all, vantsisime veidi ka vanalinnas.
 
 
Edasi läksime aga oma lemmikuid tervitama:
 
 
Lipsti lippasime nö mööda minnes läbi ka Riia turult ja õhtupoolikul jõudsimegi, sel korral siis kodupoole Riiat.
 
 
 
Laupäeva keskhommikul pöörasime autonina päriselt kodu poole.
 
Kokkuvõtvalt, oli tore, pisut varane, aga ikkagi väga mõnus sünnipäevakink tervisevetel!
 
Natuke toredust ja pisut vajalikku ka:
 
 
 
 
Ja ega´s korilase käed ning hing saa rahus püsida. Ikka peab ju ise endale kasvõi vägisi tegevust otsima.
 
 
 
 
 
 
Tegelikult olen selle korilusega vist natuke liiale läinud ja eriti korralikult pole köögis toimetanud. Vaid hädavajalikud ja kiired toimingud, et nö kiirelt midagi hamba alla saada.
 
 
 
 
Selge see, et ega siis meie ainukestena ei rända aeg-ajalt ringi.
 
 
Vot nii!
 
*************************************************************