27.5.17

Imelikud tujud.

Juhtus nii, et taas tekkis isu köögiviljasalati järele. Aga kapsas oli poes suur ja suppi ei olnud plaanis keeta. Ja hautatud kapsast ka ei tahtnud .... No valisin siis hoopis kuuekaupa karbis müüdava peasalati ja tegelikult oli see hea valik! Mõnusalt maheda maitsega.
Salat sai maitsev ja igati hea.
 

Aga tatrapuder on ka hea ja killuke kanašnitslit ikka ka .... Ja oh seda ahnust küll - ikka tahaks kõike head ja ühekorraga!
 
 
Mis siis sellest, et tegelikult on see ports mulle liiga suur. No jääbki teiseks korraks ka!
 
Aga nii kummalist tuju nagu täna, ei ole mul küll varem olnud!
Poetasin rahulikult herneid, kui äkitsi meenus lapsepõlvest pildike, kus just samuti herneid kaussi poetasin ja ..... hernekaunad nö hammaste vahel veel "ära pressisin". Ikka selleks, et mahlastest kaunadest see magus roheline mahl kätte (suhu ikka) saada.
Sealt hakkas mõttelõng jooksma ning jõudis lõpuks selleni, et mis oleks, kui prooviks teha hernekaunamahla. Tegingi siis:
 

1. herned
2. poetatud herneterad
3. tühjad kaunad
4. kuiva otsa eemaldasin ja ülejäänud kauna tükeldasin (kombainil kergem!)
5. kaunatükid köögikombainis
6. purustusprotsess
7. mahlane mass
8. mahl nõrgub
9. pressin käega massist veel mahla välja
10. kuiv mass
11. hernekaunamahl
12. mahl jääkuubiku vormis
 
Pistsin vormi sügavkülmikusse ja loodan mahlakuubikutega maitsestada mõnd suppi või kastet, aga võib-olla hoopis jogurtit? Ma ei tea veel, kuhu see paremini sobib, või kas üldse kuhugi kõlbab, sest see on esmane katsetus.
 
***********************************
 
 

 

25.5.17

Ajal on kiire.

Näib, et loodus püüab nüüd kiiresti kõik ilmataadi tujukused heaks teha ja taimed on õitsemisega ametis koos ja üksteisega võisteldes...
 



 
Ja hommikusel jalutuskäigul saab märgata nii ärkavaid nurmenukke ..
 
 
... kui ka kastehelmeis kortslehti.
 
 
Oma tavaliste ja igapäevaselt tühiste tegevuste kõrval olen pildile püüdnud vaid kaks toitvat taldrikutäit meie pere lemmikuid:
 
 

 
Selleks korraks kõik.
Hellitan veel lootust, et käsitöösoolikas ka kodutee üles leiab enne, kui suur suvi kätte jõuab.
 
*****************************************

21.5.17

Mõte tuli ja nõudis teostamist.

Vahel on vaid väike mõtteke, aga kui see kasvab, võib sellest areneda kohe päris tugev mõte. Eriti veel siis, kui on veel ka kõrvalmõtteid ja -mõjutajaid.
 
No ei olnud kuupäevaliselt hirmsasti vajalik just sellel laupäeval sõitu ette võtta, et ema ja venna kalmu pisut korrastada ja kalmukividele värskemat nägu anda. Samas .... millal see teine ja parem aeg peaks olema? Seega - kuni endal veel tervist ja jaksu, tuleb tegutseda, eks-ju!
**
Ja äsja oli teatavaks saanud, et Teletornis on kaks toredat näitust.
Ja siis küsis sõbranna Anu, kas mul pole mitte Tallinna poole asja.
Ja just äsja avati ka uus Balti jaama turg ning uudishimu oli ka üksjagu suureks aetud.
Ja sõpru hülgeid ei olnud ju ka juba kaua näinud .... 
 
**
Nojah! Koguneski juba paras ports põhjuseid ja asutasime endid pealinna poole teele.
Kõigepealt Pärnamäele.
 
Sealt edasi Teletorni.
Huvitav ... kui Teletorni väljastpoolt vaadata, tundub ikka päris sirgelt püsti seisvat, aga kui kõrgel tornis olles nn põranda illuminaatorist allapoole vaadata, siis ... viltu-mis-viltu! 
No vaadake ise!
 
 
Surusin siiski ohutunde maha ja "libistasin" end nostalgia lainete rüppe.
"Kitlid ja põlled"
"Banaane ei ole."
Kitlid olid nii mu ema, õe kui ka mu enda garderoobis üsna tavapärased. Põlled mõnevõrra vähem, kuna kittel oligi väheke nagu põlle eest ka juba.
Samas jällegi, poest ostetud kitleid meil peaaegu ei olnudki. Mu vanaema oli rätsep ja põlvkonniti oli käsitööd ikka au sees hoitud. Meile, lastelegi ei oldud kitsid usaldama niite-nõelu-vardaid-heegelnõelu-lõngu ja isegi õmblusmasinat kohe, kui huvi ja võimed vastava tasemeni küündisid.
Niisamuti olid lood ka teiste perenaisele vajalike oskuste kujundamisega.
Nõnda võingi öelda, et need kaks toredat näitust olid nii väga "omad", et kohati oli tunne, nagu olekski need suisa mu oma elust maha kirjutatud ja näituseks kujundatud.
 
 
Just sellist koolimütsi kandsin ma alates viiendast klassist. Just sellise konstruktsiooniga (nahast ja teistes värvides) jalutuskäru oli mu pojal. Just niisugune põrandalamp oli meil veel mõni aasta tagasi kodus ja just niisugune roosa vaas on meil veel praegugi. Just niisuguse kitli õmbles mulle õde ... 80-date lõpus ja selle kanga tundis isegi mu abikaasa hoobilt ära.
Ja veel palju teisi eksponaate, mis tekitasid äratundmisrõõmu. Isegi kaupluse sisustus - letid, sahtlid, leivakonteiner jne. jne. (olin kunagi ka kaupluses tööl).
Jah, ja isegi arvelaud!
 
 
Ma ei näita rohkem pilte - igaüks võib näitust vaatama minna ja oma "nostalgiapildi maalida"!
Meeneid siiski soetasin ka:
 
 
Jahahh, ja mineviku meenutustelt rändasime otse tänapäeva, ehk vastavatud Balti jaama turule.
Pelgasime küll suurt tunglemist, kuid samal ajal toimuvad Kalamaja päevad ilmselt päästsid meid ülemäärasest sagimisest.
Esmased muljed on täiesti positiivsed. Kaupa on palju, hinnad talutavad ja turg ise oli kena ning puhas. Ja värskete köögiviljade-marjade lõhn on mulle ikka meeltmööda. Ja leib. Ja juust. Ja .....
 
 
 
 
 
No ikka mitu tundi sai neid lõhnu ja ms ka maitseid nauditud. Näiteks juustukuningad pakkusid nii paljusid sorte maitsta, et ainuüksi juustust võinuks seal kõhu täis süüa.
 
Ja sõbrad hülged ....
 
Suurel osal loomadest oli selle palava ilmaga ilmselt mõnusam varjulistes pesakestes viibida. Vaid mõned vaprad olid väljas ja mõned, kellel jalutusaed varjulisemal poolel.
 
 
Skulptuurid püsivad aga kindlalt iga ilmaga nähtaval kohal ja õiteilu on soojade ilmade tõttu üleüldine. Jääb mulje, nagu tahaksid kõik nüüd ühekorraga ja võidu oma ilu maale laiali laotada.
 


 
Novot ja nii siis ongi, et .....
 
 
**
Ja kuna sõbranna Anu oli nüüdseks ka juba Maijooksult koju tagasi jõudnud, siis pisikese kuid rõõmsa kohtumise järel olin mina taas karbitäie kaunite kaartide õnnelik omanik.
 
 
**
Kevad-kevad-kevad särab vastu igast õiesilmast!
 

 
Tundkem rõõmu sellest, mis meil olemas on!
 
****************************************************
 

16.5.17

Oma vigu tuleb tunnistada.

Jah! Nii ongi, et oma vigu ei või varjata ega ennast tublimana näidata, kui tegelikult olen!
Käsitöö tegemises on paus ja tegelikult ootan juba, et see "käsitöösoolikas" ometi kodutee üles leiaks.
Lillede ja muu ümbritseva ilu nautimine ei ole õnneks väga koormav ja fotoaparaat ei ole kuigi raske ka käes hoida.
 
 
Ja nn mininartsiss. Tegelikult on see ju ka Tête-à-tête nartsiss.
 

 

Võib ka vaadelda lähiümbrust rambes õhtuvalguses:
 
 
Aga kõige selle oleskelu kõrval peab end natukenegi "liigutama" ja nagu öeldakse: Söömine ainus töö, mis toidab. Ega ma siingi laiskusest lahti ei saa ja püüan ikka võimalikult kerge vaevaga hakkama saada.
 

Ilu ja väikese maitsenüansi saavutamiseks kahisin roale sibulat ja karulauku. Need on nüüd õnneks juba ka oma rõdult volilt võtta.
😊
 
************************************************

14.5.17

Pühapäev.

Pühapäev ... emadepäev ... lihtsalt rahulik ja ilus päev.
 
Eile tegin pannkooke. Jogurtipannkooke. St muidu täiesti tavaline pannkoogitaigen, ainult vedelikuks kasutasin maasikajogurtit ja sortsuke vett.
Liiga palju tegin. Nüüd saab mitu päeva süüa!
 
 
Pojalt ja minialt õnnesoovid käes ja ämmale ka soovid edasi antud ... tuli tuju küpsetada midagi hästi lihtsat. No küpsetasingi.
 

 
Ja veel üks lihtne ning ilus magustoit:
 
 
Ja lõpuks lükkasin küpsetusplaadil ahju liha. Ma olen juba päris kaua ... ikka mitukümmend aastat juba kole laisk ja jätan aeg-ajalt ikka kõik küpsemise mured liha enda kanda.
 
 
Väga mugav on ise tegeleda hoopis muude asjadega ning kolme tunni pärast valmis liha ahjust "vastu võtta" ja serveerida (endal tähtis nägu peas, et .. näe, mina tegin!! 😏 )
 
***********************************

13.5.17

Ühe päeva tegemised.

Päevad on erinevad ja erinevatel päevadel on ka energiat ja teotahet täiesti erineval hulgal.
Hommik algas hommikueinega ..
 
 
.. ja jätkus linnuvaatlusega.
 
 
No on ju ilus lind! Eriti siis, kui suled küütlevad kenasti päikese käes.
 
Ja siis vedasin oma mõtteniiti edasi ning jõudsin tõdemusele, et kui ma ise apteeki ei lähe, siis ... ühesõnaga - vaja oli end toast välja vedada ja ise ikka ravimite järele minna.
 
Ja siis helises telefon, ning .....
 
 
Lisaks karulaugule saab rõdult peagi ka sibulat ja ehk muudki.
 
 
Nojah, muidugi on sõbrannatamine mõnus ja aeg kaob märkamatult. Eriti, kui jutustamise ja elu üle arutlemise kõrvale veel maitsvat kohvi või teed pakutakse. Täna palusin teed ja ... see oli väga hea tee ja maitses .. nagu lapsepõlv! Ma ei ole igasuguste marjateede ega mingite gurmeeteede austaja. Naudin kõige tavalisemat tseiloni või ka nt gruusia teed. Taimeteedest nn kodumaiseid ja oma käega korjatud taimedest (pärnaõied, kõrvenõges, humal, nurmenukk, vaarikavarred jms) teesid ning kergelt hapuka nüansiga hibiskiteed.
Ja nüüd ....
 
 
 
Hakkasin internetist otsima, aga Eestis on selle teega pisut raskusi.
Puna-valge kohver on ka tore (ja seal karbil on lausa kirjas, et on täiesti tseiloni tee)!
Mmmm....hh..
 
Aga nagu öeldud, kui jutt on huvitav ja seltskond meeldiv, kaob aeg märkamatult. Siis ühtäkki vaatad kella ja saab selgeks, et täna mingit toekamat toitu enam teha ei jõuagi.
Kähku koju ja sõber külmik appi kutsuda!
 
Vahel ma mõtlen, et mõni kord tasub natuke pingutada ka, et ülejäänud ajal jälle laisk olla.
Kui juhtub, et on tuju ja on hakkliha, siis võib ju nt frikadelle nö varuks teha ja sügavkülmutatuna säilitada, et "hädavajadusel" laisa perenaise suppi või frikadellikastet valmistada.
 Külmutan lihapallikesed ühekordse kihina ja külmunud frikadellid paigutan sügavkülmikusse parajate portsjonitena.
 
 
****************************
Homme jälle teised tegemised.
 
************************************************

10.5.17

Roosa

Roosa on ju ilus värv nagu teisedki värvid, aga ... sellegipoolest ei ole see käsitöö tegemise seisukohast võetuna mu lemmikvärv. Imekombel leidub mu lõngade-niitide seas ikka ka roosat. Hmm...
Aga kuna aastaprojektis on maikuu roosa, siis ....
 


 
Ise loodan, et kolm tillukest annavad ehk kokku ühe no peaaegu normaalmõõdus töökese:
 
 
 
 
Aga ilmarindel toimuvad küll kummalised arengud.
 
 
****
 
Ilusat kevadet ikkagi!
 
 
*****************************************************