12.3.24

Kaziukas.

 Enne Kaziukase juurde jõudmist pean ikka natuke toidupilte ka näitama.






Njah, ja siis veel seda ka, et märtsikuus sai ikka natuke teatrikunsti ka tarbitud.

etendus "Langev täht".

Ja veel .... no toredaid tähtpäevi on ju kalendrid täis - jõua vaid tähistada! Ega kõike ju peagi. Ikka neid, mis endale südamelähedased ja meeldivad ja millede puhul ka oma lähedastele või sõpradele saab kena ametipäeva soovida või muul põhjusel rõõmu valmistada.




Ehhh, on veel toredaid sündmusi, mis silmad särama panevad:

Üks kena inimene valmistas kahe pildi jagu rõõmu....



Ja kui ikka kenasti küsida, võib ka õnn naeratada:


ning täiesti kogemata võivad ka uued toredad sõbrad tekkida:


Hää küll, jõudsingi Kaziukaseni....
Oleme varemgi kevade alguses leedukatel külas käinud ja nüüd läksime jälle. Põhjuseks jällegi sealsed mitmepäevased ja väga imetlusväärsed kevadised käsitöölaadad Kaziuko Muge`d. Neid peetakse pea kõigis Leedu linnades ja meie sihiks oli pealinn Vilnius.
Kuna ühe jutiga kohalesõit on tõepoolest ajaliselt väga pikk, siis otsustasime teha ööpeatuse n.-ö. poolel teel, kauni Baltezersi (Valge järve) kaldapealses Baltvilla (Valge villa) hotellis. Taas kord saan öelda, et peatusime seal juba kolmandat korda ja kõik on ikka sama heas korras ning meeldiv, nagu esimeselgi korral. Mu vanatädi (sel aastal saab 99 aastaseks) elab seal lähedal ja nõnda on teda külastades ka meil otstarbekas majutuda lähedal, et aeg ei oleks piiratud ja ei peaks olema nn `põgenev külaline`.  Mõnel korral oleme ööbinud ka teises lähedalasuvas hotellis "PortHotel".



Sel korral aga jätkasime järgmisel hommikul kulgemist Vilniuse poole.
Valitud oli meil hotell Amberton-Vilnius. Kõik sujus, tänu abikaasa korralikule eeltööle väga kenasti ning peale hotelli fuajee imetlemist ja endi tuppa sisse seadmist võisimegi rõõmsalt linna- ja laadamelusse sukelduda. Aeg kulges mõnusalt ja meiegi ei kiirustanud, sest aega oli piisavalt varutud. No see laat on tõesti ikka tohutult suur ja kogu müügiala läbikäimiseks kulubki mitu päeva!



Igatahes on kindel olla, kui tead, et kõik on kontrolli all ja..... ei olda ka nende sinikollaste lippudega liiale ega lolliks mindud! Ma nägin vaid ühe müügiputka küljes noid lipukesi ja sel müüdigi ilmselt sellelt maalt saabunute ja nn uue asurkonna moodustanute kaupa. Linnas olid au sees ikka leedukate omad lipuvärvid ja sümboolika.


Kui aega on vabalt käes, siis võivad jalutuskäigud ju ka pimedamat aega hõlmata. Pealegi on tulede valguses alati ka midagi müstilist ning avanevad hoopis teistsugused vaated, kui päevavalges...





Kuna laat ise oli väga suur ja seal on alati esindatud ainult ja ainult kohalik käsitöö ning toidud, läks piltide tegemine aeg-ajalt sootuks meelest. Natuke õnnestus seda ilu ja võlu siiski pildile ka püüda.

Laada rongkäik Kaziukase ja kevade auks:







Korve, muid punutisi, toitusid, metallehistöid jms oli tõesti nõnda palju ja väga kvaliteetseid ning omanäolisi, et ühte päeva emotsioone ära mahutada polegi üldse võimalik.
Seda kõike lihtsalt peab ise nägema ja kogema.....

Ja leedukatele meeldib ka tantsida.....

Natuke nänni kogusin ikka ka, kuis muidu! 
Lisaks Lätist kaasanapsatud pirukatele, juustule ja piimale-keefirile-koorele (tagasi koju jõudsime ju pühapäeval alles õhtul ning tegime ostud Lätis ära)  ning Leedu toidu- ja maiusevarudele sain täiendust ka oma pastakate kogusse ja üht-teist veel.










Koduteel kohatud ja täheldatud:




 


***********************************************

26.2.24

Veebruari lõpetuseks.

 Lõpetan siis kohe kuu ära. Tegelikult ei olegi eriti millestki kirjutada, sest selle lühikese kuu olen peamiselt tervisega tegelenud. Pea ja kael on jätkuvalt valusad ja kerge iiveldus ei taha ka üle minna. No siiski on juba natuke parem, nõnda et julgesin isegi autorooli istuda ja hambaarsti külastada.
No kui muud ei olegi väga jaksanud teha, siis sööma ju ometi peab ning tasapisi tatsates saab midagi tehtud ka. Enamasti püüdsin ikkagi vähese vaevaga hakkama saada ning siinkohal sain üsnagi palju abi kaubandusest. Kurgid ja tomatid endal ju ei kasva ning Rannarahva sült mekib ka päris hästi.




Nojah, ja siis tuli mõte, et küpsetaks natuke pirukaid...



Kuna see pirukategu läks nagu läks, siis võtsin ette veel ka leivateo. See oli märksa rohkem rahuldustpakkuv.




Kodumaa sünnipäev ka ära tähistatud:




Ja lõpetuseks veel üks mõnus amps, mida mina pole teinud:


*******

Mõnel hommikul on maja ümber üsna vaikne, mõnel teisel hommikul aga kogunevad aktiivsed naabrid oma probleeme arutama ja plaane tegema:



Jajah, ja meil tuleb ka hakata plaani pidama, sest  Värska sanatooriumist anti teada, et oleme abikaasaga sinna oodatud... Fortuuma naeratas!


Tore-tore!

***************************