15.9.23

Soe september.

 September on ju suures osas ikkagi veel suvekuu, nõnda siis polegi soojuses midagi üllatavat.
Ja september on alati olnud ikka saagi kogumise kuu ning korilaste jaoks kibekiire aeg. Minul pole enam aeda ega ka tervist, et metsas ringi kolada, aga see-eest on mul sõbrad ja tuttavad, kes on lahked olnud oma saaki jagama. Niisiis on minulgi üht-teist talvevarudesse kogunenud. Oma pisikeselt rõdult veel nipet-näpet lisaks ka.



Ja siit ehk tuleb veel üks kimbuke rohelist sibulat.


Nojah, ja rõdul suvitaja otsustas, et on aeg jälle jõulumeeleolu looma hakata. Vist on see vihjeks, et ma liiga kauaks nö molutama ei jääks või.... või hoopiski märguandeks, et on aeg hakata inimestega riidu minema! No ikka selleks, et ei peaks jõulukinke tegema! 


Aga vot toidupilte on sel korral päris vähe. Ei ole midagi erilist valmistanud, mida üldse üles tähendada sobiks. Vaid paar pildikest:

rassolnik rohke rohelise sibulaga

pitsa... lihtsalt juustuga pitsa



ja kui õunad on maitsvad-mahlased-õhema koorega ja valmis, siis ..... neid söön ma meeleldi nö söögi alla ja söögi peale ka!

Vahel ma mängin ka looduslike materjalidega ( nt aroonia oksakesed) ja vaatan niisama ilma, tuttavaid linde, looduslikku ja inimkätega loodud ilu.




päikesepaistelise ilmaga näib, et sügis on veel kaugel,
aga näe - juba on käimas mu tuttavate tiivuliste korteriühistu koosolek...


ja....


Aga abikaasa töökaaslane-sõber käis reisimas ja .... minu kirjapulga-kogu sai jällegi täiendust:



Ajaski rännuhimu peale.

Niisugust vaadet on ilmselt väga palju näinud ja ehk ka nautinud. No võib-olla ka nautinud seda nn ootusärevuse tunnet, kui lennuk pole veel sihtkohta jõudnud.


Tallinn - Nice / Nizza ..... 3 tundi lendu ja meid võttis vastu soe ja suvine Vahemere kaldal, Prantsuse Rivieras Provence-Alpes-Cote d´Azuri piirkonnas paiknev Lõuna-Prantsusmaa kuurortlinn. Suuruselt viies Prantsusmaa linn. Tuntud ka kui masinatööstuse-, elektroonika- ja lõhnaõlilinn.





Esmalt..... kodus küll juba eeltöö tehtud .... tutvusime liiklemise võimalusega ja nö meie endi huvide rahuldamise ning kergendamise võimalusega. Selleks soetasime nn 72-tunni kaardi/linna passi, millega muutusid palju objekte ning nende juurde pääsemine ja giiditeenus kokkuvõttes soodsamateks.



Tark tegu on kasutada nn Hop-on-hop-off audiogiidiga bussi. Eriti, kui kodune eelplaan pole väga põhjalik. Pealegi näeb ja saab teada sel linnatuuril rohkem, kui läbi käia jõuaks.
Nüüd lisan siia päris palju pilte mitmetest meile huvi pakkunud paikadest.




Avar Massena väljak. 


Trammitee kulgeb kord sügaval maa all, kord kivisel või asfalteeritud pinnal ja vahel täiesti looduslikul murul. Muru kastetakse ja ka pügatakse. Ilus!

Üleüldiselt kasvab linnaruumis väga palju taimi. Suurte õitega ning valmivate viljadega.




See, muide, on kunstlik e inimeste poolt loodud kosk - võimas ja kuuma ilmaga väga mõnus jahutaja.



Õigupoolest on küll 8 km pikkune Inglite lahe ümber kulgev Promenade des Anglais palistamas linna serve ning seal on võimalik nautida nii päikest kui ka vett ning kui puhub õrn tuuleke, on mõnus promeneerida. Valdavalt on rand kiviklibune ning juba umbes 5-10 meetrit rannast eemal on vesi ninani sügav. Kindlasti on silmapiiri lõpmatusse ulatusel ja mitmete lahesoppidega rannal ka liivasemaid ja laugemaid lõike....






Tegelikult oli just nüüd hea aeg külastada ka nn loodusobjekte. Suur suvekuumus oli möödas ja kuna kooliaasta juba alanud, siis ka külastajate osas nö vabam ja lahedam lonkida.







Rongisõit oli omaette elamus. Nii vaikselt liikuvat rongi polnud mina oma elus veel kunagi kuulnud/kogenud. Aga sõidusihiks oli Marineland.

Tema saatis meid rongijaamast teele ning ootas truult ka meie naasmist.





Pingviinid mõnulesid.

Aga see näis olevat mingi ülemus või ülevaataja ja korrahoidja....

kalapüüdmisvirtuoos



Delfiinide toredat etendust ei suuda üks pilt kohe kuidagi kirjeldada.




Samuti on (ehkki varem ka mujal kogetud..) ikka võrratu kogemus, kui suured ja väikesed mereloomad ujuvad nii kõrval, all kui ka üleval. Pilt on ikka "lahja" tutvustaja.

***
Ja nüüd kaks pilti neile, kel aastaringi jõulutunne südames.....



**********

No ja ilma kekutamata ikka ka ei saa.
Ja osa kaasatoodud nännist on ikka vaja blogisse ka üles tähendada, eks-ju!










Veel üks minu sala-armastus: hülged.




Aga vot see on tõeline aare - foie gras´ portselanist vorm/serveerimise nõu.
Selle leidsin Nice´i nn kirbuturult ja olen väga rahul ning õnnelik!


********
Tänaseks kõik. Kes tahab rohkem kuulda ja näha, tuleb külla ja vaatab videoklippe ning kuulab meie lühikese reisi muljeid tassikest kohvi ning pasteedileiba/saia maitstes.

*************************************************