Ilmad püsivad ikka külmad ja siis tulevad vahel kummalised mõtted pähe - no et .. mis oleks, kui oleks ja küpsetaks natuke...
Aga ega ma nii virk küll ei ole, et end täiesti kööki ära kaotaksin.
No ja.....
Vahel aga peab ja vahel peab kohe väga hea meelega kodust välja minema. Eriti siis, kui abikaasal tööandja soovitusel tervisepäevad vaja realiseerida ning ... siis selgub, et Eestimaa nö teises otsas on veel ka üks huvitav näituseke imetlemiseks ja südamele kosutuseks üles pandud. Niisiis - suund Haapsalule!
Mõned tunnikesed, väikese vahepeatusega mu õetütre juures, sõidetud ja juba astusimegi toreda pererahva üles sätitud näitust nautima. Just-just, minusuguste vanurite hingekeeli puudutavad esemed suutsid nii mõnegi kauge mälestuse elustada ...
No ja kui veel kaunis valge "lilleke" ning "isiklik kaitsevahend" ja kott selle kõige tarbeks kingitusena kaasa anti, olin justkui "või sees" ja meenutusi ning juttu jätkus kauemakski, kui vaid näituse vaatamiseks.
Head soovid põues, jätkasime päevaprogrammi ja veeresime Fra Mare Spa-sse ning asusime nautima meile pakutavaid mõnu- ja üldtervistavaid protseduure.
Oh, küll see mõnulemise aeg möödub ikka kiiresti.
Ärasõidu päeval oli kena tuulevaikne ilm ja otsustasime, et ... võiks ju ka Tallinna kaudu Rakveresse sõita. No muidugi võiks! Ja seda just tegimegi.
Ja kui juba Tallinnas, siis turul ikka ka - lestafileed sel korral küll ei saanud, aga valikus oli haugifilee ja see on ju ka ometi hää kala! Nii ta "võrku" jäigi!
Ja siis suundusime Tuvi parki skulptuure, jääskulptuure, imetlema.
Nojaa, imetleda oli seal tõesti mitte just arutult palju, aga tõeliselt kauneid jääskulptuure. Need on tõesti väärt seda kulutatud aega, et kaugemaltki kohale minna ja imetleda.
Meie olime uudistajad päevasel ajal, aga sõbranna Tiiu imetles ja jäädvustas seda jäist ilu õhtul ja värviliselt:
Nonii, endale seatud programm täidetud, vurasime kohati läbi tiheda lumesaju koju.
Ikka veel elevil ja muljeid täis mõtteis olles võtsin pisut ehk hajameelseltki vastu telefonikõne, mis mind kohe tagasi argipäeva tõi.
Helistas müügiesindaja Keiju.
Kui ma muidu olen üsna skeptiline igasugu müügiagentide ja -esindajate suhtes, siis see rõõmus hääl kõlas hoopis teisiti (ja ta ka hingas ning pidas sõnade vahel pause), kui neil teksti vuristavatel meestel-naistel, kes iga hinna eest püüavad midagi maha müüa.
Jahah, ja oligi veel üks üllatus sellel päeval varuks:
Mis siis muud, kui naudime aega, mis meile antud!
***************************************************
