26.11.16

Kohupiima-mannakook

Ega mul polegi rohkemat lisada, kui et ... tehke järgi ja tundke rõõmu mõnusast ampsust tee, kohvi, mahla, piima või kakao kõrvale!


************************

25.11.16

Kadripäeva üllatus.

Me armastame teatrit ja see on nö tingimusteta armastus.
Oma nö koduteatrisse minnes varume alati ka aega, et juua enne etendust üks mõnus-maitsev kohv!
Nüüd aga oli meie pere lemmikteatri FB-lehel oli kena kadritervitus


ja postitus ...
Kadripäev on kohe ukse taga. Vasta meie kolmele kadripäeva küsimusele, saada vastused koos kadrisoovidega kassa@rakvereteater.ee ning meilt saad kadriande vastu. Vastuseid ootame reedeni ehk kadripäevani kuni kella 12-ni.
Mina vastasin, sest lihtsalt mängida ning enda halle ajurakukesi treenida on mõnus. Siis aga tuli üllatus ... üllatuskingiks pakuti pileteid etenduste valikule. Meil aga need kõik juba ära piilutud.
Teatrisse oli aga tarvis minna Ugala teatri etenduse pileteid välja ostma ja ... vot siis tuli ikkagi üllatus:


Vot nii! Millal teile viimati muinasjutte loeti? Minul igatahes on nüüd see tore võimalus ja seda kasutan ma kindlasti!


Ja nüüd oleme tänu Rakvere Teatri Elupäästjale veelgi rohkem kaitstud ja turvatud.
Ma olen alati öelnud-mõelnud, et helkur on hea ja helkuri kinkimine näitab hoolimist. Mul on päris suur hulk sõpru, kes armastavad käsitööd ning palju lihtsalt hoolivaid sõpru ka. Seega on mul päris palju helkivaid koti- jms kaunistusi ning hulgaliselt ka helkureid. Vist ei olegi ühtki jopet või aksessuaari, mida ei saaks helkima-särama panna 😊

No ja kui juba teatrile jutt läks, siis on juba ka uueks aastaks esimesed plaanid tehtud ning ootuse seeme külvatud:


*********************



21.11.16

Lühipostitus.

Külalised käisid.
Kuna ise vaevlen seljavaludega (radikuliit vms), siis on ikka tõesti mõnus, kui mittemidagitegemisele on meeldivaks alternatiiviks sõpradega kohtumine/lobisemine!
Ja lisaboonuseks veel see, et sõbranna küpsetab koogi ja toob selle külakostiks.


Ja täitsa ausõna - see on/oli täiuslikult mahlane ja mõnus kook!

****
Ja ühe väikese kaarditeoga sain ka vahepealsel ajal hakkama. Juba päris ammu ei ole joonistanud ja ... nüüd siis kohe järjest - natuke võtmehoidjaid ja õnnitluskaart:
 

***********************

19.11.16

Eesti mees ja ... tillukesed teod.

Eesti mees ja tema naine.
Kui paljud teist teavad, kes maalis Isa portree ja Ema portree?


Mina tõepoolest teadsin seda juba ennemgi, aga see oli väga ilus algus etendusele .. või pigem ekskursile, mis lahkas ja mõtestas mehe ja naise olemust ning tähtsust.

Jajah, muidugi - portreede autoriks on maalikunstnik Johann Köler.


Etenduse kohta võin lisada, et kel võimalus, tasub kindlasti vaatama minna!


Arvustus/tutvustus ühest artiklist:
Kolm aastat tagasi Peep Pedmansoni tekstile loodud lavastus "Eesti mees ja tema poeg" tõestas Sepo Seemani võimekust stand-up koomikuna. Etendust on saatnud suur menu, tükki on mängitud varsti ümmargused sada korda. "Edu põhjuseks oli lisaks suurepärasele tekstile Sepo isiksus - olles ise kolme poja isa, teadis ja tundis ta, millest mängis," ütleb lavastuse autor Tiit Palu.
"Aga mul on üks naine ka!" müristas toona Seeman.

„Eesti mees ja tema naine“ keskendubki Eesti mehe ja naise suhetele. Ritta seatakse hulganisti kõnekaid fakte. Näiteks kas teadsite, et Eesti mees räägib keskmiselt 2000, naine aga 7000 sõna päevas? Või seda, et Eesti naise vannitoas on keskmiselt 437 eset ning 71% nende esemete nime ega otstarvet mees ei tea?

**********

Tillukesed teod sünnivad ikka siis, kui suuri tegusid ei oska teha. Niisiis mõtlesin pisut sirgeldada. Pliiatsitega oli lugu aga kehvapoolne:


... no ja siis ma natuke värvisin ja kleepisin ja siis printisin ja lõikasin ja lõpuks pistsin pildikesed tillukestesse raamidesse ka.
Neid sai päris palju ja juba läksid nad ka rändama. See oli minu üks pisitilluke "eraprojekt".


*******
Ja siis juhtus mulle kätte üks huvitav uus toidutegemise raamat.
Kristina Efert "Jõulud. 30 teistmoodi jõulurooga".
Kes tahab jõululauale pakkuda midagi eripärast ja uut, tasub uurida ja katsetada!


******
Juhtus, et - jah just juhtus, sest ei olnud üldse nõnda planeeritud - sõstarde hooajal oli jäänud pisut musti sõstraid mingist toidutegemisest üle. Ja ma olin nad sootuks unustanud ...
Küll oli hea, et olin neile ikka pisut niiskust imavat paberit enne unustamist "külje alla" laotanud. Ja peale ka. Eks nad selle peale laotatud paberi varjus unustusehõlma vajusidki.😮
Nüüdseks on nad kenasti mõnusateks kuivanud ja sobivad nii lihtsalt maiustamiseks kui ka nt kisselli, keeksi või kohupiimakoogi sisse!



******
Ja veel üks pisike tegu - käsitöine tegu sedakorda:


*****************************
😊

13.11.16

Novembris heegeldan ja käin teatris.


Niisiis - siin nad on: minu novembrikuised heegeldised.


Aga täna käisime taas teatris.
Minu arvates on näitlejatöö tehtud hästi sel juhul, kui vaatan etendust ja ... nö ei näe näitlejat vaid seda tegelaskuju, keda näitleja mängib.
Natuke segane seletus ehk, aga no kui nt laval esineb Roman Baskin või Elina Reinold, siis ma ei näe mitte Romani ja Elinat, vaid laval on hoopis Michel ja Alice. Ning kui etenduse lõpus tulevad lavaäärele ka Laurence ja Paul, siis .... alles siis tuleb tagasi teadmine, et nemad on ju siiski Helena Merzin-Tamm ja Riho Kütsar.

väga mõnus ja nauditav etendus, mis pakub hetki nii muigamiseks kui ka tugevamateks turtsatusteks ning annab samas võimaluse ka sügavamaks mõtiskluseks tõerääkimise, valetamise ja sõprusegi teemal.



**************************************



10.11.16

Paar ilusat ja toredat hetke.

Sõbranna postitusest näppasin pildi ... väga toreda pildi!
Kisub kohe endalegi muige suule ...


Voh! Aga mina sain täna ühe vahva asja omanikuks:


Muus osas on just nii nagu on:


********************************

5.11.16

Aja kulg ja rõõmu ikka ka ...

Aeg kulgeb omasoodu ..
Jällegi on ilmad jahedad ja õnneks ka lumised, mitte lörtsised...



Jällegi rõõmustab mind kannlill oma kenade kannukestega..


********
Pisut on mu päevades siiski ka elevust.
Tänapäeval ei saa enam sõpradele postiteenuste vahendusel nö üllatuskingitusi teha, sest kui tegu pole pelgalt kaardiga, siis on igatahes tark tegu öelda adressaadile paki jälgimise triipkood. Ja nii ootasingi ma alates 24. oktoobrist pakikest. Kuna see tuli kaugelt, Taganrogist, siis oli päris huvitav paki teekonda jälgida. 1958 km Venemaa pinnal läbis pakike 8 päevaga ja seejärel kulus veel 5 päeva, et rännata Eesti-siseselt.
Aga kohale jõudis ja ma olen ütlemata rõõmus ning õnnelik!



************************************************

1.11.16

See on minu pidu ja teen mis tahan ...

No muidugi - taas teatris!

See on minu pidu ja teen mis tahan
(suren või ära)
Elizabeth Coleman
Originaali pealkiri: It s My Party (And  I`ll Die If I Want To)
Lavastaja Ivo Eensalu
Tõlkija Andra Aaloe
Kunstnik: JAAK VAUS
Mängivad: EGON NUTER, ANNE VEESAAR, KÜLLI REINUMÄGI, MEELIS PÕDERSOO (VAT TEATER), LINDA KOLDE, JANEK SARAPSON
Meie (Vana Baskini Teatri) tänavune suvetükk, mille lavastab Ivo Eensalu, on Austraalia näitleja ja kirjaniku Elizabeth Colemani (s.1963) „must“ komöödia „See on minu pidu ja teen mis tahan (suren või ära)“ (It s My Party (And  I`ll Die If I Want To)). See Elizabeth Colemani näidend esietendus 1993. aastal Melbourni Komöödiafestivalil. Teravmeelsel ja ootamatul viisil käsitleb autor  komöödias, mida on nimetatud ka sotsiaalseks, kaasajal vägagi levinud pealiskaudseid ja egotsentrilisi peresuhteid. Tegu on perekonnaga, milles kolm täiskasvanud last juba ajad tagasi „pesast“ välja on lennanud ja elavad iseseisvat elu, kohtudes vanematega ja ka omavahel suhteliselt harva. Täna õhtul on nad aga kõik koos – kogu pere.  Ja kokkusaamise põhjus on, et isa tahab neile midagi väga olulist teatada. Kuni lapsed seda teada saavad, läheb aega, aga publikule teatab pereisa kohe tüki alguses, et tal on jäänud elada täpselt 111 minutit! Arsti poolt lubatud kolm kuud saab täna õhtul minuti pealt täis! Muidugi ei võta keegi - ilmselt ka publik mitte – seda teadet liiga tõsiselt, peale pereisa enda, kes on juba isegi matusebürood informeerinud. Ometi tõukab see seik avalikuks tulles pereliikmeid üksteisega  avameelsemalt suhtlema kui harilikult. Nii selgub aja kahanedes ja olukorra pingestudes mõndagi, mis oleks ehk rääkimata jäänudki. Aga minutid kuluvad märkamatult, aeg ei peatu ja saatuslik hetk jõuab just siis kätte, kui tundub, et keegi seda enam oodata ei oska...

Pereisa mängib Egon Nuter, pereema on Anne Veesaar, lapsed – Külli Reinumägi, Meelis Põdersoo ja Linda Kolde ning matusebürood esindab Janek Sarapson.


Meile igatahes meeldis!

************************************************