Nii ongi - kui ikka ei ole viitsinud kuu jooksul midagi postitada, siis koguneb tasapisi niisugune hulk pisitegevusi, et paratamatult tuleb mõned neist nn väheväärtuslikeks tunnistada ja teisedki väikese mööndusega blogikõlblikeks tunnistada.
Üritan siis tagantjärele kuidagiviisi jälle reele pääseda.
Kunagi olid ülestõusmispühad....
Meil oli teatrikülastus Tartus. Otsustasime mitu meeldivat asja mahutada ühe nädalavahetuse sisse - teater ja mõned muuseumid...
Ja siis nägin seda silti ning aju hakkas ise seoseid looma, ilma et ma midagi oleksin küsinud või mingilgi moel vihjanud, et `tegele ajugümnastikaga!`
Esimene peatus - A-Le-Coq´i õllemuuseum. Ma ei ole õllejooja (ja isegi mitte limonaadijooja), aga oli üsna huvitav ikkagi uurida-puurida-teada saada õlleteo tehnoloogiast tehases ja isegi kogeda lõhnu.
Ilus kapp, eks-ju!
Ja siis õhtul teatrisse.....
Alguses küll pisut pelgasin, et kolepikk etendus, aga kui otsa sai, siis ei olnudki väsinud-tüdinud.
Järeldus - hea etenduse puhul ei taju aega selle tegelikus mõõtmes, vaid hoopis lühemana.
Ja ehkki etenduses kaasategevad näitlejad on kõik head ja tublid, pean küll eriti esile tõstma vähese teksti, kuid see-eest äärmiselt emotsiooniderohke rolli esitajana näitleja Markus Habakukk´e. Mina igatahes olen/olin täiesti lummatud!
Edasi kultuurirännaku laineil:
Kui füüsikatunnis käidud, siis...
... ja tark mõte sai ka omale meelespidamiseks soetatud:
TÜ Kunstimuuseumis püüdsin pildile saada taieseid ilma noor"kunstnike" tobedate üllitisteta. Mingid nn kunstnikud, kes ise ei ole osanud muud valmis teha, kui kilode viisi kunstpuuke, olid neid igale poole tõeliste taieste külge kleepinud. Jälk ja rumal mu meelest!
Pirogovi pargi servast avanes kena vaade.:
Külastasime ka Tartu Kunstimuuseumi, kus oli parasjagu võimalik kaeda Karikatuurinäitust.
Abikaasal oli väike puhkusenädal ja selle kulutasime n.-ö. spaanädalana. Kuna praegu ei olnud koolivaheaega ega muus mõttes hooaega, olid hinnad tavalisest odavamad. Ikka juba ette planeeritult külastasime terviseasutusi ja muuseume ka.
Niisiis... "järjest loe!"
Ja tagasi Eestimaal.
Pärnu muuseum.
Püsiekspositsioon:
Ajutine näitus:
Pärnu Punane Torn.
Muuseumimuljeid pea ja hing täis ahmitud, tuli jällegi aeg endid vees ja saunas hellitada
Ja siis ..... ränd üle vee Kenade saarele.
Vahepeal oli tarvis ikka hammastele ka tegevust anda. Selleks suundusime Veskisse.
No tore-tore, Ma võtsin küll vaid nn laste prae ja kohvi, aga see praad osutus ikka mu jaoks liiga suureks. Seega - ei mingit kortsusilumist!
Kuressaare teatris oli aga parasjagu skulptor Margus Kadariku tööde ( st makettide) näitus. Taas üks kena kultuuriamps:
Ja loomulikult, kui on olemas teave, et mingi muuseum on uuendused läbinud, tuleb ju ikka iseoma silmaga kaeda, kas on ka parem, kui varem. Kuressaare lossis on kõik väga hästi ja just õigel päeval läksime seda ilu vaatama ka, sest parasjagu just avati ka teatrinukkude näitus.
Ja jälle hellitused:
Selles rannas olen mitmelgi korral käinud, aga ikka ta lummab oma kivitornikeste ja ilusate kividega.
Rannas nähtud:
Kodus kohatud:
Tore-tore, see oli meie viimane spa selle lühipuhkuse kestel:
Ja tagasiteel tegime väikese kõrvalepõike:
Noh.. jah... ja kuna siin ühel kalapäeval tegin postituse, siis ega ei saanud Muhus sellest poest lihtsalt mööda tuhiseda ju ka!
Reisikotid koju lahtipakkimist ootama ja ise järgmisel päeval jälle Tartusse... Maamessile. Kui piletid tasuta kätte antakse, siis ei täi ju kasutamata jätta, eks-ju!
... ja palju muudki huvitavat. Ilm oli küll pisut vilu ja tuuline, aga käidud sai. Tartus oli lund väga vähe, põhja pool märksa rohkem.
Nagu oma fotograafidest sõpradele soovitasin: nüüd kõik "nagu üks mees, sirge sammuga jõulupilte tegema!", sest iial ei või teada, millised on ilmad novembris-detsembris ning ega igal aastal aprill niisugust võimalust ka ei paku!
Ja vaadake ometi - see on tõesti kaunis jõulufoto!
Pisut pilte ka toitudest.
Muid tegemisi ja mõtlemisi ka:
Armas Katre kirjutas-joonistas imetoreda raamatu:
.. ja köögi aknalaual on taas väike ilu ennast vaatamiseks "välja pannud".
No ja lõpuks - ega üks edev inimene ei saa kuidagi ilma kekutamata blogipostitust lõpetada!
Ei suuda mina omale tillukesi rõõme keelata. Selles suhtes olen ikka nõrguke küll.
Jeeee... selleks korraks jälle lobasuu tühjaks räägitud.
Natuke on veel sündmusi selles kuus ka, aga ... eks näis, kas laiskuseuss laseb mul postitada, või jääb pooleli ja jätkub järgmisel kuul.
************************************************************
