29.9.17

Rõõm kestab ...

Rõõm kestab jah ... ja miks ka mitte, kui põhjust antakse, eks-ju!
Nii tore on ikka ja jälle kogeda, et keegi Su peale mõtleb või mõelnud on või suisa külla tuleb ....
 
Häid soove ja kauneid kaarte on alati meeldiv saada.
Kui aga külaline teab, mis võib mulle meeldida ning lisab veel ka midagi vallatut, on vahva küll!

 
**************
Veel ei ole see aeg kätte jõudnud, aga vahel ma mõtlen küll, et oleks ikka marutore omada just niisugust kodu, nagu sellel pildil:
 

.... või mis teie sellisest mõttest arvate?
 
*****************************************************

26.9.17

Ohtralt emotsioone.

Nüüd siis jälle üks aastaring täis ja järgmist alustatud ..
 
 
Ja seda olen ma kogu oma elu jooksul saanud nii lähematelt kui ka kaugematelt sugulastelt, hõimlastelt, sõpradelt, kaasteelistelt.
Aitäh kõigile, kes mu ellu soojust on loonud-toonud!
 
Nüüd aga viimaste päevade emotsioonid piltidel:
 
 
Mõnus jalutuskäik:
 
 
Lihtne õhtusöök:
 
Ja pühapäev algas üllatusega ning jätkus rõõmsa elevuse ja südantsoojendavate seikadega:
 
 
 
 

 

 

 
 
 

 
 
 
Oma emotsioone ei oska ma eriti hästi sõnadesse panna, kuid tänan kõiki, kes mu päeva rõõmsaks muutsid!
 
 
*************************************************************

22.9.17

Tasapisitoimetusi.

Ei tea küll, miks sel suvelõpul tegemised nii tuimalt venivad - ei ole neis mingit indu ega hoogu.
Viirus vist läks küll minema, aga nüüd peab tegelema muude muredega.
Sellegipoolest tuleb igapäevaselt tasapisi toimetada ja tegutseda ning kui toiduained on köögis, tuleb neist ikka midagi söödavat ka "kokku keerata".
Tegin seda, mis on kõige lihtsam ja tavalisem, aga samas ka kõige kindlam roog, millele pole kunagi ühtki vastuväidet ... vähemalt mitte meie peres. (Peet on siiski vaid minu lemmik).
 
 
Ja üks nn meeleolukas moos pannkookidele:
 
 
Kohe on algamas nädalavahetus ja sügis ja natuke häid soove olen juba ka saanud.
Aitäh tädi Helge, Arella ja Robin, Milvi ja Uno!
 
 
 
Naudin ka oma tubaste lillekeste ilu. Orhidee lisab õisi ja Riina kingitud lillekesel on "teine noorus".
 
 
Igatahes-igatahes ......
 
 
**************************************************


20.9.17

Letšo.

Täna polegi mingit pikka juttu ja piltegi on vaid kaks.
Ühel ilusal päeval käisin sõbrannal külas ja no kohe kuidagi ei saanud mööda vaadata kirjus kleidis vahtrast ning ilusatest lilledest maja ees.
 
 
Ja kuna mu sõbrannad minu eest hästi hoolitsevad ja aiaviljadega varustavad, siis suurendasin natuke jälle talvevarusid.
 
 
Mina sain sellest kogusest 5 pooleliitrist purgitäit ja natuke jäi ka kohe nautimiseks.
 
*********
Õunad-ploomid-pohlad on juba üles rivistatud.
 
*************************************

16.9.17

Täpid ja pohlad.

Täpid on tänane teema, aga pohlad tulid mu juurde juba mõni päev tagasi. Just ... tulid ehk lasksid end tuua.
Lugu on sedasi, et mul on sõbranna, kellel on tõsine haigus - Andean silvam arreptisque eligeremus passion intenditur in ruinam (Hihhiii! Ärge nüüd hakake oma ladina keelt oskavaid või meditsiiniharidusega sõpru tüütama, sest see on vaid mu enda välja mõeldud haiguse nimi ja ei pretendeeri isegi mitte sellele, et oleks keeleliselt korrektne 😛 ) Aga päriselt on mu sõbrannal ilmselt ikka tõsine tõbi küll - koriluskirg, mis ägeneb eriti sügiseti!
Minul, kes ma tasapisi oma sügisesest taevasteabmistõvest taastusin, ei antud siiski aega ei ennast haletseda ega naba imetleda. Juba helistas sõbranna Marika ja teatas, et "jooksku mina korraks trepist alla ja võtku `üks asi` temalt vastu, sest Temal on väga-väga kiire kohe edasi liikuda" ...
No nii ma siis saingi kotikese pihku ja soovi "Head marjanautimist!" lisaks.
Ausalt, kõige selle üldise ehmatuse ja üllatuse juures mulle tõesti väga meeldis, et marjad olid küll väga puhtalt korjatud, aga siiski nö puhastamata. Jällegi sain no natukenegi seda mõnusat "metsatunnet"!
Õnneks on praegu ka piisavalt õunu saada ja nõnda siis saingi veidi jällegi sügist hinge lasta.
 
 

Aga see täpilugu on hoopis teine lugu:
 
 
Täpid on ju ilusad ja lõbusad  ... võib küll ka üks tore täpipäev olla!
 
Mõnusat täpipäeva kõigile ning kõigile korilastele tublit ja ilma tüsistusteta kulgevat haiguse ägenemisperioodi!
 
 
 
**********************

12.9.17

Sügiskuu.

Rääkigu kalender mida tahes ... no, et sügise alguseni on veel veidi aega, või nii .... tegelikult on sügis ikka kohal-mis-kohal!
Toiduainedki ja söögidki me köögis muutuvad aina sügisesemaks.
Kuna haigus hoidis mind vägisi tubasena, on näidata vaid pisut köögitoimetusi ja sutsuke näputööd.
 
Siis, kui kohe üldse jõudu ei olnud, siis aitasid hädast välja Sigulda kuivikud:
 
 
Ja abi oli ka külmutatud pooltootest:
 
 
Natuke siiski tuli ka ise nö liigutama hakata ja .....
 
 
Pisut toekamat toitu tegin ikka ka:
 
 
 
Ehkki tundub, et vihmast aega on rohkem, kui kuiva ja kogu suvigi on olnud nagu üks nukravõitu aja kulg kevadest otse sügisesse, on nüüd nö sügisviljade valmimise aeg täiesti käes ning kõigil, kes talvevarusid soetavad, on kiire aeg käes!
 
 
 
Selle sunnitult tubase olekuga kaasnes ka see, et midagi käsitöist sai ka valmis.
Sel korral siis sügiseselt oranžid värvid.
 

 
Olge terved ja olge hoitud!



 
***********************************************

4.9.17

Ei käi mööda kive ja kände ....

Haigused ei käi kohe päris kindlasti mööda kive ja kände ...
Ei käi tõesti, sest mina pole kive ja kände pidi käinud, aga tõve sain külge ikkagi.
Kõigepealt tajusin kibedat kriipimast kõris ja köhatamise vajadust. Järgnes kõriturse ja palavik ning seejärel tugev nohu ning köha. Nii palju raviteed, mett ning tervistavaid medikamente pole mu "ravimikapist" juba ammu kasutust leidnud, kui pelgalt kolme viimase päeva jooksul.
Ja kõige kurvem lugu selle haigusega seoses oli veel see, et olin juba päris kaua oma hinges igatsenud minna ühe oma lemmiklaulja kontserdile, kuid kõriturse ja palavikuga lihtsalt ei olnud jaksu ning kuna ma ei tea, kas see on mõni nakkus või mingi muu tõbi, siis ... no miks ma peaksin teistele toredatele inimestele halba soovima ja haigust levitama minema.
 
Aga enne haigestumist oli üks rõõmustav seik.
Taas olen tänulik, et mul on head-toredad-vahvad-lahked sõbrad/sugulased, kes mulle jällegi oma seenejahil käimisega rõõmu valmistavad. No kui ikka ise enam metsas käimisega päris hästi hakkama ei saa, siis on igal sõbrakäega korjatud seenel ka kulla hind. Need ilusad, mõnusad, maitsvad seened ongi kuldselt kuldkollased!
Aitäh, Kati ja Martin!
 
 
Ja täna hõikas SmartPost, et tulgu ma pakile järele. No ei jaksanud ma koikust tõusta ja saatsin abikaasa ... Kui pakk koju jõudis, alles siis sain teada, kust ja kellelt see oli. Sõbranna Riina Rootsist oli lähetanud meile mudakooki ja muid maiustusi ning ühe ütlemata vahva vidina, millega tavaellu põnevust ja rõõmu tuua.
Vahva! Aitäh, Riina!
 
 
Tubasel režiimil märkad ikka neid asju, mis nö toas toimuvad. Mina jälgin oma lillekesi ja nüüdseks on orhideel kaks õit avanenud, kolmas avanemas ning kannlill näitav ka oma õisiku esimesi avanenud õiekesi. Kui nüüd piinlikult aus olla, siis ega ma ei teadnudki, et kannlill üldse õitseb ja et tal seesugune uhke õisik on. Igatahes on see mulle uudiseks ja huvitavaks teadasaamiseks!
 
 
Olge terved ja hoidke tervist, sest haigused tõesti ei käi mööda kive ja kände!
 
*************************************