30.4.15

Majahoidja.

Majahoidja.
etendus Rakvere Teatris.
(esietendus 8.06.2008)
Autor Harold Pinter.
Etenduse tutvustuses:
Meeste mängud ümber maja kahes osas.
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Mati Unt, tõlkija Irene Tiivel.
Osades Üllar Saaremäe, Toomas Suuman ja Erni Kask.
Maja. Aston elab seal. Astoni vend Mick unistab, et seal võiks rajada ja luua. Aston isegi oskaks ehk …. . rändur Davies aga tahaks väga seda maja hoida.
*
Etendus, mis esialgu ehk veidi ehmatab nii kohatise lärmakusega kui ka sellega, et tegelaskujude olemus ei ole nö kandikul kätte toodud. Kui vaataja on suutnud teadvustada situatsiooni ja karakterite põhjuslikud seosed, on etendus vägagi nauditav. Sügav sotsiaalne probleem ja inimeste loomuomadused avatakse väga veenvalt.
Taas plaksutan vaimustunult meie näitlejate meisterlikkusele!
Tõelised karakternäitlejad!
 
 
****************************************
 
Ja täna õhtul ...
 

*****************************************

29.4.15

Mittemidagitegemisest tüdinult.

Tegelikult ka!
Tõepoolest tüütab see mittemidagitegemine ikka tõsiselt ära. Kui aga elurõõmu ja naudingut doseeriv Hea Haldjas on rändama läinud, siis tuleb kuidagi ilma Temata läbi ajada. Kasutasingi siis pisut teisi võtteid - osavate ja andekate tegijate loomingut ning natuke loodusega koostööd. Loodus teeb muidugi suurema osa tööst ja mulle jääb vaid natuke näperdamist ja kiibitsemist.
 
Kõigepealt siis andekatele andekatelt:
 
 
 
Sõbrannalt sain mõned karulaugutaimed, et neid ümberasustada oma rõdukasti. Aiamaad mul pole ja kuna tervis ka ei ole enam sellises seisus, et võimaldaks aiapidaja tegevusest rõõmu ja naudingut tunda, siis ... no mõne taimekese ehk rõdule imetlemiseks ikka võib ju lubada. Natuke nipet-näpet on pildile ka püütud:
 


Enesetunnet saab tõsta ka muud moodi. Minna jalutama (tänase ilmaga- prrrrrrr, ei taha!), teha süüa (nagunii ju teen), lugeda raamatut (jah, hea idee - seda teengi!) ....
Aga on veel üks väike nipike - söömise puhul mitte lihtsalt toituda, vaid muuta toidukord ka nauditavaks. Ega ju ilmaaegu öelda, et esmalt süüakse silmadega ....
 
 
********************************


25.4.15

Söök.

Käsitööd ei olegi, sest laiskuseuss on külas. Keelitused ei aita ... tal on ka pea- ja hambavalu toeks. Hambaarsti järjekord on alles kuu aja pärast ja kuni suudan vee taluda, ei hakka ma ka mõne teise nö "valvearsti" juurde trügima.
Aga elu kestab edasi ja tasapisi ma ikka toimetan. Vähemasti süüa ikka aeg-ajalt valmistan. Tavatoitusid, nagu makaronid hakklihakastmega või kartulipuder või nt keedukartul hautatud kapsaga ... neid ei hakka ma ometi ju blogisse üles tähendama. Lisan siis paar pildikest neist kiirtoitudest, mis on menüüs pisut ehk erandlikud.
 
 
 
 
* Sööjad arvasid, et kõlbab küll ja võib teinekordki küpsetada.
 
 
***********************************
 


19.4.15

Natuke nostalgiat ja naudingut.

Käsitöiselt olen end veidi ka liigutanud, aga kuni ese üle andmata, ei saa seda ka siin näidata.
Kuna aga väidetavalt on söömine ainuke töö, mis toidab, siis paar pildikest sellest vallast:
 
 

 
***
 
Pisut veel teistsugusest naudingust ka.
On ikka ütlemata tore, et maailm on avardunud ja inimesed pääsevad ka Eestist välja muud maailma avastama. On inimesi, kes käivad ja naudivad puhkust lõunamaa saartel ja pikendavad suve soojas kliimas. Aga on ka neid, kes on nö rändamas töölähetustega ja rõõmustavad hoopis tagasi koju jõudes.
Saabuski üks kena ja armas kaasteeline hiljaaegu koju tagasi ja .... pani mul silmad särama:
 
 
Oi, ei! Palun ärge nüüd pahandage, et ... diabeetik jne! Ma ju ainult imetlen ja hellitan silmadega ja noh .... siis õige-õige-õige-natu-natuke maitsen ka!
Igatahes - naudingut pikale ajale venitades saan ka mina maiustada.
Aitäh, Ingrid!
 

♥☼☺☼♥
************************************

12.4.15

Vana ja vaba ning suitsukilu.

Andrus Vaarik. Monoetendus. Mõtlemine on seks ehk vana ja vaba.
 

Nii on kirjutatud tutvustuses:
LAVAL: Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater)
MÕTLESID JA KIRJUTASID: Andrus Vaarik, Paavo Piik, Henrik Kalmet Tallinna Linnateater Birgit Kermes, Karl Kermes
POINTPRODUKTSIOON: Karl Kermes, Enriko Valk POINT, Petri Parrik BLACKOUT
Andrus Vaarik on tuntud ja armastatud näitleja, kes on võimekas koomikuna ning filigraanne ka draamarollides. Andrus Vaarik on loonud mitmeid värvikaid karaktereid ning vangistanud Eesti publiku südameid juba 33 aastat nii televisioonis kui teatrilavadel.

2015. aasta märts on märgilise tähendusega.
1. märtsil astub Andrus Vaarik publiku ette ilma rollita, ta tuleb iseendana!

Stand-up etendus MÕTLEMINE ON SEKS avab meid ümbritsevat maailma Andrus Vaariku pilgu, tunnete ja mõtete kaudu.
Kas see, mis toimub meie ümber on päriselt olemas?
Millised inimesed on näitlejad?
Kas pärast surma on veel elu?
Kuidas saavutada tasakaal?
Kas ebausk on ka usk?
Kas mõtlemist saab teeselda?
Kas Nietzsche feigib?

TÄHELEPANU!
MÕTLEMINE ON SEKS on etendus, kus seksi kasutame metafoorina, kuid erutus tekkib päriselt.
MÕTLEMINE ON SEKS on etendus, mis lisaks heale meelelahutusele võib avardada Teie maailma.
 
*****
Ja mida mul siia lisada olekski? Andrus Vaarik on mulle näitlejana ja inimesena meeldinud ka kõik need 33 aastat. 33 on ainult number! Justkui olnuks see eile, mäletan üht tema lavalaudadel alustamise rollidest 1983 Rakveres lavastatud ja Rakvere Teatri esituses 1985. Aastal salvestatud komöödia “Scapini kelmused”. Lavastas Madis Kalmet, kujundas Lembit Remmelgas. Osades Andrus Vaarik, Rein Olmaru, Volli Käro, Toomas Suuman, Ülo Lodeson, Oiva Kauppinen, Anne Veesaar, Marika Vernik ja Ene Piir. Tegevus toimub Napolis. Režissöör Aime Kala, toimetaja Hanneli Reili.
Teatritükk jõuka isanda teenrist Scapinist ja tema mitmetitõlgendatavatest tegudest. On Scapin osav manipulaator ja isekas petis, kelle eesmärk on hoida oma nahka peremehe peksu eest? Või nutikas kavalpea, kes paneb oma oskused mängu kahe noore armastajapaari aitamiseks, keda isad soovivad vastu nende tahtmist kellegi teisega abiellu sundida? Rohkelt võimalusi, üllatusi, situatsiooni- ja sõnakoomikat pakkuv nii lavastajale kui näitlejaile – nii on toda Molière’I näidendit on iseloomustatud. Ja see oli tõesti hea, kuis muidu oleks see nii hästi mällu sööbinud!
Andrus Vaariku kohta saab aga öelda: Näitleja! Üliandekas näitleja, kelle anne on muutunud aastatega üha paremaks!
 
 
************
 
Nii-nii … ja suitsukilu? Kiluga on lood hoopis proosalisemad, ehkki kala olen ma armastanud sellest ajast peale, mil ennast mäletan ja minust vanemad lähikondsed teavad rääkida, et see hmmm..., ühepoolne armastus,… olevat alanud juba enne minu nn teadliku mäletamise algust. Nojah, ikkagi randlane ju!
Nüüd aga oli kahe olulise kohtumise vahel vaja nö pool tundi “aega parajaks teha” ja täitsa iseenesest kandsid jalad mind Rakvere siseturule. Mingi sisemine tunne vedas mind kaugeima leti juurde. Kalalett muidugi! Ja seal nad olid ja ootasid mind kenasti vaguralt külg-külje kõrval. Ilusad, kuldsed, pringid, ahvatlevad. Ja otsus sündis hetkega – muidugi ma tahan neid ja muidugi ma ostan neid ja…!
Ja hetkega oli mulle ka selge, et teen köögivilja-suitsukalasalatit. Ja tegingi.
 
 
Ja ikka ja jälle maiustan ma ka peeti sisaldava köögiviljasalatiga:
 


Küll aga ei saanud ma vastu panna ahvatlusele proovida, kas lapsepõlves kogetu on ikka veel sama hea ja meeltülendav ning maitsepungi paitav. Selleks tuli suitsukilul eemaldada vaid pea, sisikond, seljauim ja saba .. ning siis ampsti ja lasta naudingulainel endast vaikse ja kõikehaaravana üle rulluda. Mmmmm… oli ikka küll hea! Seda tunnet ja maitsenaudingut ei ole aeg suutnud muuta ega kustutada ning isegi see, et kala ei olnud just värskelt suitsuahjust võetud, ei muuda tõsiasja – väikekaladest on kilu ikkagi parim ja maitsvaim!

*********************************************************
 


6.4.15

Kevadrõõmu salat.


******************************

5.4.15

Pärnu, Fabergé, Ilves ja Orav.

Alati ei õnnestu häid etendusi kodulähedases teatrimajas külastada. Nii ka sel korral. Õnneks on Eesti piisavalt väike, et on võimalik ka nt teise maakonda head näitlejatööd nautima minna.
Pärnu. Jah, taas vurasime sellesse külalislahkesse ja kaunisse linna. Ilm oli just niisugune, nagu tujukale kevadele kohane (või ehk pigem jonnaka talve moodi, kes ei taha sugugi tunnistada, et tema võimutsemise aeg on otsa saanud), aga meeleolu oli hea ja jõudsime enne Kontserdimajja sisenemist pisut ka ringi vaadata.
 
 
3. jaanuaril 2015  avati kontserdimaja ja muuseumi vahelt kulgeva Aida tänava ääres Pärnust pärit juveliiri ja maailmakuulsa juveelifirma Fabergé asutaja Gustav Fabergé pronkskuju.
 
 
 Taiese looja Jevgeni Burkov.
 
 
Vaid üks iludus Peter Carl Fabergé (1846–1920) loomingust.

*******
 

Ja siis juba kiirustasimegi saali, sest kohe-kohe oli algamas etendus, mille kohta Kultuurikava.ee on kirjutanud:
 
Kui me Kadriorus esimesel advendil plakati ja videoklipi jaoks ennast koduseks sättisime, tuli maja peremees meie toimetamisi uudistama.
Aupaklik vaikus tekkis ruumis.
Muheda ja vaimurikka miimikaga, "Laske edasi!",  noogutas härra president rahulolevalt.
Kes näinud kuidas Lennart Meri ja kõrges eas Ivan Orav püüavad pööningult kirjutuslauda alla vedida, võib juba ette kujutada, et sama humoorikat ja lihvitud dialoogi saab ka selles etenduses, mil Ivan Orav on enne kukke ja koitu väga salapärasele kohtumisele Kadriorgu kutsutud, näha-kuulda..
Andrus Kivirähk, Andrus Vaarik  ja Kaspar Velberg on igatahes seda väärt, et neid vaatama tulla!
 
 
Kerttu Kaldoja avab pisut teemat kultuur.err lehel:
 
On öö. President Ilves on Kadriorgu külla kutsunud Ivan Orava – otse põrgust. Talle teeb muret, et Evelin on korduvalt rääkinud kahest venelasest, kes teda elevile ajavad. Ja kes oleks tibladega paremini kursis kui Ivan ise. Ta ilmubki otse maa alt ja avardab Toomase silmaringi nõukaja teemadel, mille nüansid on väliseestlasele tabamatuks jäänud.

 
Jah, on küll! Igatahes ja kindlasti on see etendus vaatamist väärt!
 


*****
 
Ja lisaks:
 

 
*********************************
 
 
 

 


3.4.15

Kaunist kevadist püha kõigile headele...

Lihavõttepühad e paastuaja lõpp ... või hoopis munadepühad või ehk kevadpühad  .. Ükskõik, kuidas me seda aega ka nimetame, ikkagi on see kevadine aeg ilus.
 




***
 
Ja selleks, et ... noh, et kui äkitsi on tarvis ... tegin kolm pisikest ühekordseks tarbimiseks mõeldud "munakarbikest".
 

 
Kaseokstel, mis märtsi lõpus tuppa toodud, on juba toredad lehekesed küljes ja pajuokstel, mis utud maha poetasid, on ka lehekesed sirgumas. Tore ja värske nagu kevad olema peabki!
 

Rõõmsaid pühi ja kaunist kevadet!
 



*******************************************************