30.11.14

Novembri lõpetuseks .. veel teatrit.

Juhtus nõnda, et meie perele oligi november tõesti teatrikuu.
Täna käisime vaatamas etendust "Kaitseingel minu õlal"
 

Kaunis ja väga tundliku loomuga vallaline noor raamatuillustraator Donna on langenud oma meesideaali tõttu nii sügavasse depressiooni, et otsustab ennast põhjalikult täis juua ja sillalt jõkke hüpata. Ta teebki omalt poolt kõik, et see otsus täide viia, kuid just siis algab müstika, mis kestab peaaegu komöödia viimaste stseenideni. Pärast lühiajalist teadvusekaotust avastab Donna ennast ühe noormehe käte vahelt, kes ta elusalt ja tervelt koju toimetab. Ning kui Donna kurdab oma rasket saatust ja arvab, et tal oleks vaja kaitseinglit, kes teda kõige halva eest hoiaks, siis teatab noormees, et tema võiks küll Donnale kaitseingliks olla. Ja tõepoolest – noormehe edasine käitumine, tema teadmised ja sõnad tõestavad üha enam, et ta sobib tõesti sellesse ametisse... ja mine tea, äkki ongi... Igatahes viitab kõik sellele ja Donnal ei olegi hetkekski põhjust kahelda. Muidugi on see alles komöödia algus, aga kaugeme me oma tutvustusega minna ei saa, kuna siis poleks vaatajal enam huvitav..

 
Ja algabki detsember, aasta viimane kuu, jõulukuu ....
 
 
****
Rakvere keskväljakut ehib sel aastal omapärane jõulupuu.
Loodust säästev, sest need lauajupid oleksid muidu läinud otse katlamajja, nüüd aga saavad veel särada ja kuuse- ning männivaigu lõhna levitada:
 
 
Tänavaäärsedki puud on tuledesäras ja jõuluootel:

 

*********************************************
 


28.11.14

Töövõimetusest ja töövõimest.

Tere!
Mind ajendas oma mõtteid kirja panema juba mitmeid kuid kestev olukord, kus meie riigis sõidetakse pidevalt teerulliga üle küll rahva enamuse tahtest, küll neist, kes niigi nõrgemad ja vähem kaitstud ...
 
 
Ja nüüd siis minu mõtted:
 
… Algne töövõimereform ei kannatanud üldse kriitikat, aga nüüd pidavat asi olema ikka nii-nii hea, et kohe lausa lust …
Töövõimereform on nüüdseks siis seadusena vastu võetud ja ootab vaid presidendi kinnitust. Usutavasti ei jää see tulemata L
Olen nii Riigikogu istungite stenogramme lugenud kui ka saalis toimunut kuulanud ja pean hämmastusega tõdema: vähe sellest, et nendest inimestest, kes täiesti nähtavalt on töövõimetud või puuetega, “sõidetakse teerulliga üle”, väga paljud inimesed ei suuda näha kaugemale nn silmanähtavatest puuetest ning nende silmis on nt siseorganite kahjustusega praegused töövõimetuspensionärid sulaselged simulandid ja tööpõlgurid, sest …. neil on ju käed-jalad otsas, nad liiguvad ilma ratastoolita ja osad suudavad isegi treppidest käia, nad ka näevad jms.
Ja mis kaasneb reformiga?
1.      Kõik (v.a. lootusetud ehk 100% liikumisvõimetud ja 100% õppimisvõimetud vaimse puudega) töövõimetuspensionärid vormistatakse töötuteks ning neile hakkavad kehtima samad seadusesätted nagu terviseprobleemideta töötutele. St enam ei saa nad pensioninatukest vaid hakkavad saama töötutoetust, kaasnevad nö korralised visiidid Töötukassasse (aktiivsusnõue), tööharjutused min. tasu eest, töö vastuvõtmise kohustus jne.
2.      Kui see tulevane töötu teab oma võimeid ning võimalusi ja on kindel, et pakutav töö talle ei sobi (olgu põhjus siis võimetes või nt töö kauguses kodust või koguni selles, et saadav töötasu ei kata tööle mineku ja sealt tuleku kulusid..), aga Töötukassa koolitatud ekspert “teab” ja otsustab, et töö sobib, siis võib töötuks vormistatud invaliid töökohta mitte vastu võtta, ent ….. siis kaotab ta ka töötu toetuse ja kindlustatuse haigekassas (toetust ei saa, arsti vastuvõtule ei saa -> era- ega eriarstile ammugi mitte, sest visiiditasukski pole raha...no ja ega nõnda ju kaua vastu ka ei pea, aga eks ole ammu teada - pole inimest, pole probleemi).
3.      Töövõimetust e töövõimet hindasid seni a) perearstid, b) erialaarstid e spetsialistid, c) VEKi komisjoni arstid. Nüüd hakatakse rakendama meditsiinilist ekspertiisi vaid siis, kui klient ei ole nõus Töötukassa eksperdi hinnanguga ja nõuab otsuse ümberhindamist.
4.      Nn “ühe ukse süsteem” toimib ju praegugi: inimene, kes on läbinud arstikud kontrollid, täidab (vajadusel pensioniameti klienditeenindaja abiga) taotluse ja viib/jätab selle pensioniametisse. Sealt edasi ei pea inimene ise tegema muud, kui ootama otsust (vajalikud protseduurid toimetavad asutused, mis selleks seatud). Samas on “ü-u-s”st välja jäetud liikumispuudeliste inimeste aktiivsusnõudest tingitud invatranspordi küsimus. Selle jaoks peab pöörduma kohalikku omavalitsusse. Kas keegi teab, mitu niisugust liiklusvahendit meie KOVides on või kui palju eraldatakse KOVidele raha selleks, et nad saaksid sellist liiklusvahendit kusagilt rentida?
5.      Nendel praegustel töövõimetuspensionäridel, kellel praeguse pensioni suuruses toetus määratakse (kui see on 230€ või äkki mõni euro rohkemgi) jääb see summa samasugusena püsima pikkadeks aastateks ( kuni alates 2015 a 1. jaanuarist vähenenud töövõimetega inimeste esmakordselt tööturule sisenejate 180€-ne toetus iga-aastase pensionide korrigeerimise x%ga 230€ni jõuab). See aga tähendab seda, et ehkki kaubad kallinevad, maksud tõusevad, ka ravimid muutuvad pidevalt kallimaks, ei jää nende inimeste haigustest tingitud puude ravimitega kompenseerimise võimekuse tase mitte samaks, vaid halveneb pidevalt.
6.      Need osaliselt töövõimetud ja puuetega inimesed, kes praegu töötavad, kuid saavad reformaatorite arvates liiga palju raha, jäetakse pensionist (oih, toetusest ikka) ilma, või hakatakse seda kärpima.
Oletame, et liikumispuudega (või mistahes muu tervisehädaga) kuid helge mõistusega inimene teeb terve inimesega võrdväärset tööd, kuid ta on kohustatud saama mitte kõrgemat töötasu, kui xxx€ (summa, mida reformaatorid on ette näinud). Kui töötasu on “ettenähtust” suurem, siis võetakse osa (või ka kogu summa) invaliidsusest tingitud toetusest ära. Hmm .. sellega tunnistataks invaliid justkui terveks inimeseks? Ja kui ta juhtub siis töö kaotama, algab taas kõik sellest, et inimene peab hakkama tõestama “et ta pole kaamel” ja et ta tegelikult ei ole äkitsi terveks saanud või liikumispuudest (või mistahes muust teviseprobleemist) vabanenud?
Need olid vaid mõned mõtted, mis selle reformi arutlust (küsimusi ja vastuseid ... või pigem küsimusi ja sisulisi vastamata jätmisi) jälgides silma torkasid ja küsimusi tekitasid.
Loodan, täiesti siiralt loodan, et ma olen oma pisikese aruga asjadest valesti aru saanud …….
 
*****************************
 
Ps. siin ei ole mõtet diskussiooni arendama hakata, sest mina ei ole vähimalgi määral seotud otsustajatega ega saa ka nende tehtud valikuid kuidagi mõjutada!
 
See on vaid minu blogi ja minu pisikesed mõtted, mida saan mõne aja pärast taas üle lugeda ja ehk nende osas ka uue ja positiivsema ümberhindamise teha.
 
 
**********************************************************


27.11.14

Väike vallatus köögis... ja meeldiv õhtu Haljalas.


 
Sobib nii pühadelauale kui ka argipäeval maiustamiseks.

***

Jah, ja Haljalas käisime ka! Oli mõnus, meeldiv õhtu ....

 
 
******************************

24.11.14

Ruudulised sokid ja kaneeliamps.

 
Ruudulise projekti raames kudusin ühed väikesed sokikesed. Parempidi/pahempidi silmustega saab täitsa toredasti ruudumustrit luua!

 

***

 
********************************



22.11.14

Kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla.

Remontiline komöödia ehk kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla
Lavastaja Gerda Kordemets
Kunstnik Eugen Tamberg
Liikumine Laine Mägi
...
Osades: Ülle Lichtfeldt, Liisa Aibel, Tarvo Sõmer
Tõlkija Ann Must
Osades Liisa Aibel, Ülle Lichtfeldt, Tarvo Sõmer
 
 

"Maalermeister" on lugu, kus läbi peene huumoriprisma ja ühe armukolmnurga näitel räägitakse sellest, kuidas petta ja sellest puhtalt välja tulla. Või siis mitte ...

 
Öelda "hea etendus" on sama, mis mitte midagi öelda ja isegi "suurepärane etendus" on üsna kidakeelselt öeldud.
Etendus, mis vääris täiesti siiralt publiku püsti tõusmist ja nõnda seistes pikalt aplodeerimist!
 
Kel vähegi avaneb võimalus ... soovitan ... siiralt!
 
Ps. remontiline ei ole kirjaviga!
*************************************

21.11.14

Selle aasta esimene lumi.

Ennem on olnud küll kahuseid hommikuid ja kõledat, mõnd valget helvest lennutanud tuult, aga täna on siiski see päev, mil sajab selle aasta esimest lund:
 
*****************************


19.11.14

Karge hommik, salatid porgandiga ja ülilihtne seapraad.

 
 
 
***
 
 
 


Lõpuks veel ka üks usin emme - kalanhoe kasvatab tütreid:

 
*************************************

16.11.14

Taas teatris.

Tegelikult ei käinudki teatris vaid hoopis Tapa kultuurimajas. See oli lähim paik, kus meid huvitav teatritükki etendati. On väga sümpaatne, et lavastatakse sügava sisuga lugusid ning tehakse seda meisterlikult huumorivõtmes. Parim osa on seejuures see, et huumorit on doseeritud väga täpsete annustena, mis ei muuda etendust labaseks ega hüsteeriliseks.
Ja kuni on veel niisugusel heal tasemel sõnateatri lavastajaid ja näitlejaid ... me elame veel!
 
 
Tutvustus kavalehelt:
 
Vana Baskini Teater – SÜDAMESÕBRAD
Richard Baer „Südamesõbrad“ (Hearts and Flowers)
Lavastaja: EERO SPRIIT
Kunstnik: JAAK VAUS
Mängivad: RAIVO RÜÜTEL,EDUARD SALMISTU (Rakvere Teater), Marika Korolev, KATRIN VALKNA, ALLAN KRESS ja ALICE KIRSIPUU
Esietendus 10.detsembril 2013 Salme Kultuurikeskuses.
"Südamesõprade" autor Richard Baer (1928 - 2008) on meile juba tuttav 14.02.2013 esietendunud "Ootamatu ettepaneku" järgi. Kuigi R.Baer on teatrile kirjutanud ainult mõned näidendid, on need siiski vägagi kaalukad. Nii on ka "Südamed ja lilled", mille R.Baer esialgu kirjutas televisioonile ja alles hiljem, kui teatriinimesed vastavat soovi avaldasid, kohandas tüki teatrile.
Kaks keskeas meest on haigla kardioloogiaosakonnas infarktijärgsel taastusravil. Nad on äärmiselt erineva sotsiaalse taustaga - üks neist suurärimees, teine palgatööline -, kuid neid seob lausa ootamatult tugevasti nende ühine saatus - läbipõetud südameinfarkt. Haiglasviibimise ajal saavad neist lausa südamesõbrad, mida ei saa öelda nende abikaasade kohta, keda sunnivad distantsi hoidma nende vägagi erinevad majanduslikud võimalused. Sellest kasvab naistel koguni põhimõtteline vastasseis, mis lõpeb siiski leppimisega. Kuid meestel läheneb haiglast kojusaamise päev. Mis saab edasi? Kerkib küsimus, kas nad saavad jääda sõpradeks, kui nende elurütm ja neid ümbritsev keskkond on nii erinevad? On sellisel sõprusel tulevikku?
Kuigi tükil on kaalukas idee, on see siiski kirjutatud komöödiavõtmes, dialoog sädeleb vaimukusest ja, kuna kumbki mees pole suu peale kukkunud, viskavad nad teineteise kulul ka head nalja.
******************************


15.11.14

14. novembril Pärnus - Apelsin ja fotonäitus.

Kes mäletab ansamblit "Apelsin" 10 aastat tagasi .... 20 aastat tagasi .... 30 aastat tagasi .... 40 aastat tagasi?
Ja kui ma vastan ausalt, siis ikka jah, ka 40 aastat tagasi. See oli just see aeg, kui käisin Õpilasmalevas ja astusin tehnikumi esimest eriala omandama .... Oh, oli ilus aeg!
Aga kuidas on see võimalik? Ma pole ju nii vanagi - eks-ju! Samas on mul kõik laulusõnad kenasti peas ja meeles - käisin just ja kontrollisin.
. Kummaline lugu küll!
 

Aeg ei peatu.
11. mail 2014 sai Apelsin 40-aastaseks.
Ansamblil on jooksmas juubeliaasta.


Neljast asutajaliikmest on tänaseks laval Tõnu Aare ja Ants Nuut, kuid aegade jooksul on ansamblist läbi käinud suur hulk tuntud eesti lauljaid ja muusikuid. Suurimad tänud neile!

 
Möödunud viisaastak oli ansamblile tegude-, kuid kahjuks ka kaotusterohke. Meie keskelt lahkusid trummimehed Aleksander Vilipere ja Ivo Varts ning sel suvel ka laulja-multiinstrumentalist Jaan Arder.
 
11.-16. novembril on plaanis juubelikontserditega “Apelsin 40” teha kummardus aastate jooksul Apelsini olulise panuse andnud Mati Nuudele, Gunnar Kriikile ning endiselt vormis olevale Ivo Linnale.

Kontsertidele oleme kutsunud külaliste ja lisajõududena Koit Toome, Ülari Kirsipuu ning Gaute Kivistiku (Rohke Debelakk).

Apelsin jätkab samas vaimus, allahindlusi tegemata!
 
Lugupidamisega,
Apelsin
 
Loomulikult ei saa keegi kedagi täielikult asendada ja tõesti - aeg ei peatu, on siiski väga meeldiv, et see ansambel on ikka kestma jäänud ja .... Apelsin on ikka Apelsin!

***************
Ja lisaks kontserdile oli Pärnu Kontserdimaja I korruse galeriis veel üks imetore näitus - Pärnu Fotoklubi aasta ülevaatenäitus. Ja see oli tõesti vaatamist väärt! Küll oli hea, et olime rohkema aega varunud ja saime rahulikult patseerida ning imetleda ja mõtiskleda.
Ja veel ka teisel korrusel oli huvitav fotonäitus ning seal oli võimalik omi mõtteid piltide juurde lisatud selgitustega sünkrooni seada ja pisut edasigi mõelda!
 
******************************** 

12.11.14

TK Küünal.

Projekt Isetegija.net-is:
 
Valmistasin kolm väikest, kuid väga mõnusalt lõhnavat küünlakest:

**********************
 


11.11.14

Väikese vimkaga tarretis.

 

 
*********************************************


9.11.14

Natuke messimuljeid ja kogumiskirg.

Eile hommikul Tallinnas reisisadama parklas. No ei saanud pildile püüdmata jätta:
 
 
Käisime messil .. õigem oleks vist öelda messidel, sest korraga sai tutvuda mitme tegevusalaga.
 
 
 
*
Korrusejuht.
 
Mind huvitasid eelkõige käsitöö ja nn outlet - siin on seda sõna kasutatud riiete, jalanõude, köögitarvikute, kosmeetika jms laada mõistes.
Esmalt aga piilusime metsanduse messi väljapanekut. Metsameeste töövarustuse reklaam oli vägagi pilkupüüdev:
 

 
Edasi siirdusime käsitööd piiluma. Mõned pildid õnnestus ka teha:
 
 
Kas tunned end rebase, jänese või kellegi muuna, mütsiga saad seda tunnet ka teistele näidata.
 
 
 Töötubasid oli mitmeid. Ühes neist õpetati, kuidas teha suhkrumassist koogikaunistusi.

 

Peen traadiväänamine annab imeilusaid tulemusi.
 
 
Üks muhe seltskond.
 
Kohe käsitöö kõrval tutvustati, pakuti maitsta ja müüdi Soome toitu.
 
Vaid üks letike leivavalikust..

 
ja üks letike lihavalikust.
 
 
Siin on näide, millised on elusad shiitake seened. Ökotoidu tutvustuselt.
 
 
Pisut romantikat ka Outlet-messi laadaletist.

 
Kus on kuusk ja kus on mänd .....
 
Üldiselt - ehkki käsitöö osas ootasin või lootsin ehk enamat, oli siiski päris kena päev ning hoolimata õhtusest jalgade väsimusest olen rahul. Taas ühe kogemuse võrra rikkam!
 
****
Ja õhtul sain veel ühe meeldiva üllatuse. Anu teab mu kirge ja nõnda siis saangi jällegi imetleda uusi(vanu) jõulukaarte:
 

***********************************


8.11.14

Meil käisid külalised.

Tunnistan ausalt, et mulle meeldib, kui meil külas käiakse!
Ja ehkki tahaks sellisel puhul midagi erilist ja head valmistada, tuleb välja ikka nagu tavaliselt. Teadsin, et külalistel ei ole kuigi palju aega (ikkagi teatrisse mineku eel) ja seepärast pakkusin kohvi kõrvale vaid juustuküpsiseid, kohupiimamaiust ja külaliste endi kaasatoodud õhulist Britta kooki.



Küll see aeg lipsab käest kiiresti, kui seltskond on väga meeldiv. Õnneks on mul südames lootus, et selliseid kohtumisi tuleb veel! Ehk teistel asjaoludel ja teistel aastaaegadel, aga tuleb .... Vähemalt mina loodan nii, kallid sõbrad!
 
Ja muidugi ei saa ma kohe kuidagi teile, kes te seda postitust vaatate, näitamata jätta fotot, millele on lisaks kirjutatud vaid väike osa mu emotsioonist.
Ms ma arvan, et üheski keeles ei ole piisavalt sõnu ja väljendeid, millega oleks võimalik edasi anda neid tundeid, mis toovad pisarad silma - olgu siis kurbusest või rõõmust. Minul sel korral õnneks rõõmust!
 
 
 
 
PS
(See maius mahub ehk ka Isetegija jõuluroogade projekti)
 

*******************************
 

5.11.14

Mõeldes juba jõululauale.


Isetegija.net-s on käimas projekt: Jõulu- ja nääriaja hõrgud road.
Muidugi võib minu pakutavaid lihtsaid toite pakkuda ka muul ajal, nagu mina olen vahel ka suvel piparkooke ja verivorsti söönud ning külalistelegi pakkunud.
 
 
***

 
***


***********************************************************