29.8.21

Lossi- ja mõisailu, Päevasaar ja Kenade maa ning veidi ka tervisenaudinguid.

 Kodus on mõnus olla ...

.... ja koju on alati hea ja mõnus tulla.... 

eriti, kui vahel on võimalus ka veidi ära käia ja muud ilma näha!


Vahel on kena reisile kaasa (võõrustajale tänuks) võtta ka mõni meene. Olen täheldanud, et pastapliiats on nö universaalne "valuuta", mille peale üldjuhul saame silmad särama.
Otsisin ja leidsin meie kaubandusest ka mõned sobilikud ja etteruttavalt võin öelda, et ... "Eesti (Estonia)"toimisid täitsa hästi! Rakvere pastakas jäi mu enda erakogusse ning meri ja triinud ka.


Niisiis .... teele!


Kuna meil oli nn võidetud reis (tasuta inimesed ja auto edasi-tagasi) Rootsi kuningriiki, siis ei saanud ometi loobuda!

Niisiis vurasime suure laeva sisemusse ja reis algas:



Olime otsustanud teha väikese ringikese pisut põhja- ja veidike lõuna poole Kapellskäri sadama suhtes.
Ja nii siis kulgesimegi esmalt veidi põhja poole:
(nüüd tulevad pildid ja väga vähe juttu)

Gävle.


Falun.




Avesta.


Uppsala.



Skoklosters slott.




Üks väike kõrvalepõige veel Sigtunasse:



Lõbusaid ja häid tähelepanekuid ning meeneid Rootsi reisilt:






See oli tõesti kiire rännak ja pisikese puhkehetke järel siirdusime juba (samuti) väikesele ringreisikesele marsruudil Kodu - Rundale loss - Anykščiai puulatvade rada - Panevežys - Lielupe - Kodu.




Otseloomulikult ei postita ma kõike nähtut siia, sest suurem osa ilust peab ikka jääma näha ja kogeda neile, kes ise kohale lähevad!


Metsas kõndides vaatame sageli kas maha, oma silmade kõrgusele või vahel ka üles puulatvade poole. Mitte just sageli ei avane võimalust vaadata puulatvade kõrguselt maapinna poole...


***


***


***


Nõnda sai seegi seiklus läbi ja augustikuu lõpetuseks käisime sipsti ära ka Päevasaarel ning Kenade maal. Mul elab mõlemal saarel nii sõpru kui ka sugulasi. Sel korral keskendusimegi lihtsalt lõõgastavale olemisele ning mõnede sõpradega kohtumisele. Siinkohal veel kord soojad tervitused Anule, Marikale ja Suulele. See soojus ja kokkusaamise rõõm jäävad kindlasti ka saabuvaid jahedamaid
õhtuid soojendama!







***






***


Taas kodumail, tegime veel vaid väikesed vajalikud ja ka toredad väljasõidud:


***

Suurepärased lauljad-sõnakunstnikud Katrin Lehismets ja Peeter Kaljumäe muutsid ühe õhtu lummavaks reisiks Salzburgi.


***


... ning lõpuks lisan veel mõned meeleolupildid:




***

Huvitavaid uudiskaupu (minu jaoks) Lätist ja Eestist:


***

Hmm ... kohe-kohe saabki augustist september ....



************************************************************************

4.8.21

Kiirelt kulgev aeg.

 Naljakas - vahel tundub, et aeg seisab ja siis äkitselt avastad, et juba on kuu nimigi vahetunud...

Nüüd aga järjepannu pilte ja mõned repliigid alates tollest ajast, kus eelmine mõttelõng katkes:

Vahepealsed kuumad päevad ei olnud mulle küll kerged, aga ... elama jäin ja natuke sai isegi toimetatud.

Kui juba mingi rändamine ette võetud saab, siis vaataks ikka üle ka nö läheduses olevad huvitavad objektid ja vaatamisväärsused:



Juba Peipsi veeres olles sai siis juba mitmeid aastaid meeles mõlkunud Voronja ka ära külastatud.


Alatskivi lossi aed on täis võrratut lilleilu ning peale remonti ja renoveerimist (oh, see oli ikka väga ammu, mil eelmine kord seal käisime) on uudistamist nö keldrist katuseni!


Ja ega´s kõhuori sealt tühja käega (vaid puuviljad haarasin kaasa poest) ka tagasi ei tulnud:



Koduteel tabas meid aga vihmavaling ja taevas olid rasked tumehallid pilvemürakad. 
Lootsin nendega kokkulepet tehes, et nad sõna peavad ja õhtuks rahumeelselt eemalduvad. Ja nad olidki täitsa sõnapidajad! Seega oli ka meie õhtu päästetud ja hinges rõõm ning rahulolu - lahke ning soe silmavaade ja kaunid sõnad teevad ju ikka meele rõõmsaks ... ka vanainimesel!


Vaid "hetk" .. ja juba olimegi, vaid kõige vajalikumad asjad kaasa pakitud, teel Rohuküla sadamasse. üle vee viis praam ja Heltermaale jõudes tundsimegi jälle, et ... "no nüüd saab vaid paremaks minna!" Ja läkski!
Kõigepealt üks mõnus rännak vee peal ja vee all, Hiiumaa "salasoppides" ning keeleõpe ja lõhnataju kontroll ... no need olid vaid väga väikene osa nähtust-kuuldust-tajutust .... Tuuletornis!



Märkamatult oligi aeg nii kaugel, et vaja oli `end täiendada`


Kere kinnitatud, suundusime hotelli ´jalga puhkama ja seedima` ning õhtuseks rõõmuürituseks endid valmis seadma. Sedakorda olime valinud puhkepaigaks Padu hotelli.



Väga rahul ja soovitan soojalt!

****

No ja lõpuks-lõpuks ... see kõige tähtsam, mille tõttu sai reis ette võetud ja nn "sõbrapiletiga" esiridadesse end poetatud....
Ma ei räägi välja oma emotsioone, aga ....

Tutvustus oli niisugune:

Autor ja esitaja Margus Tabor (Ugala) 

Kunstnik Kristjan Suits 

 

Kas suvi jääb Eestis ära või mitte, selles on küsimus ...  

Hiiumaal loodetavasti ei jää ning juulikuus naerutab näitleja Margus Tabor oma sõjaväelugudega publikut Kärdla sadamas asuvas Yachts-Service ellingus, kus ootab kunstnik Kristjan Suitsu kujundatud ainukordne teatrisaal.

Margus Tabor, kes tuntud hiiu huumori ja suurepärase lugude jutustamise poolest, astub sel suvel teatripubliku ette lavastusega „... ja Margus Nõukogude armeest”. Etenduse idee sündis tema isiklikest kirjadest, mis kannatlikult kapinurgas oma aega ootasid. „Ehk läheb taris,” armastab hiidlane kõikvõimaliku kraami tallele panemise kohta öelda. Nüüd lähebki! On, mida meenutada. „Ootan isegi põnevusega kohtumist 24-aastase Margusega,” arvab näitleja.  

Küllap on palju mehi, kellel rääkida uskumatuid seiklusi armeeteenistusest, kuid lavastatud popurriis tulevad esitamisele just Margus Tabori enda lood. Publikul tasub meelde tuletada, mida tähendas saladuslik lühend VTK, kuidas see kehakultuuri treeningprogramm nõukogude kodanikke, nende hulgas ka koolinoori puudutas. Kärdla Keskkoolist saabki Marguse lugu alguse.  


No ja  .....



Kalli-soe veel tugevalt südames, sai järgmisel hommikul ka Kärdla Kila-kola laada kaubad üle vaadatud, midagi ka enesele leitud ja loomulikult ka Pika maja püsi- ning uut väljapanekut külastatud.



..ja no nii vana ma ka ei ole, et ühtki kelmikat mõtet enam peas ei liiguks....


Mälestuseks/meenutuseks Hiiumaalt2021



.. ja veel üks mõtlemapanev seik ..


*****

Ah-jaa, kuna minnes tõstis abikaasa korraks jala gaasipedaalilt ja tegime peatuse minu õetütre juures, siis teades minu "kiiksu", oli Tal mulle üllatus varuks:


Juhhuu ..... aga mul oli temale ka pisike meelehea vastu pakkuda (Peipsi veerelt toodud .. see vasakpoolne):


Peipsi ääres jäi muu hulgas silma ka üks Soolakala ja no ilma selleta ei saanud ometigi koju ära tulla...


Njahh, ega´s Hiiumaaltki tühja käega lahkuda saanud ju (mul on peale iseenda veel üks külmikumagneti- ja helkurikiiksuga kallis sugulane):




***
Rännak otsas ja rõõm tõdeda, et rõdutaimed on ise edukalt hakkama saanud.


Mõned toidulaua-nopped:





Ja nõnda ongi juba kätte jõudnud augustikuu.


*********************************