26.6.17

Peale pööripäeva

Peale pööripäeva on üldiselt üsna vaikne.
On alanud uus töönädal töö tegijatel ja uus puhkusenädal puhkajatel.
Elus on sündmusi ja inimestega kokkupuuteid, mis ei unune ning aeg-ajalt jällegi meelde tulevad. Vahel on need rõõmsad ja vahel valusalt hinge pitsitavad.
Täna oleks Jaak Joala saanud 67 aastaseks...
26.06.1950-25.09.2014
 
 
Vaikses mõtiskluses elu kestvuse ja ajalikkuse üle ning püüdes hinge rahustada, pöördun üha sagedamini looduse, lillede, toidu valmistamise ja käsitöö poole.
Mõned pildid:
 

 

 
Kuna mu käsitöösoolikas on väga aeglase ärkamisega, siis juunikuu projektitööks on ka väike tööke.
 

 

 
 
**********************************************

23.6.17

Aasta kõige lühem öö - vaid hetk ajameres

Nii ongi.
Suvine pööriöö on vaid hetk ajas ja juba hakkavadki jälle ööd tasapisi pikemaks venima. Õnneks vaid kukesammu võrra igal ööl. Esialgu ei saa midagi sellest pikenemisest aru ... vast ehk augusti lõpus alles! Siis, kui ritsikad siristama hakkavad ja rukkirääk viljapõllul "rääkima" hakkab.
Jaanipäev on kohe käes ja jaanikule minejatele ütlen kaasa:
 
 
Ja üks väike nali siia ka!
 

**************************
 
 

14.6.17

Veel kestab kevad

Jah, veel kestab kevad, aga on juba tunda ka suve tulekut.
Sirel hakkab juba õitsemist lõpetama (hilisemad sordid õnneks veel mitte) ja pihlakad on õiekobaratega ehitud.
 
 
Käes on anemoonide aeg:
 
 
Ilmad on tujukad. Mõnel päeval on kuiv ja paistab päike ning mõnel päeval loputavad vihmasagarad allergikute rõõmuks õietolmu õhust vähemaks. Õhk saab puhtam ja hingata on kergem ning ....
 
 
Püüdkem ikka päikesekiiri ja rõõmuhetki ka pisiasjadest!
 
Vahel on parim uudis see, et uudiseid ei ole!
 
*************************************************

13.6.17

Natuke kultuuri ja ilu

Vahel on nii, et kui tuleb mõte, siis peab selle kohe teoks tegema.
Kuna juba mõnda aega kratsis hinges, et kalmuaias on kivid väga määrdunud (põhiliselt õietolm ja muu lenduv mustus) ja olin juba kivipuhastusvahenditki hankinud ning ilmgi lubas ilusat nägu näidata, siis ... võtsime jällegi pealinna-sõidu ette.
Puhastusvahend toimis kenasti ja hauaplatsi taimestik sai ka värskema näo. Nüüd on hing veidike rahulikum küll.
 
Aga no kui juba nii kaugele sai sõidetud, siis otsustasime minna ka Maarjamäele Ajaloomuuseumi väliekspositsiooni kaema. See ei ole küll veel päris valmis ja avatud, aga osaliselt siiski vaadeldav ning nii saime meiegi "punasel vaibal" käidud ja Eesti kaardil jalutatud.
 
 
 

 
 
 
 
Skulptuuride aias ei ole küll veel kõigil eksponentidel nimesilte, kuid ... kunstnikke peab kiitma selle eest, et (ajalugu ja selles toimetanud tegelased võivad küll mitte meeldida, aga..) skulptuuridel on näod ja ilmed ning kehahoiakud, mida oskavad luua vaid tõepoolest andekad kunstnikud!

 
Muuseumis on avatud ka näitus 100 Soome asja. Loomulikult ei jätnud juhust kasutamata!
 

 


 
Tore näitus ja nii mõnigi ahhaa-efektiga asi!
 
**
Mõned asjatoimetused veel - pisike külaskäik ja tagasisõidul söögipeatus Arturi juures (šašlõkibaar Viitnal - mõnus paik ja hea söök) ning mõned ilupildid:
 



 


 
******************************************************

9.6.17

Toidust .. põhiliselt toidust.

Lõpuks ometi hakkasid sõrmed no natukenegi sügelema ja leidsid lõnga ning vardad üles. Et aga kõik on esialgu vaevaline ja algusjärgus, siis ... leidsin end hoopis ringi vahtimast.
 
 
See aga ei aidanud mind sugugi käsitööle lähemale ja suundusin hoopis kööki.
Seal tegin paar pildiklõpsu:
 
 
 
Kõik tundus siiski nii tavaline ja käsitöö ikka veel ei edenenud kohe üldse.
Võtsin siis tükeldamise vahendid ja valmistasin kaks kerget suvist salatit.
 
 
Värske keedetud kartul lisaks ja jällegi toidukord või kaks nö päästetud!
 
Hmmm.... meie kööki saabusid rabarberid. Õunad olid juba paar päeva varem siia tee leidnud. Ja siis tuli meelde, et ma polegi päris ammu midagi küpsetanud.
Mõte ees, tegu järel ....
 
 
Nojah, nüüd pean tunnistama, et käsitöö ikka ei edene, sest kaupluses "kleepis end käe külge" üks raamat ning nüüd olen mõnda aega selle lummuses:
 
 
******************************************

4.6.17

Kes ütles, et ...

 .... no ei ole see Rakvere mingi "pommiauk".
Siin tehakse isegi sporti ja kellel on kultuurihuvi, küllap leiab sedagi!
 
 
Kes tahab, leiab ikka tegevust. Kes ootab, et talle kandikul midagi kätte toodaks ja teda kangesti kaasataks tegevustesse, võib muidugi edasi jonnida ja ootama jääda!
Ja neile, kes naudivad pigem lihtsalt kõndimist ja ümbritseva keskkonna vaatlemist, on siin taimede vegetatsiooniperioodil ka piisavalt rohelust ja ilu!
 

 

 
 
 

 
 
Muidugi teeb muret, et leidub inimesi, kes ei hooli teiste loodud ilust ja poetavad prügi mitte selleks ette nähtud kohtadesse. Mind hämmastab, et seda tehakse isegi vaid paari meetri kaugusel prügiurnist ......
Üldiselt on aga linn siiski enam-vähem puhas ja hooldatud!
 




Ühest kenast kollasest autost mööda kõndimisel ei saanud ma end taltsutada ja pätsasin kena pildi selle küljelt.
 

 
No-jaa, ja meilegi on jõudnud see vahva pakiautomaat (sulle-mulle)
 
 

Üks tänav lõpeb nii:
 
 
Ilus, eks-ju?!
 
 
See on Pihlaka poe nurk ja see puu on pihlakas. Huvitav, kas see puu ongi sellele Pihlaka poele ja kogu Pihlaka kondiitri kohvikute ja kaupluste ketile nime andnud nn nimepuu? Kangesti tore on sedasi mõelda, ehkki ma tõde küll ei tea!
 
***
Lipsti sealt ümber nurga ja .... lõpetasingi oma jalutuskäigu mõnusate marjade, puuviljade ja kohvikruusi seltsis.
 
 
Ilusat ja sooja uut nädalat teile, sõbrad!
 
**********************************************************