30.5.22

Tasapisi tatsates...

Jällegi saab üks kalendrikuu kohe-kohe otsa. 
Justkui elan ikka iga päev, aga tehtud ja ette näidata polegi justkui midagi.
On vaid pisikesi episoode ja toitu ...... no muidugi ja ikka toitu. Tundub, et ma muuga eriti ei jaksagi tegeleda, kui söögi tegemise (vahel isegi ei jaksa ise teha) ja söömisega. Ei oska päriselt isegi põhjust leida, miks ei jaksa või kuhu on elujõud ning tegutsemislust ära kadunud. On see vanuse, meie riigis toimuvate sündmuste ja .. ülemaailmse inimestevaheliste suhete lõhkumise programmi õnnestumisega  või hoopis oma tervise tõttu, aga tõesti - ma poleks eales arvanud, et "hääbumine" nii äkitselt ja totaalselt tuleb ning hingegi ära muserdab.

Nonii, eks alustangi siis toidupiltidega (ja neid on palju):











Ja salatid on minu jaoks ikka alati lihtne väljapääs...





Nojah, ja ega maiustamata ju ka kuidagi läbi ei saa!






Oh-jah, tegelikult olen ikka natuke toast väljas ka liikunud ja ilma ning inimesi uudistamas käinud. Igatahes oli mul tarvidus külastada oma raviarsti ning lähedaste kalmud korda seada. Nende käikudega sai ühildada nii mõnigi muu tegevus. No näiteks toimus Tallinna Lauluväljakul nn kobarmess ja kuna ilmgi soosis õuesviibimist, saigi käia end "tuulutamas"



Vahel on ka koduõues ja lähiümbruses midagi ilusat silma jäänud....





https://www.youtube.com/watch?v=8S7W9mu7jeY



Ja siis ... päris kuu lõpus tegime ühe väikese väljasõidu. Seadsime eesmärgiks kolm tegevust ja ... need said ka edukalt ära tehtud.
Ilmataat oli ka meie tegevusi soosivalt lahke.


Nii me siis lõunanaabritele külla vurasimegi.

Juba Lätimaal, nii nagu meie plaanides oligi, hakkas pisike näljanäpits näpistama ja õnneks olimegi jõudmas esimesse peatuskohta ja ....



Keha kinnitatud (ms pannkoogid lihaga ja juustuga ning mustikatega kohupiimamaius olid ülihead) ja meel ilust hell ning põu rahulolust punnis, asutasime end taas teele.
Teel olles sõudsid meist üle paksud vihmapilved ja loputasid autot päris kenasti. Kui aga sihtkohta jõudsime, säras seal päike ning lõhnas tõeline paradiisiaed. Seal ei olnud tibagi sadanud ning rohi oli kuiv ja sellel väga mõnus astuda. 


Seejärel, kui juba aed läbi käidud, kopsud sirelilõhna täis ahmitud, konnakontsert kuulatud...
 
https://www.facebook.com/100003713832005/videos/pcb.2655670257900076/1047774386155475 
 
...sirelijäätiski ära maitstud ja süda rõõmust rõkkamas, pöörasime autotuled Riia linna poole ja täpsemalt Vermanise aia kõrval asuvasse hotelli. 
Seal aias aga toimus Läti õllefest. Meeldiv, loomulikult mõnusa sumina ja rõõmsate inimeste pidu. Peol käidud, jalutasime veel pisut päeval puhtakspestud (mulle meeldib eriti see puhtakspestus - õietolm on mõneks ajaks päevakorrast maas ja hingata on kerge) tänavatel, käisime Lidos söömas ja sättisime end hotelli külalislahkusest võlutuna ööunele.
 

Oma käikudel ei saa ma jätta ennast pisikeste meenetega rõõmustamast ja vahel rõõmustavad mind ka lähedased....

Siin on pisike viga sisse lipsanud ... õige on "Sõidame"!






Ma tean küll et Tervete on paik ja seal asub õlletehas, aga eesti keeles kõlab ju nii hästi, et see on tervete õlu! Mesine õlu aga sobib ka teistele... 


*******************************************************

7.5.22

Hopsti märtsist maisse.

 Nüüd siis juhtuski, et üks kuu niikui-lipsti vahelt kadunud.
Ei enam saa midagi muuta - mis läinud see läinud. Aga fotod on ju alles ja natuke olen ju midagi teinud ikka ka. No vähemalt seda kõige toitvamat osa on tehtud piisavalt palju ja nüüd näitan ainult pilte, sest ... no mida mul ikka juurde lisada olekski. 
Hmm ... igatahes kehakaalu kaotust küll karta ei ole!


























Nojah, ja vahel juhtub köögis ka midagi niisugust, mis ei paku rõõmu ega rahuldust.... no näiteks köögikapi-terror ehk köögikiusamine....


Õnneks ei juhtu selliseid asju ülearu sageli.
Veelgi harvemini juhtuvad meid külastama üllatused. Vahel siiski ... üks mu eestlannast sõbranna, kes ´pesitseb´ Itaalias, oli lihtsalt kiitnud TartuMilli tooteid ja sellega pälvinud kinkekoti toodetega kingituseks. Kuna aga TM ei soostunud saatma Itaaliasse, siis andis sõbranna mind üles paki saajaks. Ja ei läinudki eriti palju aega, kui pakk kohale jõudis.


Tegin veel mõned pisikesed "eesti-maitsetega" lisaostukesed, pakkisin kõik turvaliselt pappkasti ja saatsin õige adressaadi poole teele. Postipoisid-tüdrukud tegid üllatavalt kiiresti ja korralikult oma tööd ning vähem, kui nädalapäevad ootust-lootust ning saingi rõõmustada, et ... ei mingeid tõrkeid ega kadusid sel teekonnal!!!

Toas ja õues ja rõdul ja mujalgi liigub aeg aga omasoodu ja kui....


siis...







On olnud ka mõnusaid ja meeldivaid sündmusi. Oleme sõpradega kohtunud ja sõpradelt ning kallitelt sugulastelt kirju saanud...

Lihavõtete paiku oli pisike koosviibimine ja laual olid kohvikõrvaseks nn dipisuupisted, muidugimõista ikka koos dipikastmega.

Tõepoolest, siiralt loodan, et meie valitsused ei hakka jälle takistusi seadma meie teedele ja saan ikka minna tädile häid soove ja kallistusi üle andma... 97 aastat on tähistamist väärt ju küll! Need pildid siin on ajakirjast "Veseliba" e "Tervis" ja see armas portselankujuke on minu juures kodus edasi andmas ja meeles pidamas tädi käte- ja südamesoojust.



********************

Aga veel üks teadaanne!


***********************

Noh, ja ongi selleks korraks jälle kõik....



**********************************************************