Lõpp on ligi ...

 .... no on jah päris ligi juba!
Teen siis veel ühe postituse.

Suur piparkoogiaeg kestab nüüd küll veel mõnda aega, et siis veidikeseks ajaks taanduda,

aga see ei tähenda ometi, et ma toiduga ei mängiks - natuke ikka ju......

Verivorst tuli kingipakis meie koju ... aga puder on ikka enda valmistatud - või ja rõõsa koorega .. mmmm!

Ilmad on meil tõesti kenasti talvised ja jõulud saidki sel aastal valged.

Pisike kaktuseke on ka seda jõulu-värki ikka päris tõsiselt võtnud:

Ja .... saabuv aasta lihtsalt peab hea ja ilus tulema! Nii palju häid soove ja postkaarte on meile soovitud/saadetud ning kingipakid on ka väga toredad ja asjalikud ...

***

Väga paljudel on kombeks anda mingeid lubadusi ... a´la "uuel aastal olen tublim" või "hakkan kaalu kaotama" või "lähen ülikooli" või veel midagi ....

Ma olen nüüd juba sellises eas ja elukogemusega, et tean - minul pole niisugust kindlat ja kanget iseloomu ning siis on parem mitte lubadusi anda. No et... tuleb mis tuleb ja eks siis peab leppima, sest ega´s laisast üleöö virka ikka ei saa!

Üks mingi lubaduste kalkulaator arvas, et võiksin siiski natuke midagi lubada:

***********************************

Taas kordan - lõpp on ligi .... lõpp on ligi!

No ja kui kõik kenasti kulgeb, siis ......

****************************************************************
******************************

Kohe-kohe...

 Jah... kohe-kohe ongi jõulud käes.

Tegelikult ei ole ma millegi hea ega ilusaga hakkama saanud ja teen selle postituse pigem selleks, et endal hiljem kunagi oleks võimalik heita tagasipilk olnule.

Ma ei ole küll väga nö depressivsusse kalduv inimene, aga kuidagi on tekkinud olukord, et elujõud on justkui veidi närtsinud (ei tea, kas see tuleb vanusest või sellest, et kogu maailm on hulluks läinud ja taob trummi vaid ühel teemal ja nõnda nüristab meeli ning pidevalt ässitatakse inimesi teineteise vastu ja hoitakse sõjakirvest õhus). Igatahes on tunne vähem-jõulune, kui eelnevatel aegadel.

Sellest kõigest hoolimata peame ju elama ja tegema oma maapealseid igapäevatoimetusi.

Ja pole tegevust, mis toidaks paremini, kui söömine.

Vahel siiski ei leia motivatsiooni ise köögis mässata ja siis tulevad appi kõik poeletid ja kulinaariaosakonnad....

Enamasti haarame ju poest ikka seda, mis on varasemast tuttav ja oma maitsvust juba tõestanud, kuid vahel "kleebivad end sõrmede külge" ka päris uued või teistsugused tooted.

Huvitavaid leide on olnud teisigi:

No ja kui ikka isutab millegi järele, millest tead, et oma kätega ja oma maitse järele sätitud toit on ikka parem, kui poekaup, siis tuleb sammud ikkagi kööki seada ja tegutseda.

Vahetevahel on juhtunud, et kusagil poes või kaubanduskeskuses olen seisatunud, et püüda enesesse (ja pildikaamerasse) mõni kena hetk. Mõned jõulused ja mõned päris argipäevased.

Kes on tahtnud, see on nüüd küll saanud juba ohtralt võimalusi jäädvustada selle aastalõpu lumiseid pilte. Ma ei ole küll hullult lumelembene ja pole ma ka kaunite kunstfotode tegija, aga mõned vaated on mindki ajendanud pildikesi "klõpsima".

Õige veidi olen jõululist olekut ka tuppa loonud..

ja muidugi õunad ning .... mandariinid ... need lõhnavad nii väga hästi.

Üks hea mõte:

Ja üks hea soov kõigile me kallitele lähedastele, sugulastele, hõimlastele ja headele kaasteelistele, kellega elu on andnud võimaluse kohtuda ja lävida ning ühiseid mälestusi tekitada!

***********************************

***********************************************************