28.9.15

Jalutuskäik sügises.

******
 
Postiljon tõi mullegi armsalt sõbrannalt Natalylt Soomest veel rõõmu lisaks:
 
 
*******
Täna hommikul käisin silmaarsti juures. Millised olid silmakontrolli tulemused, sellest "ajalugu vaikib" ... praegu saan öelda : hea, et kunagi ka pimekirja sai harjutatud ja ei pea hirmsasti silmi pingutama:
 

Võtsin siis ette väikese jalutuskäigu, et nautida puhast ja kerget vihmajärgset õhku.
Jajah, fotoaparaat oli ikka kaasas ja kuna mu enda silmad korralikult ei näinud, siis lubasin aparaadil endal selle tähtsa osa pildistamisest ära teha. Njahh, mõned pildid läksid tõesti untsu ka, sest ma ilmselt ei osanud hästi ja õigesti aparaati hoida, aga veidi sügist saime kahepeale ikka piltidele ka:
 








Taas punab päiksekiirtes pihlapuu
ja kase kuldses kuues mängib tuul
.........
 
*****************************************


Sügises on rõõme.

Kes tahab, see võib rõõme leida kust iganes. Mina leidsin täna lausa kolm rõõmuallikat:
 
1. rõdult
 
 
2. teatrist
 
 
Etenduse iseloomustuseks võin lisada vaid, et olin/olen lummatud ja mina igatahes olen väga õnnelik, et õnnestus piletid saada ning Tallinna Draamateatri väikeses saalis see mõnus monoetendus ära näha!
 
3.taevast
 
 
Meil täna superkuu vaadeldav ei ole, aga kuu on ju alati lummav ja ilus!
 
***********************************


26.9.15

Rõõme jätkub kauemaks ..

Jah, nii ongi, et septembri lõpp on veidi teistsugune, kui teistel kuudel ...
Saabub veelgi õnnesoove ja mõned üllatused on vägagi ootamatud ja suudavad tõsta meeleolu väga mitu astet kõrgemale.
 

****


 
*********
Teadjad teavad ka, et FBs (Facebookis) on liikvel mäng, kus iga osaleja pildistab ja näitab ka teistele seitsmel (järjestikusel) päeval loodusfoto.
Lisan nüüd siia postituse lõppu minu seitse fotot:
 







**********************



25.9.15

24.09.

Ühel sõbrataril oli septembrikuu keskel sünnipäev. Temale sai pisikeseks kingituseks valmis susserdatud lõhnavee pudeli kaunistus. (lõhnavesi seal sees "Cool Off")
See pisike susserdamine läheb kirja ka Isetegijate koostegemisse:
 
 
*************
 

Sõbrad teavad... 23. ja 24.septembril on mul tavaliselt ikka kiire ...
Meie peres on sedaviisi juhtunud, et kaks liiget on jõululapsed ja üks jaanilaps (lugege neist rahvakalendripäevadest 9 kuud edasi... ja nõnda siis ongi!)
Sel aastal tabas mind mõned päevad tagasi ootamatu seljavalu ja külalised pidid leppima pisut kesisema roavalikuga. Ühest mõttest aga ei saanud ma loobuda ja tegin ikkagi teoks:
 
**Juhul, kui porgand ja kapsas pole piisavalt mahlased, või on soov saada veidi "täidlasema maitsega" salatit, võib salatile lisada pisut toiduõli!
 
Õnnitluste koorem sai nüüd küll nii suur, et olen lausa viinata purjus ja tervist ning rõõmsat meelt jätkub ka kindlasti järgmise septembrini ja kauemakski. Aitäh kõigile sõpradele ja kallitele kaasteelistele!
 
Näitan ka pisut pilte: kaardid, kink ja lilli ka....
 





Ja kõige pisema sõbranna poolt välja valitud krüsanteem ... no on ju ilus! 
Piigal on hästi arenenud ilumeel!

 
***************************************



23.9.15

Jõudiski kohale .. sügis.

 
Ja täna jõudis kohale ka tõend veel ühe koolituse läbimise kohta:
 
 
Hmm... mulle vist meeldibki õppida ja uusi teadmisi omandada? Ja muidugi meeldib kohtuda nende inimestega, kellega seovad ühised huvid ja kellega on mõnus mõtteid-kogemusi vahetada
 
Ja sõbranna Anne käis täna kohvipausil:
 

Ja veel mõned rõõmusära hetked tänasest päevast - helistas sõbratar/endine töökaaslane pealinnast, kellega seob meid sõprus juba 36 aastat. Tore, et on selliseid pikki ja armsaid sõbrasuhteid, eks-ju!
Rõõmu võib leida ka väikestest leidudest ja sõpradelt saadud kaardistki!
 

*******************

 
 

19.9.15

Sügisesed tegemised suve lõpul.

Oli juba ammugi teada ja oma kalendris ära reserveeritud päevad, et taas kord end koolilapsena tunda.
Just enne seda aga jõudsid mu koju pohlad ja kõrvits. Kõrvits on õnneks kannatlik, kuid pohlade küpsusaste viitas vajadusele kiiresti tegutseda. Jätsingi kõrvitsa ootele ja keetsin pohlad moosiks.
 


Seejärel pakkisin jällegi koolikoti ja suundusin taas Nelijärvele. See asutus on väga mugav ja vastutulelik koolituste läbiviijatele ja osalejatele ning loodan, et ka edaspidi sattun veel sinna.
 
 


*************************

15.9.15

Killuke siit, teine sealt ...

Ma ei ole osav kõneleja ega ka mitte kaasahaarav jutustaja, seetõttu on postituses jällegi rohkem pilte, kui juttu.
Kes teab, see teab, et Hansaplant´is toimus järjekordne kodumaisete sügiseste õuna- ja pirnisortide hindamine. Minule meeldivad puuviljad ja marjad ja.... nii me siis sinnapoole oma sammud (autorattad) ka seadsime.
Pikalt heietama ei hakka, aga oma kolm lemmikut näitan siin ära:
Mustikas ei olnud küll hindamisnimekirjas, aga oli müügis ja selle leti juurest ei lahkunud ma tühja käega.
Minu maitse-eelistused ei ole tulemuste väljakuulutamise järgi arvestatuna küll mitte traditsioonilised, aga no nii on!
*****
Õhtuks oli meil plaanis Draamateatri külastus. Mulle meeldib, kui ei pea tormama punktist A punkti B ning on aega nii kõndimiseks kui ka nö ringivaatamiseks.

 
Hoone seest ja väljast imetletud, sai keskenduda etendusele "Tuhk ja akvaviit"
Etenduse tutvustuseks:
Autor Bengt Ahlfors
Lavastaja Priit Pedajas
Kunstnik Riina Degtjarenko

Osades Kersti Kreismann, Ita Ever, Laine Mägi, Tiit Sukk, Hilje Murel, Tõnu Kark, Jüri Tiidus.
Komöödia peategelane Vera Malmgren, keda kehastab Ita Ever, on koloneli lesk. Eakas daam elab pärast mehe surma üksi suures soliidses Helsingi kesklinna korteris. Ta on urni koloneli tuhaga koju toonud: miks peaks see hauas kõdunema – kolonel ei armastanud üldse looduses käia, urn võib seista korteris väärikal kohal, nii et Vera saaks temaga rääkida. Vera on leidnud koloneli päeviku ja seda lugedes ning kommenteerides justkui vestleks uuesti koloneliga. Et selline mees pidas päevikut! Ja milliseid suhteid ja mõtteid tal olnud on! Vera järeltulijate kirjul seltskonnal tekib plaan uhke korter maha müüa ja et seda saavutada, tuleks vanadaam vastutusvõimetuks kuulutada. Oh milline segadus ja sagimine lahti läheb, topeltmängud ja segiajamised, väiksed ja suured pettused. Ühed saladuslikud nimetähed saavad lahenduse (reeturit otsi ikka oma lähikonnast!). Virvarri lõikub Vera külaline – härra, kes koloneli surmast kuuldes on mõistnud, et…
lava
 
Mida ma oskaksingi öelda .... Tänu sellele, et meil on oma eestikeelne teater ja üle Eesti jätkub imelisi näitlejaid, on rõõm kuuluda teatriarmastajate seltskonda!
**************
Kuna päevaplaan oli sedamoodi sätitud, et polnud mõtet õhtul hilja koju sõita, et hommikul vara jälle startida, siis otsustasime veeta öö pealinnas. Seega siis tutvusime Tallinna hotellimajandusega.
Ennem veel aga üks pilt ...

Öö aga veetsime hotellis "Susi".
 
***************
Põhjus, miks me ööseks pealinna jäime, oli see, et ...


Mõningaid pildile püütud muljeid:
 

Eluruumidesse ....
 
 Padjakatteid igale maitsele...
 
 Jaahhh .... tooli käetugedele omaenese keharaskusega toetudes kerkib tooli istmeosa ja on palju kergem toolilt püsti tõusta. Nn aktiivtool on nutikas lahendus!
 
Tõsta padi just sinna, kuhu tahaksid, et ulatuksid masseerima massööri käed ...
Täielik lõõgastus oma kodus .... Minusugusele vanainimesele just õige jõulukink! Mis sellest, et pisut varavõitu, mõnulemisega alustamisega ei pea ju ometigi ootama mingi kalendripäeva saabumist!
Ja ei saa jätta lisamata, et see padi sõna otseses mõttes nurrub ja see nurrumine on sama rahustav, kui kassiarmastajale kiisu nurrumine!
 
Ja pika kõndimise ning suu ammuli uudistamise järel tundus see väljapanek üsna kutsuvalt ...

 
Natuke korilasehinge rahastamiseks:

 
Ja uueks ülestähenduseks oma kalendrisse võib sisse kanda:

 
**********************
 
Kuna lõunaaeg oli juba ammugi käes ja plaanis ka pisut linnas ringi vaadata, siis külastasime kohvikut ja jalutasime pargiteel.

 
 


 
Seejärel hakkasimegi tasapisi sadama poole liikuma.
Teele jäi nn mini-vaateratas.
Muidugi ei anna seda võrrelda isegi Linnanmäe või Särkänniemi vaaterattaga, ammugi siis mitte Londoni omaga, aga testimiseks, kuidas ja kas kõrgusekartja oma hirmust üle saab, oli see kena võimalus. Sain hakkama ja julgesin ka alla vaadata.


Jalutasime veel pisut ja tõdesin kurvalt, et ehkki linnakunstnikud ja arhitektid püüavad luua kaunist keskkonda, leidub ikka ja alati neid, kellel on tarvis seintele või istepinkidele sodida-kritseldada teateid a´la "Mina olin siin!". Pöörasin siis tähelepanu rohkem ilusatele detailidele.
Eelmisel pildil vaaterattalt vaadatuna (kollaaži alumise rea vasakpoolseimal pildil) nähtav hoone:

Päev lõppes laevasõidu ja järgmise päeva varajasel hommikul kojujõudmisega.
 
***************

 
Edaspidi uued lood

♥☼☺☼♥

*****************************************************