31.3.18

Värvid, käsitöö ja lihavõtted.

Nüüd, kus päike juba natukenegi sagedamini end näitab, tundub mulle, et ka viirused hakkavad taanduma. Nõrgenenud immuunsus vajab küll veel turgutamist, aga kui looduslikku D-vitamiini hakkab organismi lisanduma, on veel lootust ka suvest rõõmu tunda saada.
Esialgu püüan rõõmsaid toone lisada toitudele, tarbida vajalikke vitamiine ja püüda päikest.
 
 

 
 
 
 
Vahel juhtub ka, et kutsutakse külla ja siis on jällegi võimalus midagi "muudsugust kokku käkkida".
 
 
 
 
 
Ja lõpuks ometi on mul õnnestunud ka üks väike käsitöine tegu.
Pluus oli küll mõnus, aga ... lühike. Heegeldasin siis alaäärele pitsi külge. Ei ole küll mingi eriline šedööver, aga vähemalt ise tunnen end nüüd selles pluusis pisut paremini.
 
 
Ja et on pühad, siis .....
 

 
 
Igaüks valigu endale just see soovikaart, mis enim meeldib!
 
***************************************

24.3.18

Pisikene peresisene õhtusöök heade sõpradega.

Üks ühine õhtusöömaaeg oma pere ja heade sõpradega sai ära peetud.
 
Sõnu on kitsalt käes ... seega lisan mõned pildid:
 
 
 
 
 
 
 
 
No nii ..... sööjate ootel:
 
 
Kook:
 
 
Natuke oli ikka põhjust ka, et selline pisut rikkalikuma söögilauaga õhtusööming korraldada. Meie vanuses võib iga elatud aastaringi puhul ju õnne soovida:
 
 
 
 
 
Mõningad kingitused jätsin nimme pildile püüdmata, aga ilu ja magusat võib nautida ikka:
 
 
***************************
 
Kaunist märtsikuu viimast nädalat!
 
*******************************************

20.3.18

Kevad.

Ehkki ilmad on veel üsna talve nägu, algab täna nn kalendrikevad.
 
20.03.2018 kell 16.15
 
Talv võib küll minekuga viivitada, aga küllap peab ta siiski peagi taanduma ja siis võib küll tunda naudingut värsketest rohuliblekestest, hiirekõrvul puudest-põõsastest.....
 
 

 
 
 
 
..... ja kerge südame ning kõlava häälega kaasa laulda:
 
Ivo Linna - Kevadelaul
 
 Uno Loop - Kevad Kadriorus
 
***************************************************
 
 

15.3.18

Tasapisi hiilib kevad ..

Ilmad on just nii tujukad, nagu kevadele kohane. Meenuvad ema elutargad sõnad selle kohta, et kevadist sooja ei tasu väga usaldada, kuna see sõbrustab veel talvise tuulega. Päike ärgitab küll paksemaid riideid seljast heitma, aga tuuleke võib vägagi kergesti tuua külmetushaiguse meid vaevama. Hoidkem ikka tervist!
Tänaselgi päeval soojendab päike päris kenasti ja päev algaski rõõmsalt:
 
 
Vahel võib ka lõunasöögiks nö külma toitu süüa, aga ...
 
 
Mandariinid ei ole päris kindlasti omamaised ega isegi mitte lähinaabrite maal kasvanud. Õunad on väidetavalt Leedus kasvatatud. Loodame, et nii ongi.
 
 
 
 
Aga vot sibul on täitsa omamaine ja vitamiinirikas:
 
 
******************
Ilusat märtsi keskpaika!
 
 
************************************************************************

14.3.18

14. märts

Emakeelepäev.
 
 
 
 
 
 
*********************************************************
 

11.3.18

Kaunid pitsid



 
*********************



10.3.18

Vahel mul veab ja vahel saab nalja.

Veidi aega tagasi tahtis Tartu Mill jagada taignarulle ja tegi niisuguse postituse.
Võta ette KALEWi arvamismäng
ja võida eksklusiivne EV100 taignarull!
 
Tegelikult ei olnud seal arvata midagi, vaid oli vaja hoopis küsimustele vastata, mis eeldasid kas teadmisi või otsimise oskust.
Vastasin siis minagi ning äkitsi selgus, et ....
 
 
Ja muidugi on mul hea meel!
 
 
Väga vahva ju, sest fortuuna naeratas mulle ka eelmisel aastal:
 
 
Olen nüüd topeltrelvastatud naine!
 
************
Tegelikult pole ma üldse sõjakas meeleoluski, sest mu lugemislauale jõudsid just kaks vahvat raamatut.
Üks mis kindel - hiidlane alustab naljatamist juba alates raamatu pealkirjast: vot vähene see raamand nüüd küll ep ole!
 
 
 
***********************************

9.3.18

Naistepäev ja ... Hullemast hullem.

Ma ei hakka siin heietama miks ja millal otsustati märtsikuu kaheksandat päeva tähistama ja miks see just naistepäeva nime kannab.
Hoopis kenam on teada, et on naistepäev ja on lilled ja on rõõm ja silmade sära ...
 
Meie aknal sätib orhidee end uuesti õitsema ja loodan, et kuu lõpus näeb ehk ka avanenud õisi.
 
 
Köögis olen ka nn miinimumprogrammiga toimetanud - ei teagi kohe, kuhu see toiduga mängimise lust kadunud on, aga ehk tuleb tagasi. Seni vaid lihtsad tegemised:
 
 
 
Nojah, aga naistepäev ...
Mind viis abikaasa täna teatrisse - kultuurne kingitus igatahes! Enne etendust veel väike hea ja parema nautimine kohvikus ning seejärel tempokas, naljakas, mõnus etendus. Tõesti jah nii tore, et kojusõidulgi püsis naeratus näol!
 
Etenduse tutvustuses on öeldud:
 
 
Eksituste komöödia.
 
Proovid on lõppenud, kostüümid on valmis, lavakujundus paigas, tekst peas. Lavastaja astub publiku ette ja juhatab pidulikult sisse harrastajate uuslavastuse „Mõrv Havershami mõisas”. Kõik peaks justkui olema valmis suurejooneliseks esietenduseks.
Kuid kuidas etendada 1920ndate mõrvamüsteeriumi, kui traagiline kukub välja naljakalt? Kui osatäitjad saavad vigastada ja dekoratsioon kukub kokku, rekvisiidid kaovad ära, tekst läheb meelest. Iga kord kui tundub, et enam hullemaks minna ei saa, tabab näiteseltskonda uus ehmatus, mis paneb nende anded proovile.
Lavastus toob vaatajani kõik peened nüansid, millest sõltub teatriime võimalikkus. Nii nagu plaanitult, ei lähe tol õhtul miski. Aga lõpuni see lavastus jõuab, maksku mis maksab.
Lavastaja Elina Purde
Kunstnik Marion Undusk
Lavavõitlus Rein Oja (Eesti Draamateater)
Pantomiim Aleksander Eelmaa (Eesti Draamateater)
Tõlkija Silja Ild
Osades Indrek Apinis, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer, Tarmo Tagamets
 
Ja muidugi .... lilled ju ka!
 
 
Rõõmu igasse päeva!
 
**********************************************
 
 
 

2.3.18

Talvekaamos või kevadväsimus

Vot ei teagi nüüd, on see nüüd talve- või kevadväsimus või hoopis haiguse lõppfaasi (no ma tõesti loodan, et hakkab lõpuks ka lõppema) väsimus, aga no mitte midagi ei jaksa ja ei tahagi teha.
 
Isegi suvele ja suvistele tegemistele ei jaksa mõelda. Unistaminegi ei õnnestu, sest mõte aina hälbib oma suunalt ja eksleb tundmatus padrikus mitte kusagile välja jõudmata. Niiviisi tekib mingi mulle seni tundmatu irreaalsuse tunne ja isegi kerge iiveldus (mis võib muidugi olla ka haiguse järeleandmatuse ilming). See, pea kaks kuud väldanud, tervisemure on juba tõepoolest psüühika ära väsitanud ja keha ära vaevanud.
 
Käsitöö vastu ei tunne huvi ja käsi ei sirutu isegi mitte heegelnõela järele.
Köögis toimetan ka ainult nii palju, kui hädapärast tarvis on.
Vahel ei jaksagi muud toitu teha, kui rutakalt mõned võileivad vaid ...
 
 
Ja noh, isu tekitamisel (ehkki minul pole probleeme selles osas) on toidu väljanägemine oluline:
 
 
Abikaasa leidis kaubandusest ...
 
 
Ahhaaa! Ja üks väga vahva leid veel. Ilmselt ei ole uudistoodang, aga minule väga hästi maitsev:
 
 
*************************
 

 
***************************************************************