29.2.16

Raivo ja Ivo.

Raivo E. Tamm 50.
s 15. juuli 1965.
Seoses selle tähtsa sündmusega valmis monoetendus " Ma olen Ivo Linna".
Ja nüüd õnnestus meilgi seda etendust näha.
Tõesti väga nauditavad tunnid, täis muhedat huumorit ja kauneid laule.
Jah, mina olen kasvanud ja oma noorusaastad elanud just sel ajal, mil lauldi meie kaunis emakeeles laule, mis koosnesid kaunist viisist ja selgeid mõtteid sisaldavatest riimitud stroofidest.  Vaid hea muusikalise kuulmise, heliseva hääle ja hea diktsiooniga oli võimalik saada lauljaks, keda rahvas ka armastas. Muidugi kuulusid minu noorusaega laulud, mida esitasid Ivo Linna, Jaak Joala, Boris Lehtlaan, Anne Veski, Anne Velli, Georg Ots, Artur Rinne, Vello Orumets, Ahti Nurmis, Kalmer Tennosaar, Tõnis Mägi jpt.
See etendus oli kui teekond tagasi noorusesse. Kuna mul on ka mälestusi nende paikadega, milliseid mainiti etenduses, tekkis veel eriliselt soe paralleel. Ja teadmine, et mina oma vanusega mahun kenasti Ivo ja Raivo vahele, lisas veelgi ühe dimensiooniparalleeli - me olemegi kaasteelised!
Aitäh kõigile, kes kontsertetendusega seotud ja selle teostumisele kaasa aitasid.


**********************************


27.2.16

Kevadet otsimas ja leidmas.

Kõige esmalt lisan siia oma reedese pannkoogirõõmu.


Nüüd aga mõned pildid kevade otsingutest:







Kes on küll sellele männile haiget teinud? On see looduse või inimkäte julm puudutus?
Imetlen seda puu visadust ning väidan, et ka kõver on kaunis!

Pisut kevadet ka toas:


Tuleb-tuleb! Kevad tuleb! Praegu veel argliku sammuga, peagi aga aina julgemalt ...

****************************






23.2.16

Veebruar, lihtsalt veebruar.

Veebruaris on taas talv tagasi tulnud ja aeg justkui õigesse rütmi tagasi pöördunud. Jah, veebruaris peabki olema lund ja veidi ehk tuiskugi! Las ollagi veidi veel seda lumist olekut ja kõik saast, mida hooletud käed maha on pillanud/visanud natukenegi aega veel peidus. Küll ei mõista ma, miks inimesed reostavad oma ümbrust. Kust küll tuleb see hoolimatus? On see eksporditud kultuur või ikkagi kultuuritus? Nii või teisiti - inetu on see ikka ja kord aastas "teeme ära" ei suuda meie kodumaad puhtana ning ilusana hoida! Puhtusehoid ja -armastus peavad olema juba kodust nö kaasa antud teadmine ja vajadus!


Lummavad lumevaated:



Aga toas on õiteilu:



Ja veel üks uus ja tore rõõmuallikas.
Marika kinkis....



Kõige lõpuks üks pisike amps kah!


Ilusat kodumaa sünnipäeva!


Kaunist pidupäeva kõigile, kes tõesti hoolivad Eestimaast!


*****************************************************

21.2.16

Isamaa ilu hoieldes.

Jah, Isetegijas oli välja kuulutatud just sellenimeline koostegemine.


Algul mõtlesin küll, et ... kaasaga kahekesi oleme, no mis kangeid kaunistusi siin teha. Mida lähemale see kodumaa sünnipäev tuli, seda hullemini hakkasid aga käed kihelema ja ega ju ennem rahu ei saa, kui midagi rahutuse rahustamiseks ette ei võta.
Natuke paberi voltimist ja saidki käed selleks korraks rahu.


*****************************



18.2.16

Pats.


Oma Põrsas

14.02 loosime 2x3 sisefilee patsi!
Loosimises osalemiseks jaga pilti ja kirjuta pildi kommentaaridesse sõbra nimi. Kingime Teile mõlemale 3 sisefilee patsi.
Noh, ja juhtus nõnda, et ... fortuuna naeratas ...
Loosimine on lõppenud. Palju õnne KATI MÄTAS ja ELINA KURISTIK!

Patsid kodus ja üks neist juba otsakorral.

Üks prae valmistamise õpetus:
Pean siiski tunnistama, et minul kulus aega märksa rohkem, aga tulemus sai tõesti mõnus! 

Aitäh Oma Põrsa mees- ja naiskonnale ning muidugi fortuunale ka!

****************

17.2.16

Veebruarilaiskus.

Enese jaoks lisan siia ühe supi ... meenutamaks, et oli hea.


************

Midagi eriskummalist polegi neil päevil juhtunud. Midagi pole ka nö näppude vahelt pudenenud, mida võiks uhkelt või ka vähem-uhkelt eksponeerida. Mõni väike külaskäik ja sotsiaalmeedia vahendusel suhtlemine pole ju ometi jutuks võtmist väärt!
No see virtuaalsuhtlemine on tegelikult vahel päris huvitav ja lõbustav. Eriti, kui ei ole mõne võõrkeele puhul päris kindel tähenduses või kirjapildi õigsuses.
Kasutame tõlkeprogrammi...



******************
Kõige selle mittemidagitegemise kõrvalt heitsin pilgu Vallimäe suunas:


************************

13.2.16

Nõiakaev ja sõbrapäevaeelsed mõnusad kohtumised.

Just teatati, et Tuhala nõiakaev otsustas sel aastal juba veebruaris keema hakata. No ja ega´s seda saanud ju ometi kõrvust mööda lasta. Ma olen küll üsna karstialade naabruses üles kasvanud ja selgelt on meeles kindel keeld neid alasid omale mängumaaks valimise kohta. Jah, täiskasvanutega koos käisime karstiauke ja maa-aluseid jõgesid kaemas, kuid mitte kunagi ei astunud ma keelust üle ja ei teinud seda üksi ega eakaaslastega. Me olime kuulekad lapsed.
Tuhalas ei olnud ma varem käinud. Piltidelt ja AK videotelt olin küll näinud. Nüüd siis läksime ja ei kahetse. On küll vaid kaev, mis üle rakete vett endast välja ajab, aga ... vaikselt seistes võib tõesti tunda mingit omapärast puhastumist ja lummust. Jah, tuld (nt kaminas või ahjus) on mõnus vaadata, kuid veelgi enam olen mina võlutud vee liikumisest ja häälest.


Väike liikuv pilt:
https://www.facebook.com/photo.php?v=786368608163593



*******************

Ja seejärel kohtusin kahe hea ja sõbraliku inimesega.
No muidugi - nemad teavad, kuidas minu silmad särama saada.
Kaardid minu kogusse Anult ja imeilus tikitud pilt Mairelt.
Aitäh Anu ja Maire!


*************

Ja õhtul rõõmustasid meid väga lähedased sõbrad ning veetsime mõnusa pitsaõhtu.
Lisaks tõid külalised kauni sõbrapäevatordi - südametega ja puha....
Omalt poolt pakkusime kohvi ja väikest maiustuse ampsatust:



*************************************

9.2.16

Ausammas.


*****



Niisiis .... käisime taas end kultuuriliselt laadimas ja taas nautimas asjaolu, et Rakvere Teatris on suurepärased näitlejad.

Vladimir Žerebtsov

Ausammas

Ühe arusaamatuse lugu

Lavastaja Filipp Los (Venemaa)
Tõlkija Tiit Alte
Kunstnikud Kristi Leppik ja Maret Kukkur
Osades Liisa Aibel, Helgi Annast, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Maarika Mesipuu-Veebel, Eduard Salmistu, Tarmo Tagamets, Tarvo Sõmer


Inimene on väike, aga ausammas võib sellest hoolimata olla suur. Nii suur, et ei mahu enam inimese sisse ära.

Ühel hommikul ärkab väike ja tolmunud vene asula imestusega. Ööga on keskväljakule kerkinud muljetavaldav ausammas. Nii kirjade kui näo järgi tuntakse ära sama linna kojamehe molu. Kojamees on täiesti väljapaistmatu isik, pealegi veel joodik, kes ennast igast tühjast-tähjast käima tõmbab, naiselt ühtelugu köögirätikuga peksa saab ning öösel küla pealt koju roomab. Ja nüüd äkki ausammas. Mis õigusega, tahaks korralikud kodanikud ja aktivistid küsida. Mille eest? Sama küsib kojamees ise.

Esietendus veebruaris 2016.



***********************************

5.2.16

Veebruar. Punane, lilleline, sõbra- ja vastlapäevaline.

Üks pisike käsitöine esitlus - Värvispektri punane veebruar.



********

Lilleilu jätkub ka veebruarisse.


*********

Vastlapäev alles tuleb, aga kuna kullakesed tulid just nüüd külla, siis muudele toitudele, nagu näiteks salat ja liha- ning viineripirukad (mis juba väga tavalised), pakkusin ka muid tavalisi toite ...



********************

Mõnusat vastlapäeva ja pikka liugu!


*******************************************************

3.2.16

Tere hommikust!

Kes armastab putru?
Mina!
Kõigil meil on mingid ainuomased toidueelistused. Mõned neist kujunevad juba lapsepõlves nö tuumikpere toidulaua mõjul. Paljud teised aga katse-eksituse meetodil hoopis hilisemas eas. Elu jooksul muutuvad ka maitsed ja eelistused. Nii kaua, kui end mäletan, olen putrusid küll alati armastanud. Olgu siis kaerahelbe-, tatra-, kruubi-, mulgi-, riisi-, manna-, herne-, tangu-, kartuli-, hirsi- vms puder, ükskõikseks ei suuda ma jääda!
Tänane puder:


Nojah, peedist ja rohelisest sibulast tunnen ka alati rõõmu ning ... paprika oli täna nö puhtalt maiuspalaks.

*******************

1.2.16

Terviseamps.

Tervise eest tuleb hoolt kanda pidevalt, mitte ainult siis, kui viirused aktiivsemalt liikvel on.
Meie peres õnneks süüakse nii sibulat kui ka küüslauku, meest ja puuviljadest rääkimatagi.
Tänane hommikuamps.


Odrapäts (Europagar), riivitud suitsujuust küüslaugu ja majoneesiga, lisaks rohelist sibulat (ikka oma pisikesest "talveaiakesest") ja üks soolakas päris-lõhemarjaga võisaiake.
Tegelikult armastan ma küll kala, kuid mitte eriti kalamarja. Odrapätsi viilud rohelise sibulaga on aga ilma juustusegutagi head küll!
Ms Europagar küpsetab ka Kaerapätsi. Need on mõlemad saanud mu soosikuteks, kui leiva "hapu" koostis peale pikaajalist tarvitamist liiga hapuks muutub ja vaja on vaheldust.
Need pätsid olen ma heaks tunnistanud kahel põhjusel: esmalt on neil väga hea maitse ja teiseks on neid võimalik rahulikult lõigata ning neile ka nt võid peale määrida - st nad on tihkemad, kui kõik need tänapäeva saiad, millele sõrmega peale vajutades võib tunda seda (laua)pinda, mis saia all parasjagu on.

************************