31.7.16

Vihmane pühapäev.

Pühapäev. Vahelduva eduga sajab hoovihma, aga kahjuks õhu nö klaarimaks muutumist see kaasa pole toonud. Ikka on troopiliselt lämbe.
No kohe nii lämbe, et südamel on raske ja köögi poole ei taha isegi väga vaadatagi.
Natuke peab ikka toimetama, aga lubasin endal väga vähese vaevaga hakkama saada. Küll jahedamate ilmadega jälle natuke rohkem viitsimist ka ehk tuleb.


Ja kuna täna sain omale uue lugemisvara, siis vot just vihmase ilmaga ongi hea end diivaninurka kerra sättida ja raamatut lugeda. Mulle meeldivad ajaloo- ja elulooraamatud, kust saab teada aja ja inimeste kujunemise lugusid.
See on küll natuke kummaline, sest kooliajal oli ajalugu minu jaoks vist kõige vähem meeldiv õppeaine üldse. Tõenäoliselt küll seepärast, et tunnetasin ... ajaloo e aja loo teadmine üldises mõistes on tarvilik ja isegi põnev, kuid mingite kuupäevaliste teadmiste päheõppimine kontrolltööde ja klassi ees üleslugemise jaoks on üsna mõttetu. Mitmelgi korral olen mõelnud, et nt Euroopa ajaloo õpetuses võiks pigem sisalduda toidukultuur ja riietuskultuur ning vähem peaks käsitlema sõdasid. Neid peaks tutvustama ja käsitlema vaid üldise elu-olu kontekstis. No näiteks, et selle või tolle sõja või revolutsiooni vms järel hakkasid levima nii- või teistsugused rõivamoed ... või hakati kasutama ümbermaailmareisidel nähtud tööriistu .... või hakati importima niisuguseid toiduaineid ja hakati valmistama seesuguseid roogasid ..... need oleksid ju palju põnevamad teemad, kui kuivalt meelde jätta aastaarve ja sõjadaatumeid!

Aga nüüd siis loen:
***************************************************

28.7.16

Ka väike rõõm on rõõm.



***
Oli päris käre äikesetorm ja korraks tundus, et ongi natuke rohkem õhku, aga ... leevendust ikkagi ei tulnud. Õhk on niiske ja lämbe. Vaid vähestel öötundidel tundub, et natukenegi õhk jaheneb ja süda saab rahulikumas rütmis tööd teha.
Ja hoolimata kuumusest on perenaistel käed töid-tegemisi täis. Praegu ju parim mahlade-mooside-kompottide-püreede jms tegemise aeg. Kohe tomatid ja kurgid ka kannul ...
Minul on mitu põhjust ja vabandust, miks ma pole hoolas perenaine ja ei tee hoidiseid (need mõned, mis ma teen, ei lähe arvesse!). Aga köögis liigun ikka natuke ja .....  juhtus nii:


*******************************

26.7.16

Kommentaarid, kapsas ja kilu.

Kommentaaridest kirjutan seetõttu, et mõned inimesed on kurtnud, justkui oleks mu blogipostituste kommenteerimine liiga keeruline. Mina ise seda lihtsamaks muuta ei saa ja neile, kes on nö registreerunud blogikülalised, ilmselt ka midagi rasket pole.
Neile, kes ei ole registreerunud ja on lihtsalt külalised, lisan siia pisikese pildirea ja ühele pildile mahutatuna on see näha ka mu blogi esilehel paremas ülanurgas.







kokkuvõtvalt:

*******
Ja et on suvi ... ja et on laiskus ... ja et tahaks süüa teha väga vähese vaevaga ... ning isegi söök võiks olla kerge, et ei peaks väga ohtralt närimisele energiat kulutama ... siis väga heaks valikuks on minu arvates lillkapsas!


****
Kiludega on lugu niisugune, et on inimesi, kellele nad meeldivad ja on neid, kellele ei meeldi.
Kellele kilu (või üldse kala) ei meeldi, nendega on asi selge.
On ka neid, kellele meeldib süüa, aga mitte puhastada ja on neid, kellele meeldib süüa ja hea ampsu nimel on nõus ka natuke pingutama ja kilud ära puhastama.
Minule kala meeldib! Peaaegu igasuguse töötluse järgselt: kalasupp, keedukala, grillitud kala, praekala, suitsukala, vürtsikala, soolakala .. Vähemal määral ehk olen huvitatud kuivatatud kalast ja üldsegi mitte noist imelikest haisu- ja mädandatud kaladest.
Aga mul on pisike kiiks ikka ka küljes - ehkki ma olen nõus üldiselt kala sööma ka magustoiduna, on vahel hetki, mil kõht on nö silmini täis ja kalasabakenegi enam hammaste taha ei mahu. See aga ei ole üldse takistuseks kala puhastamisele.
Juba siis, kui olin alles üsna laps, kuid mu kätte juba usaldati nuga, tundsin erilist naudingut kalade rookimisest. Ükskõik, millise perepeo (koosviibimise) ettevalmistamisel olin alati see, kes vabatahtlikult siirdus puhastama heeringaid, vürtsikilusid, suitsukalu jms.
Paljud ehk ei suuda mõista, kuidas saab kala puhastamist nautida. Ega ma isegi päriselt ei oska seda seletada, aga kui mul parasjagu ei ole enda tehtud vürtsikilu, siis lähen ja ostan poest just puhastamata e karbi Tallinna kilusid või rookimata heeringat. Jah on ju saada puhastatud ja fileeritud kala, aga siis jääb vaid tuim söömine ja minu jaoks jääb nö positiivne lisaelamus saamata.
Nii on lood kaladega ja täna sain ma igatahes oma naudingu kätte:


*****

Tegelikult on mul veel päris mitu "kiiksu", aga ega ma kõike välja ka ei räägi!

****************************

24.7.16

Suve esimene kuu otsas.

Nii ongi - esimene kalendrijärgne suvekuu on läbi.
Praegune troopiline kliima ei soodusta kohe kuidagi millegi suure ja asjalikuga tegelemist. Seepärast ei jaksa ega taha ka söögitegemisele palju energiat kulutada.
Olengi läinud nö kergema vastupanu teed ja nt kasutanud valmis keeksipulbrit. Tegelikult olen juba ammugi kehitanud õlgu selle jutu peale, et "üks õige perenaine" teeb ka kõik taignad, kõik hoidised, kõik supid (ka borši jms supipõhjad ... kasvõi hoidistena) ikka ise. No tavaliselt ma eelistangi ka nt piruka-, keeksi-, torditaignad ise teha, sest nn poepulbrid on minu jaoks liiga magusad ja osad tootjad, kes valmistavad pirukaid, kasutavad nii kaneeli- kui ka nt juustusaiade valmistamiseks üht-sama taigent. Magusa kõrvalmaitsega juustusaiad aga ....no ei lähe mitte!
Täna otsustasin proovida, kuidas õnnestub Tartu Milli sidrunikeeks.



Ehkki ploomid ei ole just väga magusad puuviljad ja teragi lisasuhkrut ma ei kasutanud, siis ... abikaasa küll väitis, et pole liiga magus aga minu arvates (jah maitsesin ikka ka tükikese) on ikka magusust justkui üleliia.

Hoopis meelepärasema maitsega said need soustid:


Rõdul kohvi juues peatub pilk ikka ka "sõbrakestel":



*********************************
Tere teine suvekuu ....

****************

16.7.16

Juuli keskpaik käes.

Just .. juuli keskpaik käes ja peremees ütles, et tahab.
Kukeseenesousti.
No kui peremees tahab, siis peab ta saama.
Kukeseenesousti.


Maitsevad seened mulle ka, aga ...


Ja peale eilset tugevat vihmasadu on väga meeldiv vaadelda rahulikku rohelist ilu ja vaikelu:


*************************

Kahjuks ei oska mõned inimesed hinnata ei rahu ega teiste inimeste tööd ning ei suuda taluda isegi seda, et lapsed saavad pisikesel mänguplatsil rõõmsalt ja turvaliselt aega veeta.


********************
Natuke kohvikõrvast ka:


*********************************************************************

13.7.16

Rõdurõõm ja nostalgia.

Ilus õhtu.
Otsustasin kasutada looduse poolt pakutavat valgust ja kolisin väikese näputööga rõdule.
Vaikses "rahulolumullis" nokitsesin ja nohisesin omaette.
Leidsin ka hetked, et imetleda ka rõdul, kitsastes ja mitte päris õigetes tingimustes kasvavate taimekeste visadust.



Ja siis tuli abikaasa samuti nautima sumedat suveõhtut.
Koos imetlesime pilvi .... nagu kunagi lastena olime pilveloomi-linde-asju otsinud ja leidnud ...




Aga ....
... kaasa ei tulnud mitte "tühja käega" ....

Üks mõnus nostalgiline nauding ikka ka ...


Jäätis jäätisepokaalides, mis pärit kusagilt sealt kaugetest aastatest ... 1975...1980.. ühesõnaga, tollest ajast, kui me veel noored ja ilusad olime!

*********************

12.7.16

Köögitiir ja sinine juuli.

Suvi võib inimestele meeldida või ka mitte meeldida. Olen minagi aeg-ajalt mõtlemas nii ja siis jälle naa ... Kui süda oma ülesannetega kuumuse tõttu enam korralikult hakkama ei saa, siis on ju selge, miks suvi ja liigselt niiske leitsak mulle ei meeldi. Kui aga mõelda sellele, kui kerge on suvistest viljadest midagi söödavat valmis teha, sest värsked viljad keevad-küpsevad ruttu ja palju on marju ning puuvilju, siis on ju suvi siiski hea ...


Natuke olen nokitsenud ka käsitööd teha.


Minu juuli:



Ausalt, ma ei tea, miks need hele-helesinine niit ja helesinine lõng piltidel peaaegu hallina näivad. Tegelikult on ikka sinised.

**********************************

10.7.16

Saime kokku.

9.07.2016 - Jaak Joala fännide kokkutulek.
Toimus Tallinnas.
Olen fänn ja hõimlane ja lihtsalt imetlen ning naudin südamega loodut ja imelist annet.
Muidugi suundusin minagi Tallinna.
Nüüd mõned pildid:

Esmalt austusavaldus.

Seejärel jäi pisut aega nö ringivaatamiseks.


Kokkusaamisel oli väga sõbralik õhkkond ning kuulata ja teada saada vägagi palju ...



See oligi tõesti ilus ja hea päev!


**
Ja koju tagasi jõudes ootas veel üks üllatus.
Reedel juhtus Itellal üks pisike äpardus, aga saime selle väga kiiresti ja sujuvalt lahendatud. Ja nüüd siis sedaviisi:


****

Ja siia lõppu veel üks teadaanne:



**********************************************************

7.7.16

Sajuilma pisikesi tegemisi.

Juuli on seni olnud soe, aga niiske ja kuna praeguseks on suur leitsak möödas, on vahel päris mõnus ka jällegi natuke köögis toimetada.
Kuna maasikad vallutasid me magustoidukausse ja nüüd teevad võidukäiku murelid, siis jäid mõned õunad nö kandikule seisma. No mis siis ikka - talvel maitsevad õunad ka jälle hästi:


Ootan juba igatsusega, et valmiksid Eesti, Läti ja Leedu (v.o. ka Poola) ploomid, aga seniks naudime mureleid. Lihtsalt marjasöömisele lisaks teen vahel ka mõne küpsetise:


*******
Ja nüüd kekutan ka natuke.
Sel korral siis nö "võõrad suled", aga mul on kangesti hea meel, et mu kallitel on olnud võimalus maailma näha ja ilusaid mälestusi koguda!


**********************************