29.4.19

Aprillis oli suvi

Kevad astub nüüd pika sammuga ja looduses toimuvad muutused iga päevaga.
Praegu on siiski õnneks veel kevadist värskust ja öödes veidi jahedust. Nõnda on hea - ei väsita südant liiga ära ja saab ümbritsevast ilust rõõmu tunda.
 
 
 
Ja ühel kenal päeval käisid meil külalised …
 
 
 
 
 
Aga ma olen natukene ikka õues ka käinud ja ilmailu uudistanud. Vahel jäävad silma toredad kooslused ja mõni lihtsalt kena vaadegi võib nö "hinge kinni võtta".
 
 
Nädalavahetusel sai ka meie selle-aasta-palverännak tehtud.
Otsisime võimalikult odava, kuid viisaka öömaja ja sõitsime Riiga.
Kuna põhieesmärgiks oli lõõgastus ja loomariigi lemmikute külastamine, siis oli basseinide ja saunade külastus päevalõpu lõõgastusena vägagi teretulnud.
 
 
Alustasime ja lõpetasime oma ringkäigu samas paigas … lemmikute juures.
Praegu on päris palju hülgeid. On täiskasvanud hülged ja .. ma ei lugenudki kokku, kui palju väikesi. Igatahes käis basseinides vilgas ujumise-, ronimise- ja uute oskuste omandamise treening.
Üks suurtest otsustas meile ka sõbralikult viibata … armas, eks-ju!
 
 
Nö "aega on küll"-olek ning suviselt soe (kohati näitas kraadiklaas 21-22 kraadi sooja) ilm võimaldas lonkida, loomaaia elanike tegevusi nautida ja ka mõned pildid teha.
 
 
 
 



 



 
 
Peale elus sõprade oli ka muud huvitavat ja ilusat. No näiteks siga ja tigu ja sebrad ja tiiger …
 
 
 
 
 
 
 
Pühapäeva hommikul tegime veel ühe ringkäigu Riia turul. See on nüüd veelgi laienenud ja aina rikkalikumaks muutunud. Maasikakilo 1.50 - 1.80 ahvatles ostma ja pool kilo magusaid, mahlaseid marju said küll väga kiiresti otsa. Õuntega saab ehk mõne päeva kauem maiustada.
 
 
Tagasiteel koju tegime pisikese peatuse Salacgrivas, kuna olin ammu huvi tundnud sealses väikeses pargikeses seisva skulptuuri vastu. See kaunis naine lapsega on seljaga tee - ja näoga mere poole. Pole tähtis, mille puhul või milliste sündmuste mäletamiseks see skulptuur on püstitatud .. ometi on selles, vaatamata sõjakoledustele, tunda helgust ja lootust ning ehk ka teadmist, et elu peab jätkuma ning vaid meie ise saame seda paremuse poole suunata …
 Mulle on märksa olulisem skulptori "käekiri" ja selle teose ilu.
 
 
Silmi ja hinge hellitavat jäi piisavalt ka teele ja tee kõrvale:
 
 
 
 
 
Koduski on näha, kuis Kevade kleidike üha säravamaid värve omandab:
 
 
Lõpetuseks - roheline ….
 
 
*********************************************************

21.4.19

Rõõmsat kevadpüha!


Munapüha ehk kiige- ja suur püha on maarahva vana kevadpüha, mis kunagi liideti kirikliku lihavõtte-  või ülestõusmispühaga. Munapühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis on tihtipeale ühised teiste Euroopa või Soome-Ugri rahvastega. Munapüha on esimesel täiskuu pühapäeval peale kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04.
Lisaks saab lugeda siit:
On looduse ja elujõu tärkamise aeg.
 


 
*************************************

19.4.19

Tuli, et jääda.

No ma vähemasti usun ja loodan siiralt, et see just nii ongi.
On veel mõned varjulised kohad, kus lumeriismeid näha võib, aga mujal ikka kevad võidutseb.
Sinililled, stsillad, ülased, krookused, kuldtähed … kõik nad rõõmustavad nüüd silmi ja südameid!
 
 
Kuna ka müüki ilmuvad juba värsked aed- ja köögiviljad, siis ei jaksa ju ka isudega vaielda ning tuleb alluda.
 
 
Ja kui siis tuleb rõõmus teade, et on võimalus väga hea sõbrannaga üle "mitme aja" kohtuda, läheb ikka silm särama ja ihu- ning hingevaevusedki peavad mõnda aega omaette ja ilma minuta hakkama saama.
Üks väikene armas kohvikukülastus ei ole ju ometi liiast!
 
 
 
See on suisa seletamatu tunne, et hakkan taaskohtumist ootama kohe sellestsamast hetkest, kui peale lahkumiskallistust sammukese kõrvale astun. Oskab seda keegi ehk seletada? Mulle endale tundub, et see on mingi mentaalne side, mida ehk polegi võimalik reaalselt sõnadesse panna … Ei ole just väga palju inimesi, kes tabavad teise inimese tundeid-mõtteid-soove-unistusi nö õhust ning kelle kallistus on just täpselt sobiv - õige pikkuse ja tugevusega!
 
Aga oma soovidega peab ikka tegelikult ettevaatlikum olema, sest vahel võivad need täide minna …
 
 
Väikeste soovidega on lihtsam ja ohutum. Ostsime nn 47% vähendatud suhkrusisaldusega jäätist. Maitse oli magususe osas täiesti normaalne, kuid jäätis ise väga kreemjas ja puudus jäätise struktuur. Minu jaoks tundus ka liigselt rammus. Traditsiooniline koorejäätis oli ka maasika toormoosiga parem.
 
 
Nonii … kuna rõdul on hooaeg avatud ja varsti ka munade värvimine ees, otsustasin ette võtta operatsiooni "Sibul".
 
 
 
Nojah, ja kuni mina tegelen asjadega, mille juures saab mõõdukalt laisk olla, siis ….
 
 
Ilusat Reede õhtut, meeldivalt Vaikset laupäeva ning seejärel rõõmsat munade koksimist!
 
***********************************

17.4.19

Käsitööd ei ole.

Selles postituses, nagu paljudes eelmisteski, ei ole grammikestki käsitööd. Lihaste ja liigeste valu ei ole kuigi meeldiv kaaslane ja eks laiskus ikka otsib endale ka õigustust. Seega siis tegelen vaid ideede salvestamisega (ehkki enamus neist jäävad niikuinii teostamata) ja igapäevaste tubaste toimingutega.  
Vahel on laiskus kohe nii suur, et isegi süüa ei viitsi teha ja siis lähen nn kergema vastupanu teed. Nii juhtuski, et sõime pitsat, kuid … üks lõik "jäid üle".
 
 
Ja eks salati tegeminegi on üks lihtsama toidutegemise viise,
 
 
.. just nagu võileivad ja muidu-ampsudki:
 
 
 
Vahel aga juhtub, et viitsin pisut rohkem ka end liigutada ja siis kerkib äkitsi ajusopist meelde arvatavalt kolmandas klassis õpitud vahva laululooke - "Kui on hüva pärituul, lendab vene nii kui kuul, siis me läh´me Mallega saarde kala püüdema …"
 
 
 
Vot nii!
 
Aga hoopis niisugune on üks mu väike hobi:
 
 
Ja lõpetuseks juba kunagi varem üles pildistatud tore taimeke:
 
 
****************************************************