Päris pikk paus...
Jah, kui motivatsioon kaob ja elusündmused võtavad kogu energia, siis püüadki lihtsalt omi asjatoimetusi teha ja elada üks päev korraga, kuni lõpuks mingigi selgus saabub ja hing oma ängist natukenegi puhkust saab. Ja nii just ongi, et omaenda hädad ja vaevad on köömes selle kõrval, kui näed ja mõistad oma kallite vaeva ning valu, aga aidata ei saa. Nüüdseks on mõned kirurgilised sekkumised möödas ja mõned veel ees. Nõnda siis ei olegi ilmselt imelik, kui ma peale seda postitust taas mõne pikema pausi teen.
Nüüd siis tuleb küll päris pikk pildiseeria, aga "õnneks" ma siis väga lobisema ei kipu. Ja tegelikult ei ole ju kellelgi kohustust neid piltegi vaadata. Kõik on ikka vabatahtlik.
Septembris kingitud taimeke näitas oktoobris õisi.
No ja ... mul ikka juhtub vahel...
Ja siis hakkas talv võimust võtma:
Aga viirpuud on pilgupüüdjad:
Nagu näha... meil oli jõul valge.
Üks pisike reisike veel aasta lõpetuseks:
Oh, ja neid nunnusid draakoneid on linn ja suveniiriletid täis.
Taas kodus. Ja peab taas tõdema, et olgu külas nii hea ja ilus kui tahes, on kodus ikka kõige parem olla!
Päkapikud olid sel aastal toredad ja lahked:
Ja siis juhtus vahepeal ka niisugune lugu, et käisime ise ka natuke päkapikutamas.
*********************
Ja nüüd tuleb see igavam osa ehk ainukesed tegevused, mis toidavad:
Alati ei peagi kõike ise tegema. On palju toite, snäkke ja maiustusi, mida teevad oskajad kümneid kordi paremini, kui mina üldse võimelinegi oleks tegema. Seega - limps.limps....
Ja lisaks verivorstile-kapsale-kartulile- jms roogadele veel natuke:
*****************************************
Mida muud siis soovida, kui ikka ilusat talve, valgust, helgust ja head tervist!
***************************************************
