Abikaasal oli pisut puhkust saada ja kuna olin juba mõnda aega kandnud südames soovi oma kauget sugulast külastada, siis sel korral tegime väikese ringreisi Lätisse ja meie oma maa "kaguosariikidesse".
********
Esmalt suundusime Päikeserannikule. Jajah, Saulkrasti tähendabki meie keeles Päikeserannik. Ja ilmataat oli meile lahke meelega ka päikest jagamas.
Öömajaks oli meile endine merekonteiner, mis kenasti suviseks elamiseks kohaldatud.
Mõned pildid:
Hommikukohvi jõime kenas kohvikus, kus oli juba hommikul nii suur valik küpsetisi ja kohvi- ning teevalik, et raske oli valida. Lõpuks saime siiski valitud ja kõik maitses oivaliselt.
Ilus algus päevale!
Edasi liikusime keskusse ..
Vee soojus rannas oli vaid 19 kraadi ja seda oli no natuke vähevõitu, seega ujuma ei kippunud.
******
Niisiis, järgmine peatus - Baltezers.
Sealsamas mu (lihtsustatult öeldes) tädi elabki ja ehkki tal on eluaastaid juba 92, ei ole ta kaotanud elurõõmu ega töötahet. Iga päev kõnnib Ta oma ateljeesse ja muudkui töötab lausa mitme skulptuuriga, mis on erinevates valmimise staadiumites.
Tuntud ja tunnustatud skulptor
Ēvi Upeniece
Need (pildi vasakus servas) raamatud kinkis Ēvi meile. Üks vene- ja teine lätikeelne - pean nüüd end jälle natuke koolitama.
Loodan, et Pegasus (seal kõrgel masti tipus) on mu armsale tädile veel kaua heaks kaaslaseks ja toeks!
Taevake, see oli nii ilus, armas, soe ja kallistusterohke kohtumine, et pruukis vaid aiavärav enda järel sulgeda, kui hing hakkas kohe tagasi igatsema ...
******
Kuna Riia on kohe "kiviga visata" ja otsus oli juba varem tehtud, läksime Riia šokolaadimuuseumisse.
Ma ei tea, kuidas see tehniliselt teostatud on, aga kohe, kui uksest sisse astuda, jagatakse külastajale nii visuaalset kui ka aromaatset õnnehormooni!
Täiuslikku šokolaadilõhna ei saa kirjeldada, aga visuaalset kogemust saan pisut ikka jagada:
Šokolaad, valgumas mööda seinu ja tilkumas laest ning see hullutav aroom .....
Üle jääb vaid uurida, mis peitub järgmise ukse taga. Ja seal on nii mõndagi!
Kõigepealt juhatatakse lahkelt esimesse saali ja ... pakutakse šokolaadi. No muidugi! Aga juhatatakse kätte ka veeautomaadi asukoht, sest seda läheb kohe kindlasti vaja!
Nüüd siis võin öelda, et olen ka šokolaadi joonud!
Seejärel suundusime nn ajarännakule šokolaadimaailma. Muuseumis on nii pildi-, esemelist- ja ka filmimaterjali, lisaks veel ka nö interaktiivseid lahendusi ja ise šokolaadipaberi kujundamise võimalus. On ka šokolaadi töötoas võimalik osaleda.
Huvitav täiskasvanutele ja huvi ning rõõmu pakkuv kindlasti lastele!
Tooraine:
Üks kirju-mirju pilt täis ahvatlusi:
Ja meelehead endale:
*******
No-nii, magusat maitset ja tundeid endid täis ahminud, suundusime Jurmalasse, et siingi paar päevakest peatuda.
Jurmalasse sissesõit on tasuline - seda peaks iga sinna suunduja varem teadma! Makseterminaal on veidi enne linna sissesõitu!
Kuurortlinna sissesõit:
Rand. Õhk oli küll soe, aga vesi vaid 18 kraadi.
Jurmala maskott - kilpkonn; Gloobus, mida saab ümber oma telje pöörata;
vaade Jurmala jalakäijate tänaval asuvalt kõige kõrgemalt katuseplatvormilt;
tänapäevastatud "Turaida roos" (mobiiltelefoniga)
Lilleilu:
Kohe linna "külje all" asub ka Jurmala vabaõhumuuseum.
Need on vaid mõned nopped. Vaadata on märksa rohkem. Samas on hea, et muuseum on kenasti kompaktne ja on ka sellele inimesele kergelt läbitav, kes ei suuda läbida pikki vahemaid.
********
Jurmalas puhatud, mängitud ja longitud, sõitsime Riiga, et uudistada Riia linna päevade sündmusi ja tegemisi ning lihtsalt Läti pealinna ilu.
Ja toimus seal väga palju üritusi. Meie kolasime laadal ja vanalinnas ning 18. augusti õhtul linnapargis tuleinstallatsiooni vaatamas.
See tulede süütamise ja pöördalustel liikumise vaatemäng oli vaimustav!
Tagasiteel ööbimispaika tegin paar klõpsu ka kaunilt valgustatud sillast:
Huvitav, et ma ei kujuta ettegi, et käin Riias, aga turule ei lähe ...
Loomulikult käsin selgi korral!
Hinnad on üsna taskukohased ja herned ning ploomid ronisid isetahtsi mu kotti. Siseturult veel üht kindlat, väga head Läti juustu ka ja jälle hing rahul.
Natuke muud nänni ikka ka:
*******
Kuna nüüd oli sihiks Põlva, siis jäi ju teele veel üks ahvatlus - Piusa liivakarjäär ja koobastik.
No kui juba sealkandis olla, oleks ju patt lihtsalt mööda sõita, eks-ju!
***********
Järgmine sündmus Põlva Intsikurmu lauluväljakul.
Kuna ilmataat keeras taevakraanid valla, näitas ka sakilist taevavalgust ning tegi veidi ka valjemat häält, ei osanud mina oma fotokaga head kontakti luua - talle ikka tõesti laussadu ei meeldi (minul oli keep, aga temal polnud ju pisitillukestki vihmavarju).
Rahvas oli aga vapper ja südamed soojad ning pidu sai peetud ja laulud lauldud!
**********
Juba kodu poole veeredes põikasime läbi ka Tartu Lõunakeskusest.
Ja seal ühelt seinalt vaatas vastasseina ...
.. seal vastasseinal oli üks kummaline kirjak ... kael-kirjak ... täpsemalt kolme kaelaga kaelkirjak..
Ja ümber nurga .... seal olid veel mingid loomad ...
**********
Nõndaks!
Kes viitsis pilte vaadata, võib nüüd endale tassitäie head kohvi (või teed, või midagi muud meelepärast) teha ning nautida.. nautida.. nautida!
*************************************************************
