Ilus päev ja kaunid emotsioonid (sunnivad loodetavasti haiguse taganema).

Haigus ei küsi, kas ma teda tahan enda seltsi või mitte. Tema lihtsalt tuleb ja veab endaga koos voodirežiimile. Ja no küll on ikka tegemist, et talle selgeks teha: ei ole ilus sedaviisi ise seltsiliseks trügida. Loodetavasti suudan ravimitega ta elu-olu piisavalt ebameeldivaks teha ning ta lahkub koos nohu, köha, kurgupõletiku, silmapõletiku ja palavikuga.

***

 

Nüüd aga pisut elu ilusamast poolest: Usun, et kogu Eesti rahvas teab, et eile oli kena ning väga tähtis päev Elena ja Kaido Höövelsoni elus. Jaapanis abiellusid nad juba 2009. aastal, kuid nüüd siis ka siin, Kaido sünni- ja pere kodumaal.

Lisan siia ka pildi, kus kenad armsad inimesed jäädvustatud:

 

Elena ja Kaido ning Kaido tädipoeg Martin abikaasa Katiga. Lillelapsed ikka ka ☺

 

 

♥♥♥☼☺☼♥♥♥

***********************

 

Kaasamõtlemiseks.

See puudutab küll ka mind, aga  ... seda kirjatükki võiksid lugeda nii sandid kui ka terved ja mõelda....

http://www.tarand.ee/2014/06/toompeal-puudega-inimeste-piketil-17-06-2014/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+tarand%2Fuudised+%28Uudised+Indrek+Tarandilt%29

********************

 

Pööripäev.

***

 

**********************************



Virin ja loobumismõte.

Täna (21.06) tunnen end taas tõepoolest ääretult rumalana, sest ... vaatasin õhates kaunite tikanditega linaseid kleite ja tuli tahtmine see vaatamine ka tulevikuks endale lihtsamaks muuta. Niisiis lisasin lahkelt pakutud blogiaadressi enda blogi lugemisloendisse.

Ja ........ oh õudust ....... loendisse ilmus selle tikkimisblogi asemel mingi jube Tattood reklaamiv sait.

Ja nüüd ei leia ma võimalust, kuidas see jubedus oma lugemisloendist kustutada. Kui kellelgi on võimalik mulle nõu anda, olen väga-väga tänulik! Muidu ... vist tuleb blogi sulgeda, sest ma ei ole nõus neid õudusi oma blogis nägema ega hoidma.

(Mu blogi on eestikeelne ja paraku neist ingisekeelsetest Help-lehekülgedest ei oska midagi mõistlikku enda jaoks välja lugeda .... )

 

*********************************

Ja nüüd (22.06):

Suur kallistus Arellale!

******************************

Kodumess ja tooteesitlus.

Kevadel käisime kodumessil ja seal täitsin ankeedi, et osaleda loosimisel. Tegelikult olin nüüdseks juba selle seiga unustanudki, kui tuli telefonikõne ja ... üllatus-üllatus ... mind kutsuti Eastcon´i tooteesitlusele.

Ja mitte üksinda - lisaks võisin kaasa kutsuda 7 sõpra. Kahjuks ei saanud mõned lähemal elavad sõbrad tulla ja kaugemal elavaist oli ka võimalus vaid ühel. Esitlus toimus ju tööpäeva õhtul ja Rakveres Bamboo Garden´i nimelises Aasia restoranis.

Kõigepealt anti mulle üle kena meenekingitus:

 

 

Tooteid oli päris palju - metallkeraamilised potid-pannid ja muudki köögitarbed. "Peaesinejaks" oli siiski kuumaõhugrill. See on tõesti üks hea köögiabiline. Mul on see olemas (ehkki teise firma oma, on nende funktsioonid samad ja erinevus on natuke kaasasolevate tarvikute osas). Minul on niisugune:

 

 

Nojah, ja süüa pakuti ikka ka. Kõigepealt suur praad - riis, kana aasiapärases magushapus kastmes, väga maitsev värske kapsa - kurgisalat ja sidrunivesi. Seejärel veel sellessamas grillis valmistatud küpsised ja grillkana ning keraamilisel pannil küpsetatud omlett. Kohv ja tee veel lisaks.

Ja üks pakutud toodetest jäi esialgu veel hinge kriipima - universaalne koonusekujuline klaaskaas pottidele/pannidele läbimõõduga 24-26-28 cm. See mõte ja soov jäi nüüd "kuklasagarasse tiksuma".

Olen väga rõõmus nende kallite sõprade üle, kel oli võimalik tulla ja veeta koos minuga need paar tundi ja loodan väga, et nemadki jäid rahule.

Ise sain küll teada nii mõndagi uut ja huvitavat ja "kõrva taha kirjutada" ka mõned nutikad kööginipid!

☼ Veel mõned loetud päevad, siis tervitame suve! ☼

 

*******************

 

Automaatjootjad.

Elus juhtub ikka, et pere lillekastjal tuleb mingiks ajaks kodust eemale minna ja kuna varsti see ka juhtub, siis ... no ma ei taha oma toataimi traumeerida ja janu kannatama jätta. Sestap siis tuhnisin natuke internetis ja leidsin üles poe, kus minu abilisi müüakse. Ja müüdigi. Lausa kahesuguseid. Ühed joodavad taimi kenasti vooliku abil ja teised joodavad kohe nö otse pudelist. ☺

Esialgu olin küll pisut skeptiline, sest olin lugenud ka kasutajate vastukajasid ja kommentaare, aga otsustasin siiski proovida.

Niisiis toimetasin nii, nagu kasutusõpetus käskis. Kõigepealt eemaldasin korgid, asetasin terrakota-koonused veeanumasse ja lasksin neil siis öö jooksu end nö "täis imeda". Seejärel panin koonused vett täis ja korgid peale, korgi küljest voolikuke veeanumasse ja koonus ise lillepotti. Voolikuta koonused aga pudeitele korkideks ja koonused ikka lillepotti.

Ja siis jäin ärevalt ootama. Õhtuks oligi näha, et toimib küll ja lillekastja võib süümepiinadeta veidikeseks eemalduda. Hoolega peab siiski enne minekut ja peale tulekut jälgima, et jooginõud oleksid täidetud. ☺

 

 

Aitäh nende abiliste väljamõtlejale ja teokstegijaile!

 

*********************

Avalikult kudumise päev.

Eile oli Rahvusvaheline Avalikult Kudumise Päev.

Mina ei ole väga avalik inimene ja oma tegemisi ka väga avalikult ei demonstreeri. Siiski, vahetevahel meeldib mulle istuda lodžal ja heegeldada või kududa seal. Põhjus on lihtne - seal on päevasel ajal rohkem valgust! Ja vahel juhtub ikka, et keegi näeb, kuidas ma seal istun ja käsitööd teha nokitsen. Eriti hästi on näha see, kuidas ma lõnga kerast või poolilt "vabamale jooksule" sikutan või siis juba pisut suuremat kootud/heegeldatud osa realõppu jõudes ümber pööran. Seega siis on see tegevus ka pisut avalik ... või-noh ... arvestades minu häbelikkust ja soovimatust fotoobjektiivi ette sattuda ikka üsna avalik.

No ja kuna ma tõepoolest ei taha pildile sattuda ning ise pildistades oleks see ka tülikas statiivi ja säriajaga mängimine, siis pildistasingi vaid seda kudumistööd, mis parasjagu käsil.

 

 

****

Ja ei saa ma ka säutsumata jätta oma poja edusammust:

 

 

 

Täna juba teised tegemised: puhkepäeva tervislik jalutuskäik ja IFFi muusika.

 

*****************************

Kuuma ilma mõtted.

Kuumad ilmad tekitavad erinevaid mõtteid. Vahel tundub, et palavus tahab südametööd seisata ja vahel sunnib otsima lahendust jahedast dušist.

Ja kui kehatemperatuur jälle pisutki normaalsemaks muutub, siis tulevad ka mõtted, mis tahavad, et neid üles kirjutataks ... 

 

***

 

Pisut köögis toimetamist ka. Just nimelt pisut, sest need pisikesed toimetused ei võtagi palju aega:

 

 

 

 

Ja maiustada peab ometi ka saama!

 

 

***

Lihtsalt üks tähelepanek....

 

 

***************************************

Juunikuu käsitöönatuke.

Tõesti, mina ei tea, mille pärast tekkivad laiskus ja tahtmatus millegagi tegelda. Paraku tabavad niisugused mitte-midagi-teha-tahtmise hood ikka ja jälle ning ei oska ma neid ka kuidagi ennetada või ära hoida.

Ja ongi jälle üks laiskuse periood käes - isegi lihtlabase püksisäärte lühemaks tegemise mõtegi takerdub ja käsi ei küündi kuidagi nõela ja niidini. Terviseprobleemid tunduvad ka tähtsamad kõigest muust ja tegelikult ei ole suvi (eriti ülemäärane kuumus, mis südamele liiga teeb) ka sugugi mu lemmik-aastaaeg.

(Heh, loll, kes oma laiskusele vabandust ei leia, eks-ju!)

 

Ja ometi ... juunikuu käes ning...

 

 

... lugenud läbi juunikuu märksõnad:

-          Jumalamuidu saadud materjalist

-          Juhmi järjekindlusega

-          Julgete värvidega

-          Juhusliku suurusega (ja otse loomulikult)

-          Jubeilus

 

... ilmus ajukurdude vahele väike mõtteke.

 

Kas prilliraamid on juhusliku suurusega? Otse loomulikult ei ole, aga kui on vaja nö erilisi raame, siis just selliseid otsidki juhmi järjekindlusega. Ja kui ei õnnestu saada päris täpselt vajaliku mõõduga raame või mis veelgi hullem, avastad alles prille kandes, et  prilliraamid sisaldavad mingit allergeeni siis … võib juhtuda just see, mis minuga juhtus.

 

Nukrutsesin pisut, kuid kuna prilliklaasid, millel alumine pool nö raamatu lugemiseks, ülemine pool arvutiga töötamiseks ja lisaks veel nõue, et raamide ülaservas ei ole nähtavat osa, mis segaks prillidest ülevaatamist (kaugemale vaatamiseks) ei ole mitte ”iga päev poest ostmise” kaup, siis tuleb asja kuidagi teisiti olukorda parandada.

 

 

Võib muidugi mässida nt salvrätiku ümber prilliaisa ja nõnda jättagi.

 

Neid prille kasutan siiski igapäevaselt nii ise sehkendamiseks kui ka isetegijate ning mitte-isetegijate jubeilusate tööde-tegemiste jälgimiseks, siis vajasin ikkagi midagi kindlamat ja “veidi viisakamat”. Seega … “sukeldusin” AstraC-lt täiesti jumalamuidu saadud materjali kotti. Oi, Astral on hea süda ja see kotitäis on väga hea materjal – puuvillane heegeldamisniit! Ning see värvide pillerkaar võtab silme eest kirjuks ja teeb valiku tegemise raskeks!

Võiks ju teha tagasihoidlikult halli niidiga, aga võiks katsetada hoopis range mustaga või kaunilt hõbedasega… Otsustasin sel korral oma nägemisabiliste paremaks muutmist toimetada hoopis julgete värvidega ja nõnda nad nüüd esitletud saavadki.

 

Julgete värvidega jumalamuidu saadud materjalist juhmi järjekindlusega otsitud ja lõpuks leitud juhusliku suurusega prilliraamide .. hmm.. jubeilusaks (ja mis peatähtis - allergeeni ja naha kokkupuudet tõkestavaks) tehtud aisad.



Otseloomulikult tekkis nüüd kohe ka kange kihk üks köögirätik jubeilusaks pitsistada. Jumalamuidu saadud materjali ju volilt käes ja julged värvid nende seast väljagi otsitud. Juhusliku suurusega heegelsilmuste juhmi järjekindlusega rittaheegeldamise tulemus pole siiski nii ilus, et kohe jubeilus oleks, aga ometi meeldib see rätik pitsistatuna mulle rohkem, kui ilma pitsita.

 

Head nägemist!

********************************

Kulgemine.

Elu ei ole pidev rahumeelne kulgemine. Isegi, kui me seda väga soovime, ei ole see nõnda. Ikka põrkuvad omavahel loendamatud objektiivsed ja subjektiivsed arvamused, soovid ja juhtumised. Alati ei ole ka võimalik leida kompromissi ning vahel vajataksegi radikaalseid suunamuutusi. Mõnikord ma näen oma lähedaste eludes suunamuutusi ja vahel toovad need minugi südamesse kurba hingust. Paraku ei ole minul ega kellelgi teisel õigust otsustada või isegi teiste tehtud otsust kallutada "meie arvates õiges suunas". Ainuke, millele saame loota on see, et need elumuutused ja otsused on põhjendatud ja sillutavad teed millegi parema suunas...

 

***

 

Nende kuumade kevadpäevade ajal ei mõelnud vist küll keegi, et oleks mõnus haigevoodis aega veeta. Ei mõelnud minagi, aga ometi leidis salakaval tuuleke mu nõrgima koha üles: selja- ja peavalu ning palavik olid kõik ühel meelel mind murdmas. Nüüdseks hakkavad tervisetüdrukud haigusepoistest jagu saama ja täna tekis isegi tahtmine pisut köögis ringi vaadata. Jõud ja eksperimenteerimislust pole küll veel taastunud, aga pisike tervisesäde aitas ka väikese magustoidu valmis teha:

 

*********************

 

 

Äike, õied, akrobaatika ja kübar.

 

 

Rõdult äikest jälgida on üsna turvaline. Isegi rahesadu ei ehmatanud, aga hmm ... vot see oli ilmselt märksa ehmatavam :

 

http://www.virumaateataja.ee/2801812/video-vihmavaling-muutis-rakveres-laia-tanava-jarveks

 

Paari tunni pärast olukord küll normaliseerus, aga häiriv siiski...

 

Rõdul on ka õisi:

 

Midagi lõbusat ka:



http://www.youtube.com/watch?v=61cY1ILv60k

 

 

*************************

Kolm pilti.

Kui tunned huvi, siis paku oma hind. Kaubaks lähevad vaid kõik koos.

 

***

 

**************************



Kollane arbuus.

Arvatavasti on paljudki juba kohanud müügilettidel kollast arbuusi. Esialgu tekitas selle vilja värv pisut õlakehitust, kuid siis sai uudishimu võitu ja nõnda ma selle endale koju tõingi. Õigesti tegin, sest maitse poolest ja mahlakuselt on see täiesti tavaline - maitsev ja mahe. Erinevuseks… vähemalt selle vilja puhul, mis minu koju sattus … oli see, et kollasel arbuusil olid märksa väikesemad ja õrnemad seemned (ja need võis küll täiesti julgelt ka viljast välja puhastamata jätta!).

Igatahes, kui näen kollast arbuusi, ei teki enam mingit kõhklust!

 

 

***************************

 

Maarja.



Sussimemm - niisuguse hüüdnime all tundsid teda väga paljud.

Maarja – seda kaunist nime kandis ta päriselt.

Surmateade on alati ootamatu, kuid inimese puhul, kes on nõnda tegus ja rõõmsameelne, on see veel iseäranis raske.

Kaotasin hea sõbra ja hõimlase, imelise andega kaasteelise, kelle headus ja südamlikkus soojendas samavõrd, kui Tema ilusad sussid. Olgu tikandiga või ilma, mõnusad ikka!

 

 

Elu on habras ja mõtteis sirutan käed Su poole, armas Maarja, et kallistada, jätta hüvasti, tänada nende kaunite aegade eest, mida jagasid meiega ning anda Sind vabaks, et saaksid minna uude koju!



 

 

Veel eile olid rõõmus elujaatus,kel pooleli ja plaanis tuhat tööd.
Ei unes võinud aimata,et saatus Su liivakella täna puruks lööb (V. Osila)

 

*****************************



London, salat ja minia kreemitorukesed.

Ajaloo kulg on andnud võimaluse näha võõraid maid. Nii neid, mis lähedal kui ka neid, mis kaugemal. Minia käis Londonis:

 

Kuna kevade edenedes hakkab ka ihu nõudma kergemat toitu, siis valmistasin ühe kiire ja kerge salati:

 

 

Kui lapsed külla tulevad, on rõõm alati suur ja kui aega on rohkem kui lühivisiidiks, on rõõm veel suurem ning ....

 

 

*************************



 

 

Veidi rohelust ja südamlik supp.

Karulaugul on õied juba peagi valmis avanema ☺

 

 ♥



 

**************************

Kaheksa armastavat naist.

 

 

Kunagi päris ammu, kui ETVs näidati reedeti (vähemalt kord kuus) populaarseid teatrietendusi ..

Jajah, oli saade "Teatriõhtu", kus näidati neid etendusi, mis olid väga populaarsed, kuid mis olid nö lõpetanud oma lavaelu. Käisime küll ka teatrites etendusi vaatamas, kuid ikkagi armastasime neid teatriõhtuid oma kodus ... võib-olla isegi pisut rohkem!

Ja tollel kaugel ajal olin ma näinud sedasama etendust "Kaheksa armastavat naist", kus mängisid "Endla" teatri näitlejad. Eriti meeldejääv oli Lia Tarmo mängitud Augustine osa (etendust mängiti aastal 1967 ent teleteatris näidati ilmselt 1970-date keskpaiku).

Nüüd käisime seda etendust vaatamas Rakvere teatris.

 

Robert Thomas

8 armastavat naist

Kuritegelik komöödia

See kõik on kui imeline muinasjutt:
Elas kord mees, tubli ja hea mees. Mehe ümber keerles kaheksa naist.
Naised tantsisid mehe ümber oma tavalist tantsu – elutantsu... Armastada, olla
armastatud, saada armastatuks. Saada, saada, ainult midagi saada ja saavutada!?

Elu aga tahab elamist - elul on omad plaanid.
Naer läbi pisarate võiks raputada, hoiatada - halvatud tunnete, jõuetu mõtlemise
ning loomuvastaseks muutunud elu eest.

Kaheksa naist (Osades Ines Aru (külalisena), Anne Veesaar (külalisena), Ülle Lichtfeldt, Marin Mägi-Efert, Maarika Mesipuu, Liisa Aibel, Helgi Annast, Silja Miks), kaheksa meisterlikku rollilahendust = väga nauditav etendus!

*******************************