18.6.12

Kiidulaul lätlastele.


Juust ja tselluliit ..... Olen kuulnud mõnd noort kaunitari ütlemas, et  `Oh, ei ! Mina küll juustu ei söö – see tekitab ju tselluliiti !` Taevale tänu, et olen kasvanud teisel ajal ja teistes oludes, kus ei olnud trendiks püsida igavesti noor ja omada surmani plastiksiledat nahka. Ma ei hakka siin lahkama ilunippe ega kosmeetilisi võtteid, vaid tahan rääkida hoopis juustust.

Niisiis, ehk mäletab veel keegi teinegi, et kunagi tehti Eestis Tartu-, Võru-, Pärnu- juustusid. Need olid nö kõvad juustud, kenasti laagerdunud ja vahakestas. Väga hästi viilutatavad ja riivitavad. Riivimisel ei jäänud riivi külge mingit nätsket massi. Ja maitse oli suurepärane ning igal neist juustudest äratuntav.

 Jajahh, igale juustuga valmistatavale roale erinev juust – nii ma ei ütlegi, et teised juustud oleksid olnud halvemad. Väga meeldis mulle ka `Uus juust` - mäletate?, maksis 11 kopikat, fooliumpaberis, ja osad veel erinevate lisanditega (tomat, suitsujuust..)….. Või ka nt tolleaegne Vene juust - pitsilise mustriga, meeldivalt hapuka aroomiga ja ... ei kleepunud noa külge !

Nüüd on küll meie poodides ka üsna suur juustuvalik, kuid Eesti oma (tavalised, mitte erimaitselised) juustud on minu maitse jaoks üsna ühtlustunud maitse ja kontsistentsiga. Välismaiseid ei tea nende nimede järgi osta ning kui nad on pakendatud, siis tunduvad ikkagi üsna pehmed (v.a. parmesan). Pealegi ei ole ma ikka veel üle saanud valehäbist ja ei tihka paluda endale müüa vaid nt 10-20 grammi juustu maitsmiseks.

Ja nüüd siis kiidulaul lätlastele !

Nagu juba olen teatavaks teinud, käisin naabrite juures pisikesel reisil ja olles sealsel iga-aastasel korvilaadal nägin juustuletti. No see oli mulle just-kui magnet. Juustumüüja lõikas juustukerast viilu ja ulatas mulle maitsmiseks ning vaid loetud naudinguhetkedega sündis kindel otsus : see on just SEE juust, mida ma tahan ! Ostsingi. Juustu. Terve kera ! Ja see oli õige otsus ! Vahaümbrises, oivalise maitsega, kõva juust !
Tootjaks Tukumsi rajoonis tegutsev firma (vt. www.ievassiers.lv ).  
Ja mina olen juba nii vana, et oma apelsinikoorenaha ega kortsudega ei võitle, naudin juustu ja kiidan juustumeistreid.

*******************************

5 kommentaari:

  1. Esiteks - tekitasid nostalgialaine. Mäletan minagi neid juustusid :) Ja mäletan, oli vist Emmentali juust, siis oli vägev lõhn, kui mitte öelda hais. Nüüd nad, juustud, ju ei lõhna enam erinevalt ja tegelikult on paljud "juustulaadsed tooted", mitte juustud. Ma ei käi eriti tihti Lätis, aga viimati, kui käisin ostsin sealt seda fooliumis sulatatud juustu, noh nagu sa ka eelnevalt kirjutasid. Maitsev oli.

    VastaKustuta
  2. Ajsid mulle praegu PÄRIS juustu isu peale...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega ma kade ole. Tule ja meki ... ja siis läheme Lätti uue juustu järgi !

      Kustuta
  3. Armastan juustu...iga kell. :) Suu jookseb vett sinu jutu peale. :) Jätan selle läti juustu meelde, ehk õnnestub kunagi osta ja proovida ka. :)

    VastaKustuta
  4. Mina mäletan ka seda fooliumis juustu, just tomatiga miskipärast... Liiga väike olin, et kõike siin loetletut suudaks meenutada, aga isu ajas see jutt siin peale küll :D

    VastaKustuta