Põhjusega ja põhjuseta laisklemine.

Olen loomult laisk ja kui mingid toimetused saab tehtud liigselt pingutamata, siis kindlalt otsustan selle võimaluse kasuks. Kui aga on mõni väga huvitav tegevus pooleli ja tekivad takistused, olen pahane. Pealesunnitud laisklemine mulle ka ei sobi. Imelik, eks-ju !

Kõigepealt hakkas kurk kipitama ja järgmisel päeval jõudis ka nohu kohale. Asusin neid usinalt peletama, aga silmad hakkasid kipitama, sügelema ja ... järgmiseks hommikuks oli nägemisväli nõnda ahtake, et mõtlesin tänuga sellele, et oleme oma kodus elanud piisavalt kaua. Nõnda on vähemalt võimalik ka pimesi mõningate asjatoimetustega hakkama saada. Arstlik ülevaatus kinnitas mu arvamust ja kartust - viiruslik mädane silmapõletik. Kus see viirus mulle külge hakkas, selle kohta puuduvad mul andmed, aga mädavool silmadest ja paistetus, mis muutis laud õrnaks ja valusaks muutsid mind tegevusvõimetuks. Niisugune laisklemine on täiesti vastukarva !

Täna on tänu ravimisele juba pisut parem - ma vähemalt näen jälle päevavalgust ja seda, kuhu astun. Rõõm seegi ja sel puhul sobib ju ka üks pisike maiustamine :

 

************************